Olen unest varem lugenud ja tean, et seda on ülioluline saada õiges koguses, mis mul kooliperioodil enamus ajast ei õnnestu, seega mõtlesin, et äkki tulevasel õppeaastal suudan nüüd selle tõesti prioriteediks seada.
Huvitav oli see, et see raamat oli kirjutatud stiilis, mis on rohkem mõeldud nõuannetena lapsevanematele, et oma lapsi mõjutada ja une osas aidata.
Oma elus tahaksin üritada edaspidi rakendada pool tundi kuni tund aega enne magamaminekut ekraanivaba aega, et parandada une kvaliteeti.
Uued ja ka vanad teadmised raamatust:
UNE TÄHTSUS: Uni äratab nooruki aju elule - see vallandab virgatsaineid, nagu serotoniin ja dopamin, mis annavad teismelistele positiivsust, eesmärgikindlust, uusi ideid, kirglikku suhtumist ja keskendumisvõime. See tõstab oluliselt nende hormoonide taset, mis tugevdavad ja parandavad lihaseid. Uni tugevdab immuunsüsteemi, vähendab põletikku ja alandab krooniliste haiguste ohtu.
Aga üks üllatav fakt - teismeline võib vajada sama palju und kui algkoolilaps. See fakt on vastuolus laialt levinud valearusaamaga, mis meil une kohta on - et lapsed vajavad kasvades vähem und. See ei ole tõsi. 10-18-aastased vajavad kogu aeg palju und ja paljudel jatkub see nii ka noore täiskasvanuna. Teismelised magavad keskmiselt 9,25 tundi öö jooksul, kui neile selleks võimalus antakse.
Kui noorukid magavad kella kaheteistkümnest öösel poole seitsmeni hommikul, jäävad nad ilma umbkaudu veerandist vajaminevast uneajast. Samas tähendab see poolik hommikuuni, et neil jääb ära pool REM-unest, sest hommikutunnid on enamasti need, mil nähakse unenägusid.
Üks teaduslik arvamus on, et unenäod on oluline moodus emotsioone analüüsida, kogemusi integreerida, informatsiooni kinnistada ja üleüldiselt elust sotti saada. Unenägude nägemise uni peaks ka meie loovust ergutama ja aitama meil ideid uudsel moel kokku panna.
Koolipäeva varajane algus on halb ajastus noore aju jaoks:
New York City keskkooliõpilaste seas tehtud uuring, mis kasutas ajulainete salvestamist, naitas, et kõige suurem on aju erksus ja salvestamisvõimsus hommikupoolikul poole üheteistkümne paiku ja kõige väiksem kaheksa-üheksa paiku hommikul. Noorukite puhul soovitavad teadlased parimaks õppimisajaks hommikupoolikut, mis on loogiline, arvestades seda, mida me teame noorukite unefaasi viivitusest. Tahame, et lapsed hooliksid õppetööst, keskenduksid, salvestaksid informatsiooni ja tunneksid inspiratsiooni, aga oleme nad halvanud ebatervete asjaoludega. Chicago riigikoolides, kus tunnid algavad enamasti kell kaheksa hommikul, tehti uuring, mis näitas: kui matemaatika või emakeel on esimene tund, ei suuda lapsed seda nii hästi omandada.
Teismeline, kes magab seitse tundi ja peab ärkama vara, jääb ilma kahest tunnist REM-unest. REM ehk unenägude nagemise uni on vajalik emotsionaalse analüüsi ja vaimse tervise seisukohast. See on ka oluline mälu arenemise, arusaamade ja loovuse seisukohast. Teisisõnu on see kooli jaoks võtmetähtsusega.
Koolitunnid peaks algama kõige varem 8.30.