What do you think?
Rate this book
Saskia läheb metsa
16-aastane Saskia on sunnitud vägivaldse isa eest põgenedes koos ema ja väikevennaga vanaema juurde kolima. Kuid vanaema näägutamise ja õelutsemise peale pageb Saskia lähedalasuvasse soometsa ja kohtab seal salapärast tüdrukut. Too väidab end olevat Saskia tädi Liina, kes uppus just sellesse turbaauku, mille pervel Saskia kükitab… Liina tutvustab Saskiale soometsa ning meelitab ta võlumaailma, kus seiklevad kuningatütred, haldjaprintsid ja kahe peaga lohed ning kus reeturlikkust kohtab sama sagedasti kui üllust ja südameheadust.
Häli Kivisild sündis ja kasvas Eestis, kus ta sai ka magistrikraadi inglise keele ja kirjanduse alal. Viimased aastad on ta elanud Mehhikos koos abikaasa ja kahe eelteismelise tütrega. Ta kirjutab peamiselt fantaasiat ja ulmet, mis on vürtsitatud kröömikese õudusega. „Saskia läheb metsa“ on tema debüütromaan.
Häli Kivisild sündis ja kasvas Eestis, kus ta sai ka magistrikraadi inglise keele ja kirjanduse alal. Viimased aastad on ta elanud Mehhikos koos abikaasa ja kahe eelteismelise tütrega. Ta kirjutab peamiselt fantaasiat ja ulmet, mis on vürtsitatud kröömikese õudusega. „Saskia läheb metsa“ on tema debüütromaan.
222 pages, Hardcover
Published January 1, 2021
2 people are currently reading
11 people want to read
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 12 of 12 reviews
August 26, 2021
Teoses põimuvad vähemal ja suuremal määral kaks liini - Saskia ja tema perekonnalugu ning haldjaprintsi ja kakspäiselohe seiklused. Viimane pool jättis mind täielikult külmaks ja mu arust oleks raamat olnud parem selleta, andes Saskia ja ta ema jutuvestmisoskust edasi lühidalt ja pealiskaudselt. Kenasti oli välja kantud Saskia arenemine loos. Alguses kohe kuidagi ei suutnud teda sallida. Ennasttäis, üleolev ja nipsakas. Pidin endale meenutama korduvalt, et paljud noored sellised ongi. See ongi iga, kus tuntakse end olevat maailma kese, kõigist targem jne. Õnneks enamikel läheb see mööda ja läks ka Saskial. Vahel olid need eneseteadlikud taipamised järsud, aga eks ole ju ka päris elus nii, et järsku klikib midagi ära ja saab otsad kokku seotud.
Ma ei saa öelda, et see raamat oleks mulle meeldinud. Ma ei ütle, et see on halb teos, aga lihtsalt mitte minu tass teed. Mulle ei sobinud fantaasiaseikluse ja tavaloo põimumine ning tavalugu oli minu maitsele liiga sisse poole vaatav, liiga analüüsiv ja mõtlik. Kindlasti on lugejaid, kes just seda ja omanäolist lugude põimumist ootavad ja neile ka soovitan, aga minust läks see lihtsalt mööda.
Ma ei saa öelda, et see raamat oleks mulle meeldinud. Ma ei ütle, et see on halb teos, aga lihtsalt mitte minu tass teed. Mulle ei sobinud fantaasiaseikluse ja tavaloo põimumine ning tavalugu oli minu maitsele liiga sisse poole vaatav, liiga analüüsiv ja mõtlik. Kindlasti on lugejaid, kes just seda ja omanäolist lugude põimumist ootavad ja neile ka soovitan, aga minust läks see lihtsalt mööda.
July 31, 2022
Häli Kivisild
„Saskia läheb metsa“
Kirjastus Fantaasia, 2021
222 lk-d
Ma olen kindel, et kui ma poleks sõltumatustest allikatest kuulnud, et tegemist on äärmiselt hea romaaniga, siis oleks see lugemata jäänud. No et ma pole kunagi suurema asi noortekate fänn olnud ja raamatu pealkiri ja esikaas (rääkimata tagakaanetekstist) olid ka sellised, et pigem „ei“, kui „ja.“ Lisa-motivatsioonilõhestaja oli veel see, et sama autori kirjutatud ja jutuvõistlusel esikohale tulnud lugu ei kõnetanud mind kohe üldse. Aga, pika hamba ja eelarvamusega, ent siiski, võtsin selle „Saskia...“ siiski ette.
