What do you think?
Rate this book
Minu... #149
Minu Florida. Vabandust, härra politseinik!
Kuhu põgeneda, kui pole kahekümne viiendaks eluaastaks mehelemineku, kodulaenu ega lemmiklooma soetamise plaanidega algust teinud?
Kui kolme komödiandineiu sandaalid esimest korda Florida kuuma asfalti puudutasid, ei teadnud nad veel, et sellel osariigil on vähemalt kolm nägu. Nad ei osanud oodata, et ühel hetkel elavad nad hiigelsuures kivimõisas, aga küürivad restorani peldikupotti, mõõdavad pohmellis kundedele odavat viskit ja hindavad, mitu päeva nad puude langetamise eest kogutud kopikatest söönuks saavad. Naiivsete eesti maalastena ei aimanud nad, et punakaelte maal kohtab peale kõhu täissöötmise ja muu külalislahkuse ka hulgaliselt relvi, kõõluste läbilõikamist ja võõraviha. Nad läksid pidžaamamodelliks ja üllatusid, kui neid üritati värvata prostituutideks. Nad keerutasid oma Ida-Euroopa aktsendiga kokku KGB-kuulujutu, võlusid liikluspolitseinikke ning tõmbasid ligi põnevaid noor- ja vanamehi, kes asusid harrastama ühele põlvele laskumise sporti.
Kahjuks ei teadnud neiud ka seda, et ühel hetkel lakkab lust ja lillepidu, Florida lõhub nende kolmiku ning nad peavad suureks kasvama, naasma argielu ahelatesse ja leidma endale oma identiteedi, võibolla isegi mehe, kodulaenu ja lemmiklooma.
Kui kolme komödiandineiu sandaalid esimest korda Florida kuuma asfalti puudutasid, ei teadnud nad veel, et sellel osariigil on vähemalt kolm nägu. Nad ei osanud oodata, et ühel hetkel elavad nad hiigelsuures kivimõisas, aga küürivad restorani peldikupotti, mõõdavad pohmellis kundedele odavat viskit ja hindavad, mitu päeva nad puude langetamise eest kogutud kopikatest söönuks saavad. Naiivsete eesti maalastena ei aimanud nad, et punakaelte maal kohtab peale kõhu täissöötmise ja muu külalislahkuse ka hulgaliselt relvi, kõõluste läbilõikamist ja võõraviha. Nad läksid pidžaamamodelliks ja üllatusid, kui neid üritati värvata prostituutideks. Nad keerutasid oma Ida-Euroopa aktsendiga kokku KGB-kuulujutu, võlusid liikluspolitseinikke ning tõmbasid ligi põnevaid noor- ja vanamehi, kes asusid harrastama ühele põlvele laskumise sporti.
Kahjuks ei teadnud neiud ka seda, et ühel hetkel lakkab lust ja lillepidu, Florida lõhub nende kolmiku ning nad peavad suureks kasvama, naasma argielu ahelatesse ja leidma endale oma identiteedi, võibolla isegi mehe, kodulaenu ja lemmiklooma.
- GenresTravel
240 pages, Paperback
Published August 1, 2021
2 people are currently reading
70 people want to read
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 28 of 28 reviews
August 20, 2021
Raamatu esimeses poollt oli mul kurb lugeda. Mind kurvastas tüdrukute suhtumine oma võõrustajatesse, kelle juures nad kuid tasuta elasid, kes neid toitis ja oma autot andis kasutada. Mitte mingisugust tänutunnet ei olnud, oli vaid halvustav suhtumine. Miks?
Teine pool raamatust oli juba parem
Teine pool raamatust oli juba parem
Read
August 30, 2021Väga lobe ja ladus tekst, hoogne ja kaasakiskuv. Pildid jooksevad kenasti silme ees, ilmselt tänu ohtrale situatsioonikoomikale. Kuklas istub küll teadmine ja tunne, et autor "rebib kildu" ja keerab vinti juurde, aga üldiselt ei hakka see segama.
Kirju-mirju elusaatusega autor on "Minu"-sarjas kuldaväärt leid. Tõsi, see kirjumirjusus pääses paremini valla raamatu esimeses otsas, kus kolm vallalist tšikki sajaga rokkisid ja millegi ees risti ette ei löönud. Alates kolmiku lagunemisest, kooliteest ja püsisuhtest tõmmati värvid järsult maha. Samas, ju see käib ühe korraliku arenguloo juurde, sest eks vallalisest möllumutist enamasti saabki ontlik abikaasa ja tööinimene. Aga no mõelge ise, juudi perekonda abiellumine, see kõlab nagu uue raamatu jagu ainest.
Ja kuigi põnevuse poolest lugeja just nagu kaotas (lugemisnaudingu mõttes), siis autori maine see jällegi taastas. Sest raamatu alguses mõtlesin ma nii mõnelgi korral, kas autor sihilikult või kogemata torgib lugejat, pean silmas tugevalt halvustavat suhtumist kodu- ja pereloomise aadressil, samuti sünnitamise sünonüümina väljutamise kasutamist jms. See oli väga libe tee lugeja viha enesele tõmbamise osas. Aga ta päästis end, nentides viimaks isegi, et kõik see, mille eest ta kümme aastat varem Katsi ja Mannaga Eestist põgenes, on nüüd argireaalsus.
