What do you think?
Rate this book
Kirjad Buenos Airesest
„Kirjad Buenos Airesest“ ei ole pelk reisikiri, vaid kollaaž hetkedest, kus ühe mõistatusliku ja poeetilise linna, selle kultuuri ja ajalooga tutvumine käib käsikäes iseendasse vaatamise ja ellu taasarmumisega.
Kirjanik Eia Uus põgenes Argentinasse ajal, kuikõik tundus raske, lootusetu ja valus. Kuigi tal ei olnud aimugi, miks just Buenos Aires, oli kohale jõudes tunne, justkui oleks see linn teda oodanud. Nagu oleks ta jõudnud tagasi koju, heasse õhku.
Need intiimsed kirjad sõbrale räägivad kõigest väikesest ja suurest, mis moodustab kokku elu – armastusest, surmast, kohvist, sõprusest, igatsusest, tormidest, võõrastest, üksildusest, kunstist, valgusest, pimedusest, juhustest, veinist, kirjandusest, Hõbedajõest.
Eia Uus sündis 1985. aastal Noarootsis. Tema esimene romaan „Kuu külm kuma“ (2005) võitis Eduard Vilde nimelise kirjanduspreemia ning neljas romaan „Tüdrukune“ (2019) saavutas laia kõlapinna nii lugejate kui ka kriitikute seas. Eia on raamatute „Minu Prantsusmaa. Elu nagu sirelivein“ ja lasteraamatu „Seitsme maa ja mere taha“ autor.
Kirjanik Eia Uus põgenes Argentinasse ajal, kuikõik tundus raske, lootusetu ja valus. Kuigi tal ei olnud aimugi, miks just Buenos Aires, oli kohale jõudes tunne, justkui oleks see linn teda oodanud. Nagu oleks ta jõudnud tagasi koju, heasse õhku.
Need intiimsed kirjad sõbrale räägivad kõigest väikesest ja suurest, mis moodustab kokku elu – armastusest, surmast, kohvist, sõprusest, igatsusest, tormidest, võõrastest, üksildusest, kunstist, valgusest, pimedusest, juhustest, veinist, kirjandusest, Hõbedajõest.
Eia Uus sündis 1985. aastal Noarootsis. Tema esimene romaan „Kuu külm kuma“ (2005) võitis Eduard Vilde nimelise kirjanduspreemia ning neljas romaan „Tüdrukune“ (2019) saavutas laia kõlapinna nii lugejate kui ka kriitikute seas. Eia on raamatute „Minu Prantsusmaa. Elu nagu sirelivein“ ja lasteraamatu „Seitsme maa ja mere taha“ autor.
- GenresTravelNonfiction
262 pages, Hardcover
Published September 1, 2021
11 people are currently reading
286 people want to read
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 30 of 61 reviews
September 15, 2021
Ma usun, et üks selle aasta suurimaid lugemiselamusi (ja tänavu on niigi enneolematult hea raamatuaasta olnud!). Nii õrn ja terav, valusalt aus ja maine, teisalt luuleline ja helge ja jalad-lahti-maast kulgemine. Siin on tubli annus reisikirja, ent ka sisekaemusi, kirjanduslikke seiklusi ja (raamatu)vihjeid.
Ja ilu ei peitu siin ainuüksi sisus, see on ka vormilt maiuspala. Erinevad paberid, kirjafondi suurus, pildimängud... Ma olen ammu unistanud piltideta reisikirjadest, sest need ei anna enamasti tekstile midagi juurde. Seekord on kujundaja imet teinud.
Või siis need kaaned. Kangast ja siiditrükiga tagakaas, alasti selg. Kui lugeda raamatut nii, et raamatu tagant kumab valgus ja sa näed õmblusi, ja sa tajud kui vähene hoiab tegelikult seda pealtnäha tugevat raamatut koos. Nagu inimestki. Meid on lihtne murda, meie tasakaal on hirmuäratavalt habras. Ja meie niidid ei paista...
Ja ilu ei peitu siin ainuüksi sisus, see on ka vormilt maiuspala. Erinevad paberid, kirjafondi suurus, pildimängud... Ma olen ammu unistanud piltideta reisikirjadest, sest need ei anna enamasti tekstile midagi juurde. Seekord on kujundaja imet teinud.
Või siis need kaaned. Kangast ja siiditrükiga tagakaas, alasti selg. Kui lugeda raamatut nii, et raamatu tagant kumab valgus ja sa näed õmblusi, ja sa tajud kui vähene hoiab tegelikult seda pealtnäha tugevat raamatut koos. Nagu inimestki. Meid on lihtne murda, meie tasakaal on hirmuäratavalt habras. Ja meie niidid ei paista...