Tunnistan ausalt, et mind lummas autori käekiri algusest peale. Samuti lummas mind see, kuidas kolm lugu olid kindla käega kokku põimitud ja ainuke asi, mis segas mul selle teose täiel rinnal nautimist, oli see, et – nagu juba öeldud - ma pole iial moodsa noortekirjanduse fänn olnud.
Et Kakspealohe ja Nösliku (No mida nime?!) lugu tundus ikkagi liiga lapsik, ehkki ma saan aru, et see oli mõeldud 12 aastasele Liinale jutustamiseks. Paraku ma veel(!) mäletan, et 12 aastaselt olin ma juba sukeldunud traagilistesse ajalooromaanidesse ning ulmesse ja nimi Nöslik oleks mus okserefelksi esile kutsunud.
Et Kakspealohe eneseohverdused olid küll, jah, traagilised, aga see oli selline lastele suunatud lahjendatud kraam. Mitte, et ma siit nüüd mingit erilist grim-darkilikku veristamist oleks oodanud, ent pigem oli see selline leebem, aga mitte Grimmi muinasjuttude kanti lugu, ehkki taotlust paistis nagu olevat. Ok, lõpetan selle osa enne kui päris segast peksma hakkan ja lausun vaid, et eelneva tõttu tundubki mulle, et ehkki Saskia ja tema perekonna loo dramaatilisus oli suunatud teismelistele, siis meemäkrade ja Kakspealohe oma jälle eelteismelistele. Ah, vahet pole. Vänderdas nende kahe sihtgrupi vahel, mis ta vänderdas, ent lõpule ta kenasti jõudis.
Hea raamat oli kokkuvõttes. Ja justnimelt esimeses lõigus mainitud kaks tehnilist aspekti ei võimalda mul sellele alla viie palli anda, ehkki kümnepallisüsteemis oleks see hinne 9/10.
Mis aga peamine, tegemist on uue ja rohkem kui lootusandva autoriga ning seega jään huviga järgmisi teoseid ootama.
„Saskia läheb metsa“
Kirjastus Fantaasia, 2021
222 lk-d
Ma olen kindel, et kui ma poleks sõltumatustest allikatest kuulnud, et tegemist on äärmiselt hea romaaniga, siis oleks see lugemata jäänud. No et ma pole kunagi suurema asi noortekate fänn olnud ja raamatu pealkiri ja esikaas (rääkimata tagakaanetekstist) olid ka sellised, et pigem „ei“, kui „ja.“ Lisa-motivatsioonilõhestaja oli veel see, et sama autori kirjutatud ja jutuvõistlusel esikohale tulnud lugu ei kõnetanud mind kohe üldse. Aga, pika hamba ja eelarvamusega, ent siiski, võtsin selle „Saskia...“ siiski ette.
Tunnistan ausalt, et mind lummas autori käekiri algusest peale. Samuti lummas mind see, kuidas kolm lugu olid kindla käega kokku põimitud ja ainuke asi, mis segas mul selle teose täiel rinnal nautimist, oli see, et – nagu juba öeldud - ma pole iial moodsa noortekirjanduse fänn olnud.
Et Kakspealohe ja Nösliku (No mida nime?!) lugu tundus ikkagi liiga lapsik, ehkki ma saan aru, et see oli mõeldud 12 aastasele Liinale jutustamiseks. Paraku ma veel(!) mäletan, et 12 aastaselt olin ma juba sukeldunud traagilistesse ajalooromaanidesse ning ulmesse ja nimi Nöslik oleks mus okserefelksi esile kutsunud.
