Nagu hea õpetaja valmistab end igaks tunniks ette, nii vaatab ka hea giid enne ekskursiooni ikka oma märkmed üle. Nende kaante vahele on koondatud Marina Laikjõe aastate jooksul kogunenud ülestähendused. Muidugi oleks kõige parem neid jutte ekskursiooni käigus giidi enda suust kuulda, kuid raamat „Kõige ilusamad jalutuskäigud Pariisis” annab kõigile üsna harukordse võimaluse piiluda sisse kogenud giidi isiklikku märkmikku ja saada sealt infot, mis võib tähelepaneliku lugeja muuta Pariisi tavakülastajast peaaegu asjatundjaks.
Marina Laikjõe sündis Tallinnas 1967. aastal. Ta on lõpetanud Gustav Adolfi gümnaasiumi prantsuse keele eriklassi ja Tartu Ülikooli vene filoloogia erialal. 1994. aastal alustas ta Pariisi-reiside korraldamist ja pärast 43-aastaselt Pariisi kolimist omandas sealse giidide ülikooli diplomi, tänu millele on Prantsusmaa kultuuriministeerium talle väljastanud eluaegse giidilitsentsi, mis võimaldab ekskursioone ja loenguid läbi viia kõikides Pariisi ja Prantsusmaa muuseumites ja lossides.
Olles äsja Pariisis käinud, tunnen, et jäin paljust ilma, sest ei lugenud seda enne raamatut. Aga nauditav on lugemine ikka (ja toredaid äratundmisi, kui märkasin kohti, kus ise alles hiljuti viibisin). Lisaks. Lugedes kumises minu peas Helgi Erilaiu hääl - nii ladusalt on kirjutatud, et seda ette lugedes, on see justkui erisaade sarjas "Aja jälg kivis". (jap, olen pr Erilaiu saate austaja) No ja see minu kõhklev armumine Pariisi sai veel ühe müksu sügavama tunde suunas. Ehk on aeg pühendada end rohkem prantsuse keelele?
“Kõige ilusamad jalutuskäigud Pariisis” ongi täpselt just see, mida pealkiri lubab. Marina Laikjõe on õppinud giid ja tunneb Pariisi läbi ja lõhki. Raamat on jagatud loogilisteks peatükkideks, igaüks kirjeldab erinevaid Pariis osasid täpselt sellises järjestuses nagu neid oleks ka mugav jalutades läbida. Kirjeldatakse teel nähtavaid hooneid, nendega seotud isikuid ja ajaloolisi fakte, on soovitusi toidukohtade ja vaatamisväärsuste kohta. Tohutult informatiivne raamat. Aga mina sattusin seda lugema ühe väljakutse raames ja mingit plaani mul endal (vähemalt lähiajal) Pariisi külastada ei ole, seega jättis raamat mind suht ükskõikseks ja sellist suurt vaimustust ei tekkinud. Kindlasti väga hea raamat neile, kes ise Pariisi külastamas (või seda plaanimas), minusugustele lihtsalt lugejatele, kel sügavam huvi ka Pariisi ajaloo vastu puudub, ei pruugi aga erilist elamust tuua.
Võrratu teejuht Pariisi avastamiseks! Autoriks on giid, kes on parimas mõttes Pariisist läbi imbunud ja jagab lugejaga oma aastate pikkuste kogemusega tekkinud laialdasi teadmisi. Raamat on täidetud rikkalikult põneva ajaloo, inimeste, muuseumite, kunsti, kirjanduse maitseelamuste ja kõige muu väärtuslikuga, mida Valguse linn meile pakub. Tänu sellele raamatule avastasime kohapeal jalutades mitmeid Pariisi pärle, mida tõenäoliselt ise poleks leidnud või ei oleks osanud neile tähelepanu pöörata. Isegi kui võtta ette raamatust vaid paar välja toodud teekonda on see suurepärane elamus. Igal juhul on raamat tõeline isutekitaja kõigile neile seiklejatele, kes soovivad end viia Pariisi lummusesse kas siin või sealpool Armastuse linna.
Jäi Rahva Raamatu äpis selline teos ette. Ei planeerinud alguses lugeda, kuid mõtlesin testida projekti "rändamine paberil" raames, kas see teos suudab muuta mu arvamust Pariisist. Ei suutnud, pigem kinnistas.
Ametlikku giidi tiitlit omav autor otsustas oma giidi teksti paberile koondada ning Pariisi ta kahtlemata tunneb. Iga maja ja nurgatagune pulbitseb ajaloost. Mulle üldiselt meeldib ajalugu, kuid siin leidsin end korduvalt avastamas, et kunstiajalugu ja edvistavate ülikute salongilood ei klassifitseeru adekvaatse meelelahutuse alla. Kogu see kirjeldatav Pariisi ajalugu ongi selline tühine varajane kollane ajakirjandus. Siin korteris kriitseldas see kohutav kunstnik ja tolle nurga peal nokkis nina too seltskonnadaam. Absoluutselt ei saa ma aru, miks Pariisi niimoodi postamendi otsa upitatakse. Neil oli vist väga tugev marketing sada-paarsada aastat tagasi. Kõik see on huvi objektiks vast ainult inimestele, kes arvavad, et materjale ja loodust raiskav ebapraktiline moetööstus või eputav peenutsev luksuskaupade tööstus on väärtuslik osa maailmast. Midagi ebaolulisemat ja ebahuvitavamat annab välja mõelda.
Raamatu huvitavam aspekt oli sõnaseletused ja etümoloogia. Näiteks "bistroo" tulnud Pariisi sõjakäigule tulnud vene kasakate sõnapruugist restoranides. Bõstra, bõstra! Ei soovinud nemad peenetes restodes kaua oodata toitu. Seega kohalikud lõid uue sööklaformaadi. Või infokilluke, et Moulin Rouge tähendab "punast veskit". Või ostukeskus "passaaž" tähendab läbikäiku, kuhu kõrvale poeputkad püsti on pandud.
Lihtsalt nii mõnus raamat! Ja jumal tänatud, et kohe täna lendangi Pariisi raamat näpus. Kuna autor on giid, siis raamat just sellises stiilis ka kirjutatud nagu kõnniksid koos autoriga nendel tänavatel ja kuulaksid sinna kõrvale vahvaid lugusid ja tükikesi ajaloost. Minu jaoks nii meenutas Helgi Erilaiu raamatuid, mida ma samuti armastan.
Ka Pariisi hästi tundva inimese jaoks pakub see raamat põnevaid fakte, kahjuks on aga sisse jäänud häirivalt palju valesti kirjutatud inimeste- ning kohanimesid, lisaks on eksitud mitmete aastaarvudega.
Väga mõnus lugemine. Haarav, huvitav ja kõike oli raamatus parasjagu - ajalugu, arhitektuuri, kunsti, elulugusid, kohvikuid, nautlemist, kulgemist ja silmaringi avardavaid rosinaid. Pariis on alati olnud mu üks unistusi, nüüd absoluutselt kindel sihtkoht. Kunagi ....
Palju huvitavaid fakte ja lugusid, kunstnikud ja arhitektid saavad üpris palju tähelepanu. Mitmete kohtade juures on välja toodud, millises filmis seda näeb. Audioraamatu versioonis aitab kindlasti kaasa ja annab emotsioone lisaks, et raamatut loeb autor ise.