Lugeja vererõhku kergitati aga muudeski asjades. Otse loomulikult räägin ma Mike`ist, kes oli karakterina muidugi kümnesse, ent keda nii räigelt ära kasutati, et täitsa kurb hakkas.
Nii et selline hirmus hea, aga ka hirmus ärritav lugemine, mida soovitaks ennekõike just nooremale ja mässumeelsemale generatsioonile.
Kirju-mirju elusaatusega autor on "Minu"-sarjas kuldaväärt leid. Tõsi, see kirjumirjusus pääses paremini valla raamatu esimeses otsas, kus kolm vallalist tšikki sajaga rokkisid ja millegi ees risti ette ei löönud. Alates kolmiku lagunemisest, kooliteest ja püsisuhtest tõmmati värvid järsult maha. Samas, ju see käib ühe korraliku arenguloo juurde, sest eks vallalisest möllumutist enamasti saabki ontlik abikaasa ja tööinimene. Aga no mõelge ise, juudi perekonda abiellumine, see kõlab nagu uue raamatu jagu ainest.
Ja kuigi põnevuse poolest lugeja just nagu kaotas (lugemisnaudingu mõttes), siis autori maine see jällegi taastas. Sest raamatu alguses mõtlesin ma nii mõnelgi korral, kas autor sihilikult või kogemata torgib lugejat, pean silmas tugevalt halvustavat suhtumist kodu- ja pereloomise aadressil, samuti sünnitamise sünonüümina väljutamise kasutamist jms. See oli väga libe tee lugeja viha enesele tõmbamise osas. Aga ta päästis end, nentides viimaks isegi, et kõik see, mille eest ta kümme aastat varem Katsi ja Mannaga Eestist põgenes, on nüüd argireaalsus.
Lugeja vererõhku kergitati aga muudeski asjades. Otse loomulikult räägin ma Mike`ist, kes oli karakterina muidugi kümnesse, ent keda nii räigelt ära kasutati, et täitsa kurb hakkas.
Nii et selline hirmus hea, aga ka hirmus ärritav lugemine, mida soovitaks ennekõike just nooremale ja mässumeelsemale generatsioonile.
January 12, 2024
Kolm noort ja ilusat Eesti neidu otsustavad elu vürtsikamaks muuta ja lähevad maailma ehk Ameerikat avastama. Nende sihtkohaks saab Florida, kuna ühel neiul on varasemast raamatumüügi ajast jäänud alles tuttav, kelle juures saaks öömaja.
Nad kogevad selle aja jooksul, mis nad seal veedavad, kolme erinevat Florida palet, üks uhkem kui teine. Lisaks, saavad nad erinevaid töökogemusi, näha pulbitsevat ööelu, kohtuda politseiga ning kohtuda ühele põlvele laskuvate meestega.
Ma olen rõõmus, et see raamat sattus minu esimeks selle sarja raamatuks! Lugeda oli väga mõnus, kuna lugu liikus humoorikalt ja ladusalt, kus vahele oli pandud ka pildikesi nende seiklustest ja elust. Tore oli lugeda, kuidas noortest lustakatest ja seiklusjänulistest neidudest kasvasid lõpuks naised, kes pidid endale elus uued eesmärgid seadma.
Soovitan kindlasti! ☺️
Nad kogevad selle aja jooksul, mis nad seal veedavad, kolme erinevat Florida palet, üks uhkem kui teine. Lisaks, saavad nad erinevaid töökogemusi, näha pulbitsevat ööelu, kohtuda politseiga ning kohtuda ühele põlvele laskuvate meestega.
Ma olen rõõmus, et see raamat sattus minu esimeks selle sarja raamatuks! Lugeda oli väga mõnus, kuna lugu liikus humoorikalt ja ladusalt, kus vahele oli pandud ka pildikesi nende seiklustest ja elust. Tore oli lugeda, kuidas noortest lustakatest ja seiklusjänulistest neidudest kasvasid lõpuks naised, kes pidid endale elus uued eesmärgid seadma.
Soovitan kindlasti! ☺️
January 10, 2023
Kolm tüdrukut veeretavad päris mitmel korral täringuid, saavad tasuta elamise, teevad lihtsamaid töid, satuvad jaburatesse seiklustesse ning naeravad igas vanuses meeste üle. Kuigi eks ta natuke tänamatu ole, kui üks lubab enda juures tasuta elada ja teine taksoteenust pakub jne.
Kerli Kirch Schneider on stsenarist ja režissöör, kes ongi Miami ülikoolis lõpetanud doktorantuuri meediakommunikatsiooni erialal. Peaks selle lühifilmi "Virago" siis ära vaatama austusest autori vastu.
Raamatu huvitavaim osa oli orkaan Irma üle elamise kirjeldus Florida lõuna osas, kus selliseid asju ikka vahest juhtub, et mõned maakonnad nädalaks või paariks kinni pannakse ning inimesed poed veest, vetsupaberist ja purgisuppidest tühjaks ostavad.
Kerli Kirch Schneider on stsenarist ja režissöör, kes ongi Miami ülikoolis lõpetanud doktorantuuri meediakommunikatsiooni erialal. Peaks selle lühifilmi "Virago" siis ära vaatama austusest autori vastu.