Et Kakspealohe eneseohverdused olid küll, jah, traagilised, aga see oli selline lastele suunatud lahjendatud kraam. Mitte, et ma siit nüüd mingit erilist grim-darkilikku veristamist oleks oodanud, ent pigem oli see selline leebem, aga mitte Grimmi muinasjuttude kanti lugu, ehkki taotlust paistis nagu olevat. Ok, lõpetan selle osa enne kui päris segast peksma hakkan ja lausun vaid, et eelneva tõttu tundubki mulle, et ehkki Saskia ja tema perekonna loo dramaatilisus oli suunatud teismelistele, siis meemäkrade ja Kakspealohe oma jälle eelteismelistele. Ah, vahet pole. Vänderdas nende kahe sihtgrupi vahel, mis ta vänderdas, ent lõpule ta kenasti jõudis.
Hea raamat oli kokkuvõttes. Ja justnimelt esimeses lõigus mainitud kaks tehnilist aspekti ei võimalda mul sellele alla viie palli anda, ehkki kümnepallisüsteemis oleks see hinne 9/10.
Mis aga peamine, tegemist on uue ja rohkem kui lootusandva autoriga ning seega jään huviga järgmisi teoseid ootama.
December 1, 2021
Sel sügisel olen juhtunud lugema ootamatult palju noortekirjandust, nii et vaim oli Häli Kivisilla esikromaaniks valmis. Autor on uustulnuk Eesti ulmemaastikul, kuid suutis kiiresti ennast tõestada, võites lühilooga „Juhtumised Pahura Jumala baaris” selleaastase ulmejutuvõistluse. Olles seda jutustust lugenud ning ka heaks kiitnud, olid ootused ka käesolevale raamatule suhteliselt kõrgeks kruvitud.
Või südamerahus väita, et tegu on igati ontliku noorteromaaniga, milles käsitletakse tänapäeva ühiskonnna probleeme ulmelises kastmes, aga samas ka ehedalt, otsekoheselt ja täiskasvanulikult. Kuigi selle ulme elemendid ei ühtinud minu visiooniga, siis teos ise oli meisterlikult kirja pandud ja emotsionaalselt kütkestav.
Detailsemat arvustust loe ulmeajakirjast "Reaktor" - https://www.ulmeajakiri.ee/?arvustus-...
Või südamerahus väita, et tegu on igati ontliku noorteromaaniga, milles käsitletakse tänapäeva ühiskonnna probleeme ulmelises kastmes, aga samas ka ehedalt, otsekoheselt ja täiskasvanulikult. Kuigi selle ulme elemendid ei ühtinud minu visiooniga, siis teos ise oli meisterlikult kirja pandud ja emotsionaalselt kütkestav.
Detailsemat arvustust loe ulmeajakirjast "Reaktor" - https://www.ulmeajakiri.ee/?arvustus-...
January 7, 2022
Noortekas, mille kaante vahele on põimitud kolm lugu - Saskia pere lugu, ulmeline lugu hingedest ja muinasjutt Sõgedast kuningast. Noortekirjandusele kohaselt on selles olemas nii peategelase arenguvõimalused, hea ja kurja vastandamine kui ka õnnelik lõpp. Lugemisrõõmu pakuvad ladus lausestus, oskuslikud üleminekud ühelt loolt teisele ja liialdustest hoidumine.
August 31, 2021
No vot, peaaegu oleks see tore raamat lugemata jäänud. Miks? Pealkirja järgi eeldasin kohe, et tegu on lastejutuga, kus Saskia läheb metsa seiklema. No midagi Bullerby laste sarnast. Õnneks lugesin pealkirjast kaugemale ja võtsin raamatu ette. Mulle meeldis see, et romantikaliini ei esinenud ning tegelaste kamp oli võrdlemisi kokkukootud ja väike, polnud vaja miljoneid erinevaid nimesid meeles pidada.
Saskia areng läbi loo ja tegelikult ka tema ema areng oli võrdlemisi hästi välja kirjutatud. Mulle meeldis ka tausta avanemine, kuidas keegi on kujunenud selliseks, nagu ta on, mis on selle põhjused ja taust. Haldjaprintsi ja kakspäiselohe seiklused lugesin, natuke piinlik tunnistada, algul üle rea ja pärast jätsin üldse vahele. Kuidagi ei haakunud minu jaoks. Aga samas... ka raamatut "Kurjus" lugedes jäid algul Pierre kirjutatud osad vahele ja lugesin ning mõistsin neid alles hiljem.
