tunnistan üles, et kuigi mul oli plaanis seda raamatut kindlasti lugeda, ei olnud mul plaanis seda nüüd nii kohe ostma hakata, mõtlesin, et ootan ära, kuni raamatukogudesse jõuab (vast ta kunagi ikka jõuab). aga see plaan oli küll, et sirvin poes veidi ja vaatan, kuidas ta siis välja näeb ja tehtud on. ja siis ma ei leidnud teda nädal aega ühestki poest ja kui lõpuks ühes ikka mõned eksemplarid olid, siis ostsin kohe ära, sest jess, defitsiit. selline lugu siis.
muidu oli ootuspärane, sest olen vastavat instakontot juba tükk aega jälginud ja täitsa kujutasin ette, mis sorti laste (ja täiskasvanute ja emotsioonide ja vaimse tervise ja muude tähtsate asjade) alast nõu ja mõtteainet sealt tulemas oli. ja see sort on sedasorti, mida ka mina lastevaba inimesena väga meelsasti loen ja mille najal omaenda elu üle järele mõtlen. pealegi see, et mul endal lapsi pole, ei tähenda, et mu elus poleks lapsi, keda ma omal moel ei kasvataks (keegi meist pole saar ja küla kasvatab jne, kõik see) ja kelle puhul mul neidsamu küsimusi ei tekiks või kellega ma samadesse sõnakõlksudesse ("tubli", "ära tee", "kõik on hästi" jne) ei laskuks.
raamatu nüüdkohepraegu hankida soovitan kõige selle peale eelkõige neil, kes instagrami väga ei armasta ja tunnevad, et õige tarkus tuleb ikka paberilt, mitte ekraanilt :P aa, ja neil, kelle jaoks pole probleem lugeda valget teksti kollasel taustal, minu jaoks veidi on, aga eks keskmise lasteaialapse vanem ongi minust loodetavasti kümmekond aastat noorem ja teravama silmaga ;) (enamus teksti on ikka loetav, aga kohati justkui disain sõidab kasutatavusest veidi üle ikka)
noh, ja siis see töövihiku-stiil - eks siis tuleb ka ikka oma raamat osta, kui tõesti, nagu autori soovitus oli, on plaan sinna lehekülgedele terve pastakas tühjaks kirjutada. mind need küsimused, millele vastust otsida soovitati, tegelikult täitsa kõnetasid. aga ma parema meelega jätan lüngad täitmata ja annan raamatu järgmisele lugejale edasi. on igatahes täiesti loetav ka raamatukogu eksemplarina, märkmeid võib ju ka eraldi teha enda jaoks. ühesõnaga, ma tahan öelda, et see viies tärn läks sinna nahka, et päris palju lehekülgi olid isekirjutamise jaoks tühjaks jäetud ja ma parem oleks ostnud õhema raamatu, sest ma nagunii ei kirjuta. puhas maitseasi.
aga _lugeda_ soovitaksin ma seda toredat teost küll kõigil, silmaringi avardamiseks neilgi, kel oma lapsed ja lapselapsedki juba suureks kasvatatud. rääkimata neist, kelle jaoks see lastekasvatamine tõesti pigem veel problemaatiline tundub ja läbimõtlemist tahab. (rohkem nagu lasteaiaealistega seotud teemad ja mured on siin põhiosas, ehkki teismelise aju on ka väga meeleolukalt kirjeldatud.)