Raamatu huvitavaim osa oli orkaan Irma üle elamise kirjeldus Florida lõuna osas, kus selliseid asju ikka vahest juhtub, et mõned maakonnad nädalaks või paariks kinni pannakse ning inimesed poed veest, vetsupaberist ja purgisuppidest tühjaks ostavad.
February 13, 2025
https://www.hyperebaaktiivne.ee/2025/...
Kerli Kirch Schneider "Minu Florida. Vabandust, härra politseinik!" jutustab autori ja tema kahe sõbrantsi hullumeelsetest seiklustest Florida osariigis ning unustamatu aasta tagajärgedest. Ma ei olnud varem kuulnud ei autorist ega raamatust ning teadmised Floridast olid samuti napivõitu.
2010-2021, Florida. Kolm tragi ja pisut pöörasevõitu eesti neiut lendavad hoolimata kõhnavõitu rahakotist üheotsapiletiga Ameerikasse. Nende ainuke tutvus on raamatuid müümas käinud näitsiku tuttav, kelle juures saaks ehk mõnda aega peatuda. Plaane tehakse käigu pealt. Vaeste eestlaste säästudest kauaks ei jagu, nii et tuleb nuputada, kuidas tööloata leiba teenida. Sõna "igav" ei tunne kolmikust keegi. Koju tagasi lendab vähendatud koosseis, aga Florida või keegi Floridast jääb südamesse, nii et Kerli leiab võimaluse naasta, taskus ülikooli stipendium. Kõik, mille eest ta 25-aastasena põgenes, saavad ta lõpuks kätte - meheleminek, kodulaen ja lemmiklooma võtmine.
Kui otsida kandidaate, kellest Taylor ja Florence kirjutasid "Florida!!!", siis võiks vabalt olla Kerli, Katsi ja Manna need kolm hüüumärki seal pealkirja lõpus. Põhja-Florida, kust nende seiklused algavad, on eriskummaline koht, laulus kirjeldatud narkootikum, mis toob neidudes välja ühtlasi nii naiivse kui ka jultunud külje. Noorpõlvejulgust jagub tänagi, et panna raamatusse teiste kulul elades või illegaalina töötades ette tulnud juhtumised ning äpardused. Eks lood on aastatega teravaks lihvitud, nii et itsitad lugedes ja mõtled, kas tõesti sedasi saab ka!? Ei kujuta ettegi, mis lood veel siseringi jäid.
Mõnusaks lugemiselamuseks oleks piisanud juba kogu sellest naljast ja naerust, aga raamatu ampluaa on laiem, näidates päikesepaiste osariiki ka teiste nurkade alt - ülikool, abiellumine juudi perekonda, orkaan Irma. Muidugi tõmbab raamat joone alla puändiga - tormakas põgenemine kohustuste eest jõuab ringiga tagasi just nende manu. Oli mõnus tõdeda, et isegi stardipakett, milles sisaldub Ida-Euroopa aktsent, välistudengi teesklemine või kõhutäie nimel peldikupoti küürimine, lubab kõrget lendu. Kõik on võimalik, kui vaid tahad, oled leidlik ning valmis vaeva nägema.
"Minu Florida" jääb meelde kui meelelahutuslik, mõtlema ja pead vangutama panev raamat.
Aitäh, Petrone Print, raamatu eest!
Kerli Kirch Schneider "Minu Florida. Vabandust, härra politseinik!" jutustab autori ja tema kahe sõbrantsi hullumeelsetest seiklustest Florida osariigis ning unustamatu aasta tagajärgedest. Ma ei olnud varem kuulnud ei autorist ega raamatust ning teadmised Floridast olid samuti napivõitu.
2010-2021, Florida. Kolm tragi ja pisut pöörasevõitu eesti neiut lendavad hoolimata kõhnavõitu rahakotist üheotsapiletiga Ameerikasse. Nende ainuke tutvus on raamatuid müümas käinud näitsiku tuttav, kelle juures saaks ehk mõnda aega peatuda. Plaane tehakse käigu pealt. Vaeste eestlaste säästudest kauaks ei jagu, nii et tuleb nuputada, kuidas tööloata leiba teenida. Sõna "igav" ei tunne kolmikust keegi. Koju tagasi lendab vähendatud koosseis, aga Florida või keegi Floridast jääb südamesse, nii et Kerli leiab võimaluse naasta, taskus ülikooli stipendium. Kõik, mille eest ta 25-aastasena põgenes, saavad ta lõpuks kätte - meheleminek, kodulaen ja lemmiklooma võtmine.
Kui otsida kandidaate, kellest Taylor ja Florence kirjutasid "Florida!!!", siis võiks vabalt olla Kerli, Katsi ja Manna need kolm hüüumärki seal pealkirja lõpus. Põhja-Florida, kust nende seiklused algavad, on eriskummaline koht, laulus kirjeldatud narkootikum, mis toob neidudes välja ühtlasi nii naiivse kui ka jultunud külje. Noorpõlvejulgust jagub tänagi, et panna raamatusse teiste kulul elades või illegaalina töötades ette tulnud juhtumised ning äpardused. Eks lood on aastatega teravaks lihvitud, nii et itsitad lugedes ja mõtled, kas tõesti sedasi saab ka!? Ei kujuta ettegi, mis lood veel siseringi jäid.