Saskia areng läbi loo ja tegelikult ka tema ema areng oli võrdlemisi hästi välja kirjutatud. Mulle meeldis ka tausta avanemine, kuidas keegi on kujunenud selliseks, nagu ta on, mis on selle põhjused ja taust. Haldjaprintsi ja kakspäiselohe seiklused lugesin, natuke piinlik tunnistada, algul üle rea ja pärast jätsin üldse vahele. Kuidagi ei haakunud minu jaoks. Aga samas... ka raamatut "Kurjus" lugedes jäid algul Pierre kirjutatud osad vahele ja lugesin ning mõistsin neid alles hiljem.
January 16, 2022
3,5/5
Loos põimuvad enesele andestamine, keerulised peresuhted ja toredad muinasjutud. Mulle vägagi meeldis see raamat. Fookus on kahel tüdrukul: Saskial ja Liinal ning kuidas nende kogemused vaimselt ja füüsiliselt vägivaldsete vanematega neid mõjutasid.
Olen näinud arvamusi, et Saskia on veidi liiga upsakas ja ennasttäis, kuid tõenäoliselt pole (õnneks) need inimesed ise olnud vägivaldsetes peredes, kus laps on sunnitud liiga noorelt üles kasvama ning enda peale võtma kohustusi, mis on tegelikult vanemate omad. Siin teoses on Saskia isa olnud terve tema elu laste ema, Luisa, vastu vaimset vägivalda kasutanud. Luisa ei seisnud enda eest kordagi üles ning mingi hetk tundis Saskia, et on sunnitud seda tegema. Mitte ükski laps ei peaks kaitsma oma ema isa eest. Saskia ei ole üleolev, ta on endast väljas ja vihane maailma ning selle ebaõigluse peale ning tal on igati see õigus. Nii Saskia kui ka mainivad mitmel korral, et tundsid end nagu 30. aastastena. Selle eest põgenemiseks on tegelased loonud metsas fantaasiamaailma, jutustades muinasjuttu. Muinasjutt koos sealse loo ja tegelastega on allegooria nii Saskia kui ka Liina elule ning muinasjutt on oluline just seetõttu, et seal on ju tavaliselt õnnelik lõpp. Hea võidab kurja. Saskia meeldis mulle koheselt ning tundsin endaski ära paar iseloomuomadust.
Mu suurim kriitika oleks see, et kurjad tegelased, isa Priit ja vanaema Ester, olid liiga pealiskaudsed. Mõlemad olid oma laste vastu vägivaldsed ning alandasid neid ja oma partnereid. Kui ema Luisa lastega Priidu juurest enda ema Estri juurde läks, hakkas Ester Luisat alandama ning tema lastelastel oli keelatud süüa Estri toitu ning muid hoidiseid. Kui nad olid lapsed, siis Luisat ja häbistas ta samuti ning väiksema õe peal kasutas ka füüsilist vägivalda. (Muideks ma olen üsna kindel, et Ester on tegelik sotsiopaat.) Priit oli samuti lihtsalt jälestatav inimene. Keegi, kes tegi maha nii ema kui ka Saskiat igal võimalusel ning peale lahkumist ähvardas neid, et nad politseisse edasi ei läheks sellega, et ta Saskiat peksis. Ta kutsus oma tütart lehmaks ja litsiks (muude kirevate sõnade seas). Ühesõnaga, nii Priit kui ka Ester olid nagu muinasjutu pahalased - nagu näites kuri kuninganna Lumivalgekeses, kes oligi lihtsalt kuri. See võib olla ka autori poolt tahtlik, olles paralleel teoses olevale muinasjutule ning tegelikkuses on raamat suunatud noortele, kellel võib vaja minna seda lootust, et halb on halb, hea on hea ning hea võidab kurja. Teose eesmärk ei olnud olla case study kodusest vägivallast, vaid pigem kuidas tugevad inimesed saavad sellest edasi liikuda.
Liina lugu oli samuti südantsoojendav ning lõpuks suutis ta endale andestades edasi liikuda. Tegevused Hingede Kojas ei olnud minu arvates väga seotud keskse looga ning tundusid veidi suvalised, kuid olid omamoodi põnevad. Muidugi sellest ma aru ei saa, miks Hingede Koja Paleed kujutati nagu hullumaja 1960. aastate USA-s.
Teos lõppeb õnnelikult ja lootustandvalt ning soovitaksin seda raamatut kindlasti nii noortele kui ka veidi vanematele. :)
Loos põimuvad enesele andestamine, keerulised peresuhted ja toredad muinasjutud. Mulle vägagi meeldis see raamat. Fookus on kahel tüdrukul: Saskial ja Liinal ning kuidas nende kogemused vaimselt ja füüsiliselt vägivaldsete vanematega neid mõjutasid.
Olen näinud arvamusi, et Saskia on veidi liiga upsakas ja ennasttäis, kuid tõenäoliselt pole (õnneks) need inimesed ise olnud vägivaldsetes peredes, kus laps on sunnitud liiga noorelt üles kasvama ning enda peale võtma kohustusi, mis on tegelikult vanemate omad. Siin teoses on Saskia isa olnud terve tema elu laste ema, Luisa, vastu vaimset vägivalda kasutanud. Luisa ei seisnud enda eest kordagi üles ning mingi hetk tundis Saskia, et on sunnitud seda tegema. Mitte ükski laps ei peaks kaitsma oma ema isa eest. Saskia ei ole üleolev, ta on endast väljas ja vihane maailma ning selle ebaõigluse peale ning tal on igati see õigus. Nii Saskia kui ka mainivad mitmel korral, et tundsid end nagu 30. aastastena. Selle eest põgenemiseks on tegelased loonud metsas fantaasiamaailma, jutustades muinasjuttu. Muinasjutt koos sealse loo ja tegelastega on allegooria nii Saskia kui ka Liina elule ning muinasjutt on oluline just seetõttu, et seal on ju tavaliselt õnnelik lõpp. Hea võidab kurja. Saskia meeldis mulle koheselt ning tundsin endaski ära paar iseloomuomadust.
Mu suurim kriitika oleks see, et kurjad tegelased, isa Priit ja vanaema Ester, olid liiga pealiskaudsed. Mõlemad olid oma laste vastu vägivaldsed ning alandasid neid ja oma partnereid. Kui ema Luisa lastega Priidu juurest enda ema Estri juurde läks, hakkas Ester Luisat alandama ning tema lastelastel oli keelatud süüa Estri toitu ning muid hoidiseid. Kui nad olid lapsed, siis Luisat ja häbistas ta samuti ning väiksema õe peal kasutas ka füüsilist vägivalda. (Muideks ma olen üsna kindel, et Ester on tegelik sotsiopaat.) Priit oli samuti lihtsalt jälestatav inimene. Keegi, kes tegi maha nii ema kui ka Saskiat igal võimalusel ning peale lahkumist ähvardas neid, et nad politseisse edasi ei läheks sellega, et ta Saskiat peksis. Ta kutsus oma tütart lehmaks ja litsiks (muude kirevate sõnade seas). Ühesõnaga, nii Priit kui ka Ester olid nagu muinasjutu pahalased - nagu näites kuri kuninganna Lumivalgekeses, kes oligi lihtsalt kuri. See võib olla ka autori poolt tahtlik, olles paralleel teoses olevale muinasjutule ning tegelikkuses on raamat suunatud noortele, kellel võib vaja minna seda lootust, et halb on halb, hea on hea ning hea võidab kurja. Teose eesmärk ei olnud olla case study kodusest vägivallast, vaid pigem kuidas tugevad inimesed saavad sellest edasi liikuda.
Liina lugu oli samuti südantsoojendav ning lõpuks suutis ta endale andestades edasi liikuda. Tegevused Hingede Kojas ei olnud minu arvates väga seotud keskse looga ning tundusid veidi suvalised, kuid olid omamoodi põnevad. Muidugi sellest ma aru ei saa, miks Hingede Koja Paleed kujutati nagu hullumaja 1960. aastate USA-s.