Mõnusaks lugemiselamuseks oleks piisanud juba kogu sellest naljast ja naerust, aga raamatu ampluaa on laiem, näidates päikesepaiste osariiki ka teiste nurkade alt - ülikool, abiellumine juudi perekonda, orkaan Irma. Muidugi tõmbab raamat joone alla puändiga - tormakas põgenemine kohustuste eest jõuab ringiga tagasi just nende manu. Oli mõnus tõdeda, et isegi stardipakett, milles sisaldub Ida-Euroopa aktsent, välistudengi teesklemine või kõhutäie nimel peldikupoti küürimine, lubab kõrget lendu. Kõik on võimalik, kui vaid tahad, oled leidlik ning valmis vaeva nägema.
"Minu Florida" jääb meelde kui meelelahutuslik, mõtlema ja pead vangutama panev raamat.
Aitäh, Petrone Print, raamatu eest!
August 13, 2021
“Minu Florida” - raamat, mis sai läbi loetud ühe hingetõmbega.
Võtsin ühel õhtul “Minu Florida” raamatu kätte ega saanud seda enne käest kui täiesti läbi oli. Uskumatu, kuidas kolm hulljulget noort naist hakkama said Ameerikas, mis on hoopis teistsugune võrreldes sellega, millega tegelikult turistid harjunud on. Nii mõnelgi hetkel kihistasin omaette naerda, nt kui 60. aastane mees avaldas soovi noore naisega abielluda või kuidas eestlannad oma Ida-Euroopa aktsendiga veensid politseid mitte trahvi tegema. Kerli, Manna ja Katsi - need kolm naist on igatahes hüper-super tugevad ja hullud (seda kõige paremas mõttes), et sellise suure seikluse üle elasid ja suutsid selle kõige juures ka positiivseks jääda.
Autor on kirjutanud väga voolavalt ja humoorikalt ning silme ette tekkisid kergelt väga värvikad pildid. Ma soovitan soojalt “Minu Florida” raamatut lugeda! 🤍
Võtsin ühel õhtul “Minu Florida” raamatu kätte ega saanud seda enne käest kui täiesti läbi oli. Uskumatu, kuidas kolm hulljulget noort naist hakkama said Ameerikas, mis on hoopis teistsugune võrreldes sellega, millega tegelikult turistid harjunud on. Nii mõnelgi hetkel kihistasin omaette naerda, nt kui 60. aastane mees avaldas soovi noore naisega abielluda või kuidas eestlannad oma Ida-Euroopa aktsendiga veensid politseid mitte trahvi tegema. Kerli, Manna ja Katsi - need kolm naist on igatahes hüper-super tugevad ja hullud (seda kõige paremas mõttes), et sellise suure seikluse üle elasid ja suutsid selle kõige juures ka positiivseks jääda.
Autor on kirjutanud väga voolavalt ja humoorikalt ning silme ette tekkisid kergelt väga värvikad pildid. Ma soovitan soojalt “Minu Florida” raamatut lugeda! 🤍
March 15, 2025
Aga mis lõbus lugemine see oli! Osad noorte neidude tegemised võtsid küll veidi kulmu kergitama, aga samas… Kes ütleb, et ise poleks sarnastes olukordades sarnaselt käitunud 🤭
Põnev oli lugeda orkaanihirmust või algselt hoopis selle puudumisest, sest Eestis meil ju selliseid asju ju pole.
Soovitan lugeda küll! Ja kui raamatu alguses oli “meri põlvini” jne, siis lõpuks sukeldus peakangelanna siiski ka pereellu ja sellestki oli huvitav lugeda.
Põnev oli lugeda orkaanihirmust või algselt hoopis selle puudumisest, sest Eestis meil ju selliseid asju ju pole.
Soovitan lugeda küll! Ja kui raamatu alguses oli “meri põlvini” jne, siis lõpuks sukeldus peakangelanna siiski ka pereellu ja sellestki oli huvitav lugeda.
February 20, 2022
Hea ja ladus lugemine kogemustest Florida erinevates piirkondades. Tore, et Florida inimesed on nii lahked ja abivalmis, kuid häiris, et selle eest ei oldud tänulik, Mike'i nimetati Pässiks (jättis mulle pigem halvustava mulje), jäeti muidu kohati üleolev mulje jne. Raamatu teine pool oli juba parem ja huvitavam lugemine.
August 15, 2021
Sisult absurdselt lustakas ja vormilt mõnusalt voolav kirjatükk, väga põnev lugemine. <3
July 16, 2024
Olen elus kümneid raamatuid toimetanud ja nende hulgast eristub "Minu Florida" selle poolest, et millegipärast ootasin ma eriliselt suure kannatamatusega uusi peatükke. “Millal uue saadad?” Need Floridamaalt saabuvad humoorikad tükid seostusid mulle mõnuga. Jah, ma tean, raamatu esimeses pooles on eetilisi küsitavusi autori ja tema kahe sõbranna käitumise osas… Pidevalt toimus piiril kõndimine hea-halva maitse vahel, näkku karjusid küsitavused erinevate mees-heategijate ärakasutamises. Aga ikkagi oli mõnus, sest see oli kõik naljakas, enseirooniline, kergelt napsune noorusaeg, Kõige paremini võtab selle kokku sketš politseinikega, kes kuldse kolmiku öösel napsusena kinni peatavad… Seda peab lugema.
Aga noorus saab läbi, nii see elu käib.
Raamatu teist poolt enam nii lõbus toimetada polnud, eetilised küsimused kadusid, autor sai suureks, läks mehele ja muutus lausa akadeemikuks. Juutide osas veel sai keelt teritada… pärast pikaajalist deitimist tuli nimelt välja, et Kerli kallim on juut ("Kuidas sa siis varem ei teadnud!") ja ta asus abielluma tõelisesse juudi perekonda.
Soovitan vaadata ka Facebook-salvestusena raamatu esitlust, mis on sõna otseses mõttes püstijalakomöödia. Natuke kahju, et kuldne kolmik tookord oma humoristikarjääri alguses Eestist lahkus, nad ilmselt oleks tõesti kuulsateks komödiantideks saanud. Aga noh, ega kõike head ka ei saa. See-eest saime “Minu Florida”.
Aga noorus saab läbi, nii see elu käib.
Raamatu teist poolt enam nii lõbus toimetada polnud, eetilised küsimused kadusid, autor sai suureks, läks mehele ja muutus lausa akadeemikuks. Juutide osas veel sai keelt teritada… pärast pikaajalist deitimist tuli nimelt välja, et Kerli kallim on juut ("Kuidas sa siis varem ei teadnud!") ja ta asus abielluma tõelisesse juudi perekonda.
Soovitan vaadata ka Facebook-salvestusena raamatu esitlust, mis on sõna otseses mõttes püstijalakomöödia. Natuke kahju, et kuldne kolmik tookord oma humoristikarjääri alguses Eestist lahkus, nad ilmselt oleks tõesti kuulsateks komödiantideks saanud. Aga noh, ega kõike head ka ei saa. See-eest saime “Minu Florida”.
August 27, 2021
Mul on minu-raamatute sarjaga mõnevõrra vastuoluline suhe olnud, kuna ilmumise algusaegadel oli kvaliteet ikka päris kõikuv, eks iga asja käimasaamine ongi ju omade valudega. Pautsi "Minu Muhumaa. Lühike libahuntide ajalugu" oli ainus, mis tõesti meeldis ning kuhugi sinnakanti need raamatud must ka jäid, kuna kogu sellise kirjanduse valdkond oli mõõdukalt huvitav, Muhu-raamat siis lisaks veel seetõttu, et mu juured on seal. Igaljuhul Florida-raamat (minu-sarjas juba 149. teos) sattus näppu osaliselt juhuslikult - või siis mitte. Sest ma vahel olen ikka mõtelnud, et äkki võiks seda sarja veel natuke kusagilt nurgast lugeda - ning kui õnnestus raamatuloosil autorilt endalt raamat saada, siis oli see kokkuvõttes väga meeldiv üllatus.
Lugesin raamatut täiesti tühja koha pealt, nagu raamatu kulgedes selgus, siis peaksid raamatu kolm samavana sõbrannat, kelle Florida-seiklused on siia kaante vahele pandud, olema Eestis mõnevõrra tuntud inimesed. Kerli Kirch Schneider on stsenarist ja režissöör, kes ongi Miami ülikoolis lõpetanud doktorantuuri meediakommunikatsiooni erialal. Raamatu alguses on ta kahekümne viie aastane, kaks ja poolsada lehekülge kirjeldavad kümmet aastat elus.
Raamat räägibki siis sellest, kuidas kolm kohustustevaba sõbrannat võtavad ette mõnevõrra hullumeelse tee Ameerikasse, väheste majanduslike vahendite ning olematu plaaniga. Kui on aga palju tahtmist, siis pole ükski takistus ületamatu, raamatu stiil meenutas mulle vägisi Durrelli, täpsemalt "Minu pere ja muud loomad", mis on muide igatepidi väärt paralleel. Florida-lood kulusid kiirelt, soojenduseks pilgutasin peale raamatu kättevõtmist korra silmi ja oli esimene kolmandik loetud. Mis on mu silmis väga tugev ja meeldiv kvaliteedinäitaja.
Eks see on ju osaliselt ilukirjandus, mida on mõnevõrra vürtsitatud (vähemalt arvan nii), aga mul oli natu-natukene esimese kolmandiku juures tunne, et peategelased kohtlesid kohalikke abivalmeid ameeriklasi mitte kõige paremini. Kas just ära kasutades aga... no kes teab. Mitte, et ma tahaks kohut mõista, pealegi ega raamatusse ei pandagi ju kõike kirja, päriselus on alati palju detaile ja juttu, mis kaante vahel ei mahu. Pealegi on see siiski raamat, mis ma siin ikka oletan. Mõnus lugemiskogemus oli ja on peamine ning raamat kulus ludinal. Aga see oli alguses nii, raamatu kulgedes selline mulje kadus.
Kui esimene osa on selline lõbus ja juhtumisi täis, siis mida edasi, seda tõsisemaid noote raamat ja peategelaste elu võtab. Kes jääb Ameerikasse, kes tuleb tagasi Eestisse. Raamat ise on aga Floridast, isegi kui vahepeal elu keerdkäigud kodumaale tagasi toovad. Mulle meeldis kolme sõbranna osa kõige rohkem, mida edasi, seda rohkem läks autori päriselu stabiilsemaks, mille üle on mul inimesena väga hea meel, lugejana ka - aga siiski, kogu see tulevärk ja juhtumised, mis olid raamatu esimeses kahes kolmandikus, no istusid sutsu rohkem :). Samas näituseks lõpupoole olev Irmageddon (orkaan Irma) oli hästi huvitav jällegi.