Teos lõppeb õnnelikult ja lootustandvalt ning soovitaksin seda raamatut kindlasti nii noortele kui ka veidi vanematele. :)
December 8, 2021
Veel üks uuem noorteromaan, kus sedapuhku segamini reaalsus ja fantaasia. Reaalsus on kibe - 16aastane Saskia põgeneb koos ema ja väikevennaga vägivaldse isa juurest maale vanaema juurde. Vanaema on kiuslik ja paha vanamutt ja Saskia heidab emale ette tema allaheitlikkust. Metsas uidates satub Saskia turbaaugu juurde, kuhu olevat kunagi uppunud ema õde Liina. Selgub, et Liina on endiselt seal oma lapsepõlve fantaasiamaal ja tema surma asjaolud on kummalised.
Ühest küljest huvitav teos, kus on käsitletud reaalse maailma raskeid probleeme, mille eest saab põgeneda oma loodud fantaasiamaailma. Autori idee nende erinevate maailmade segamiseks mulle meeldib, kuid teatud kohtades hakkas vahepeal igav. Rohkem väga rääkida ei saagi, sest äkki keegi tahab ise lugeda.
Ühest küljest huvitav teos, kus on käsitletud reaalse maailma raskeid probleeme, mille eest saab põgeneda oma loodud fantaasiamaailma. Autori idee nende erinevate maailmade segamiseks mulle meeldib, kuid teatud kohtades hakkas vahepeal igav. Rohkem väga rääkida ei saagi, sest äkki keegi tahab ise lugeda.
January 13, 2022
Üsna huvitav noorteromaan, mis räägib keerulistest ja olulistest teemadest. Käsitletakse keerukaid koduolukordi ja vanemaid, kelle isiksused pole väga meeldivad ega laste kasvatust edendavad.
Palju uuritakse, mis teeb inimese tugevaks ja kuidas tulla toime lapsena peres, kus ei lasta laps olla. Minu jaoks oli veidi liialt neid kirjeldusi pidevalt. Huvitavad fantaasialood said välja mõeldud, aga kuidagi tundus see liialt kiire või lihtsalt liialdane, nagu proovis liiga palju.
Aga peale selle, nautisin taas eestikeelset lugemist keeles, kus oli ka palju uusi ja vanu unistatud sõnu mulle. Kui leidubki 16 aastaseid sellise sõnavaraga, saab küll tulevate põlvede pärast rõõmu tunda.
Palju uuritakse, mis teeb inimese tugevaks ja kuidas tulla toime lapsena peres, kus ei lasta laps olla. Minu jaoks oli veidi liialt neid kirjeldusi pidevalt. Huvitavad fantaasialood said välja mõeldud, aga kuidagi tundus see liialt kiire või lihtsalt liialdane, nagu proovis liiga palju.
Aga peale selle, nautisin taas eestikeelset lugemist keeles, kus oli ka palju uusi ja vanu unistatud sõnu mulle. Kui leidubki 16 aastaseid sellise sõnavaraga, saab küll tulevate põlvede pärast rõõmu tunda.
December 14, 2021
Üldiselt mulle meeldis, väga kaasahaarav. Alguses meenutas mu enda metsas seiklemist, kui laps olin. Vahepeal hakkas süda vihast puperdama., kui vanaema või isa osa oli. Mingi hetk väsitasid kirjeldused ära, aga lõpu poole ei pannud neid enam tähele.. Lõpp tuli kuidagi siuhsäuh kiirelt
January 10, 2022
Läbinisti inimlik ja südantliigutav lugu keerulistest peresuhetest ja enesega rahu tegemisest.
September 5, 2021
Mitmekülgne ja huvitav noortekas, mis seob terviklooks surma, elu peale surma, maapealsed lõpetamata lood, perevägivalla ja ühe inimese mõju teisele, mis saadab sind kogu elu.
January 10, 2022
Mulle pigem meeldis see raamat. Muinasjutulisus ja elu põimusid, samuti ka headus ja kurjus...
Displaying 1 - 12 of 12 reviews