Vaatasin ühe hooga ka autori lühifilmi "Virago" ära, lahe etnoõudus. Kuna sellest on raamatu lõpupoole ka juttu, siis sobis hästi komplekti.
Kokkuvõtvalt: kui raamatu lugemiseks kulub 12h, siis ilmselgelt peab siin midagi meeldivat olema :). Mõnus lugeda intelligentse inimese vaimukat lugu, meeldis, väga.
Väike näide ka leheküljelt 99. näitamaks autori mõnusat kirjutamisviisi.
"Järgmine hommik koitis Key Westi rannahotellis mõnusa hommikusöögiga ning peale seda läksime linna avastama. Kõigepealt tegime tiiru Ernest Hemingway majamuuseumis - 1851. aastal ehitatud koloniaalstiilis hoone peitis endas hulgaliselt Euroopast pärit antiikesemeid. Lisaks võis Hemingway kodu ümbruses märgata palju kuuevarbalisi kasse - kõik pärit kirjanikuhärra kuue varbaga kõutsist, kelle ta ühelt laevakaptenilt adopteerinud oli.
Kurikuulus Duvali tänav kihas turistidest, kes külastasid vaheldumisi ühel pool teed asuvaid tavabaare ja teises tee servas laiuvaid geibaare. Ühes baaris õnnestus meil isegi Eesti lippu lehvimas näha. Koos turistidega kakerdasid tänavatel ka kanad ja kuked, keda selline melu sugugi häirivat ei paistnud.
Peale baarituuri läks Ryan paariks tunniks hotelli puhkama. Kanepinäljas Josh siirdus tagasi kiirteele oma piibu kotikest otsima. Meie otsustasime veel veidi linna peal tuuritada ning lubasime kohtuda õhtul poistega Mallory Square'il, kus on nii kohalikel kui turistidel tavaks suure melu saatel päikeseloojangut tähistada."
Veel näeb raamatust stiilinäiteid Petrone Prindi kodulehelt: https://petroneprint.ee/raamatud/minu...
Autori lühifilmi "Virago" saab vaadata siit: https://curia.tv/channel/virago/
Lugesin raamatut täiesti tühja koha pealt, nagu raamatu kulgedes selgus, siis peaksid raamatu kolm samavana sõbrannat, kelle Florida-seiklused on siia kaante vahele pandud, olema Eestis mõnevõrra tuntud inimesed. Kerli Kirch Schneider on stsenarist ja režissöör, kes ongi Miami ülikoolis lõpetanud doktorantuuri meediakommunikatsiooni erialal. Raamatu alguses on ta kahekümne viie aastane, kaks ja poolsada lehekülge kirjeldavad kümmet aastat elus.
Raamat räägibki siis sellest, kuidas kolm kohustustevaba sõbrannat võtavad ette mõnevõrra hullumeelse tee Ameerikasse, väheste majanduslike vahendite ning olematu plaaniga. Kui on aga palju tahtmist, siis pole ükski takistus ületamatu, raamatu stiil meenutas mulle vägisi Durrelli, täpsemalt "Minu pere ja muud loomad", mis on muide igatepidi väärt paralleel. Florida-lood kulusid kiirelt, soojenduseks pilgutasin peale raamatu kättevõtmist korra silmi ja oli esimene kolmandik loetud. Mis on mu silmis väga tugev ja meeldiv kvaliteedinäitaja.
Eks see on ju osaliselt ilukirjandus, mida on mõnevõrra vürtsitatud (vähemalt arvan nii), aga mul oli natu-natukene esimese kolmandiku juures tunne, et peategelased kohtlesid kohalikke abivalmeid ameeriklasi mitte kõige paremini. Kas just ära kasutades aga... no kes teab. Mitte, et ma tahaks kohut mõista, pealegi ega raamatusse ei pandagi ju kõike kirja, päriselus on alati palju detaile ja juttu, mis kaante vahel ei mahu. Pealegi on see siiski raamat, mis ma siin ikka oletan. Mõnus lugemiskogemus oli ja on peamine ning raamat kulus ludinal. Aga see oli alguses nii, raamatu kulgedes selline mulje kadus.
Kui esimene osa on selline lõbus ja juhtumisi täis, siis mida edasi, seda tõsisemaid noote raamat ja peategelaste elu võtab. Kes jääb Ameerikasse, kes tuleb tagasi Eestisse. Raamat ise on aga Floridast, isegi kui vahepeal elu keerdkäigud kodumaale tagasi toovad. Mulle meeldis kolme sõbranna osa kõige rohkem, mida edasi, seda rohkem läks autori päriselu stabiilsemaks, mille üle on mul inimesena väga hea meel, lugejana ka - aga siiski, kogu see tulevärk ja juhtumised, mis olid raamatu esimeses kahes kolmandikus, no istusid sutsu rohkem :). Samas näituseks lõpupoole olev Irmageddon (orkaan Irma) oli hästi huvitav jällegi.
Vaatasin ühe hooga ka autori lühifilmi "Virago" ära, lahe etnoõudus. Kuna sellest on raamatu lõpupoole ka juttu, siis sobis hästi komplekti.
Kokkuvõtvalt: kui raamatu lugemiseks kulub 12h, siis ilmselgelt peab siin midagi meeldivat olema :). Mõnus lugeda intelligentse inimese vaimukat lugu, meeldis, väga.
Väike näide ka leheküljelt 99. näitamaks autori mõnusat kirjutamisviisi.
"Järgmine hommik koitis Key Westi rannahotellis mõnusa hommikusöögiga ning peale seda läksime linna avastama. Kõigepealt tegime tiiru Ernest Hemingway majamuuseumis - 1851. aastal ehitatud koloniaalstiilis hoone peitis endas hulgaliselt Euroopast pärit antiikesemeid. Lisaks võis Hemingway kodu ümbruses märgata palju kuuevarbalisi kasse - kõik pärit kirjanikuhärra kuue varbaga kõutsist, kelle ta ühelt laevakaptenilt adopteerinud oli.
Kurikuulus Duvali tänav kihas turistidest, kes külastasid vaheldumisi ühel pool teed asuvaid tavabaare ja teises tee servas laiuvaid geibaare. Ühes baaris õnnestus meil isegi Eesti lippu lehvimas näha. Koos turistidega kakerdasid tänavatel ka kanad ja kuked, keda selline melu sugugi häirivat ei paistnud.
Peale baarituuri läks Ryan paariks tunniks hotelli puhkama. Kanepinäljas Josh siirdus tagasi kiirteele oma piibu kotikest otsima. Meie otsustasime veel veidi linna peal tuuritada ning lubasime kohtuda õhtul poistega Mallory Square'il, kus on nii kohalikel kui turistidel tavaks suure melu saatel päikeseloojangut tähistada."
Veel näeb raamatust stiilinäiteid Petrone Prindi kodulehelt: https://petroneprint.ee/raamatud/minu...
Autori lühifilmi "Virago" saab vaadata siit: https://curia.tv/channel/virago/
November 8, 2021
Lisaks reisi(elamis) raamatule ka selline klassikaline kujunemislugu. Veidi ehmatas alguses see pidev luiskamine ja halvustav suhtumine inimestesse, kes neid abistasid, kuid raamatu teises pooles tundus empaatiavõime veidi juba kasvavat. Tore oli muidugi peategelaste omavaheline tugev sõprus.
Muidu mõnus suvine atmosfäär ja lennukad kirjeldused, oli kerge lugeda ja uneleda mõtetes sinna soojale maale. Huvitavad nüansid olid ka Irma kirjeldus ja pilguheit juudi perekonda. Siiski olekski ehk rohkem tahtnud neid kultuurilisi ülevaateid ja arutelusid, näiteks meeldis ka Florida erinevate linnade võrdlus. Midagi sellist ja üldist kultuuritausta, seadusi jms olekski võinud rohkem olla.
Muidu mõnus suvine atmosfäär ja lennukad kirjeldused, oli kerge lugeda ja uneleda mõtetes sinna soojale maale. Huvitavad nüansid olid ka Irma kirjeldus ja pilguheit juudi perekonda. Siiski olekski ehk rohkem tahtnud neid kultuurilisi ülevaateid ja arutelusid, näiteks meeldis ka Florida erinevate linnade võrdlus. Midagi sellist ja üldist kultuuritausta, seadusi jms olekski võinud rohkem olla.
April 18, 2022
Reisiraamatud lugedes kujutan tavaliselt ette neid kohti ette, millest jutt, ning kui olen ise neis kohtades käinud, siis rändan mõttes autoriga kaasa. Seetõttu on selle raamatu algus minu jaoks äärmiselt segane. Kuidas saab autor kõõritada Liiavalaia ja Herne tänava risti poole ja Kats jõuda Liivalaia ja Ravi tänava valgusfoorini, kui Liiavalaia ja Herne tänavad kulgevad paralleelselt ning nende vahel kulgeb (samuti paralleelselt) Ravi tänav, seetõttu ei ristu neist kumbki Liivalaia tänavaga. Aga muidu oli tore raamat.
May 17, 2023
Väga huvitav lugemine. Selline tore kolme tüdruku seiklus FLorida osariigis, kus nad suutsid kohe alguses oma rahad ära kulutada ja pidid siis lootma kohalike sõbralikkusele ja lahkusele ning selle käigus ka mitmetesse elulistesse seiklustesse sattusid ja ka politseiga pidid tegemist tegema.
Mulle just sellised minu-raamatud meeldivad, kus on elulised seiklused ja endaga juhtunud äpardused, mitte ei süüvita niivõrd asukohariigi faktidesse ja nüansidesse. Neid ma võin netist ise ka lugeda. Nt on sarnased uuem "Minu ITaalia", "Minu Las Vegas" jt.
Mulle just sellised minu-raamatud meeldivad, kus on elulised seiklused ja endaga juhtunud äpardused, mitte ei süüvita niivõrd asukohariigi faktidesse ja nüansidesse. Neid ma võin netist ise ka lugeda. Nt on sarnased uuem "Minu ITaalia", "Minu Las Vegas" jt.
June 27, 2023
Esimest korda mitme aasta jooksul võtsin kätte eestikeelse raamatu ja ei pidanudki pettuma! Väga huvitav lugemine oli. Tekkis tunne, et olen ise Florida kuuma päikese all ja elan kõik need tragikomöödilised situatsioonid läbi. Samas oli ka küsitavaid hetki, mil tekkis tahtmine tüdrukuid noomida, kuid ma ei tea, kas seda saab neile pahaks panna? Me kõik oleme noored olnud ja hetkes võib-olla pole mõistnud, kui õnnelikud oleme ja kui palju meil vedanud on. Lõppkokkuvõttes oli siiski tore lugemine, väga ladusalt kirjutatud ja pildil nagu iseenesest jooksid silme eest läbi.
July 16, 2025
Mõnus muhe lugemine. Olen ise Floridas mitu korda käinud ja ootasin põnevusega peategelaste Florida-muljeid. Kuna osariigi põhjaosas pole ma ise viibinud, siis oli huvitav ka selle ja sealse kultuuri kohta veidi lähemalt lugeda.
Natuke tekitas lugemisel piinlikkust, kuidas tüdrukud suhtusid üsna üleolevalt ja halvustavalt oma võõrustajatesse, kelle juures said nad pikalt tasuta elada. Õnneks raamatu teise poolega sai nö "päev päästetud" ehk naised said jalad alla ning hakkasid ise raha teenima ja elus hakkama saama.
Natuke tekitas lugemisel piinlikkust, kuidas tüdrukud suhtusid üsna üleolevalt ja halvustavalt oma võõrustajatesse, kelle juures said nad pikalt tasuta elada. Õnneks raamatu teise poolega sai nö "päev päästetud" ehk naised said jalad alla ning hakkasid ise raha teenima ja elus hakkama saama.
September 26, 2025
Värvikirev lugemine, eriti see esimene pool. Samamoodi ja huvitav sissevaade Florida elusse, mis riskidega rindu pisteti ja kuidas kõigest sellest välja tuldi. Ühelt poolt oleks võinud raamat olla veelgi pigem, sest kindlasti jäi paras hulk juhtumisi raamatust välja (nii pöörase elu perioodist kui ka hilisemast ontliku pereeluperioodist). Küll aga oleks siis pidanud toimetaja karmimalt kordusi eemaldama, sest ka praegu oli mingeid mõtteid ja fakte esitatud liiga palju (no nt kõik operatsiooniõe temaatikaga seotu).
January 29, 2022
Üks parimaid "Minu"-sarja raamatuid. Autor on nii hea huumoriga oma Florida-elu ja eriti selle algusaastaid kirjeldanud, et naersin valjult väga väga mitmel korral ja raamat sai läbi päevaga. Ja kus on alles seiklusi!
August 18, 2022
Armas raamat, võttis ikka muigama ning pigistas must isegi paar naerupahvakut välja. Liigne sünonüümide kasutus jäi lõpuni häirima, muus osas tõesti nunnu. Ajaviitekirjanduseks ja reisiettevalmistuseks sobilik.
January 22, 2024
Kindlasti selline Minu-sarja raamat, kus rõhk on pigem “minul” kui Floridal ja pigem saab teada raamatu tegelaste elust-olust ja vähem igasugu vaatamisväärsustest. Aga oli soe ja sõbralik ja naljakas.
October 6, 2021
Üks parimaid Minu-sarja raamatuid, soovitan!
December 10, 2021
Põnev ja lõbus lugemine! Soovitan soojalt
December 17, 2021
Well written.
January 22, 2022
Noorematele mõeldud lahe lugemine.
July 5, 2022
Väga ladus ja kiire raamat! Piisavalt põnevust, huumorit ja fakte Florida kohta. Soovitan lugeda🥰😎
July 15, 2024
Humoorikas, vahel emotsionaalne, ja kuigi võib-olla mitte reisijuhina kasutatav, siis ikka tõesti lugemist väärt. Väga meeldis!
September 24, 2021
Oli see vast RIDE, kui väljenduda ameerikapäraselt :D
Igatahes ma lugesin selle minu sarja raamatu läbi ühe jutiga. Ongi paar asja, mida tahan öelda:
1. Enne lugemist külastage tualetti, sest raamat on nii haaravalt kirjutatud, üks pöörane seiklus ajab teist taga, mina ei raatsinud vetsu vahepeal minna :)
2. Varuge endale snäkke lugemise kõrvale (autor armastab süüa ja ta räägib kogu aeg toidust ning tal on pidev nälg ja lõpuks tunnete teie ka, et kui kohe süüa ei saa, siis asjad hakkavad lendama.)
3. Nõustun teiste arvajatega, et eriti põnev oli raamatu esimene osa (pöörane noorus), peale abiellumist asi vaibub veidi. Kuigi ka see juudi perega kohanemise osa põnev lugeda.
Igatahes ma lugesin selle minu sarja raamatu läbi ühe jutiga. Ongi paar asja, mida tahan öelda:
1. Enne lugemist külastage tualetti, sest raamat on nii haaravalt kirjutatud, üks pöörane seiklus ajab teist taga, mina ei raatsinud vetsu vahepeal minna :)
2. Varuge endale snäkke lugemise kõrvale (autor armastab süüa ja ta räägib kogu aeg toidust ning tal on pidev nälg ja lõpuks tunnete teie ka, et kui kohe süüa ei saa, siis asjad hakkavad lendama.)
3. Nõustun teiste arvajatega, et eriti põnev oli raamatu esimene osa (pöörane noorus), peale abiellumist asi vaibub veidi. Kuigi ka see juudi perega kohanemise osa põnev lugeda.
November 7, 2021
Aitäh, palun veel 🤍
Displaying 1 - 28 of 28 reviews