2021
October 4, 2021Eia ütles kusagil: "Tunnen, et jõudsin selles raamatus lähemale iseenda päris häälele." Mulle tundub ka nii. Hingeline ja puudutav, sümpaatne oma aususes, eufoorias ja kuhtumises, naiivsuses ja kainenemises, aga mitte kunagi küüniline või kalk; autori loomupärase häälega: otsiv, empaatiline, südamelt ära.
October 3, 2021
Ilus.
March 7, 2022
Kõige kindlamad 5 tärni, mis andnud olen. Mõned raamatud lihtsalt puudutavad nii väga ning toidavad ilusate mõtete ja rahuga.
November 28, 2021
Letters from Buenos Aires
Review of the Kirjastus Postimees paperback (Coptic bound) edition (September 2021)
This is an especially beautiful book not only for its memoir and generous photograph contents about exploring the city of Buenos Aires, Argentina, but also for its actual bookbinding design and layout by Angelika Schneider which allows its contents to "breathe", in the author's words.
Eia Uus is both a fiction and travel writer. I read her recent novel Tüdrukene (Girlie) (2019) earlier this year and enjoyed it quite a bit. I learned about her book Kirjad Buenos Airesest (Letters from Buenos Aires) after its crowdfunder was already closed and I sourced it from an Estonian book store website. Reading that its design was by Angelika Schneider was an especial draw as I was familiar with the beauty of her open spine Coptic bindings from previous books issued by the Arvo Pärt Centre (e.g. Arvo Pärdi tintinnabuli-stiil: arhetüübid ja geomeetria, In Principio: The Word in Arvo Pärt's Music, Arvo Pärt: Vaikusest sündinud, etc.)
Uus lives for several weeks in Buenos Aires, at various apartments, visiting bookstores and a literary festival, meeting fellow writers, perpetually searches for coffee in a city where everyone drinks mate, observes tango dancers and even attends a dancing class, chats with strangers in restaurants, reads local writers and does her own writing in letters and notebooks. She assembled these into a book during the first year of the pandemic when she could no longer travel. The result is a wonderfully evocative picture of a city and its people.
One of the montage sets of photographs used in the book's crowdfunding campaign. Image sourced from Hooandja
Trivia and Links
The publication of Kirjad Buenos Airesest was supported through a campaign at the Estonian crowdfunder Hooandja. The campaign page with a video (Estonian language) and showing a selection of photographs from the book can be seen here.
Various bookstores are visited and pictured including:
El Ateneo Grand Splendid.
Eterna Cadencia.
There are a considerable number of mostly Argentinean authors and books which are mentioned in passing during this memoir and I tried to assemble a list of most of them (in their English translation when available) for future reference.
N.B. List is still in progress
César Aira (quoted pg. 37)
Borges, Cortázar, Sabato, Ocampo, Casares, Piñeiro, Scweblin (listed pg. 38)
El club de las necrologicas (2012) by Marcelo Birmajer (pg. 60)
Jorge Luis Borges (quoted pg. 63)
The Aleph and Other Stories (orig. El Aleph 1949) by Jorge Luis Borges (pg. 70)
Journey by Moonlight (orig. Hungarian Utas és holdvilág 1937) by Antal Szerb (pg. 73)
Final Exam (orig. El Examen 1950) by Julio Cortázar.
A smaller subset of books mentioned were those about walking in a city. These were:
Wanderlust: A History of Walking (2001) by Rebecca Solnit.
Flâneuse: Women Walk the City in Paris, New York, Tokyo, Venice and London (2015) by Lauren Elkin.
A Field Guide to Getting Lost (2005) by Rebecca Solnit.
Review of the Kirjastus Postimees paperback (Coptic bound) edition (September 2021)
"Letters from Buenos Aires" is not just a travelogue, but a collage of moments where getting to know a mysterious and poetic city, its culture and history goes hand in hand with seeing yourself and falling back into love with life.
Writer Eia Uus fled to Argentina at a time when life seemed difficult, hopeless and painful. Although she had no idea why Buenos Aires was there, it was as if the city was waiting for her. As if she had returned home, to the good air.
These intimate letters to a friend tell about everything small and big that makes up life - love, death, coffee, friendship, longing, storms, strangers, loneliness, art, light, darkness, chance, wine, literature, the Argentina i.e. The Silver River. - translation of the Estonian language synopsis.
This is an especially beautiful book not only for its memoir and generous photograph contents about exploring the city of Buenos Aires, Argentina, but also for its actual bookbinding design and layout by Angelika Schneider which allows its contents to "breathe", in the author's words.
Eia Uus is both a fiction and travel writer. I read her recent novel Tüdrukene (Girlie) (2019) earlier this year and enjoyed it quite a bit. I learned about her book Kirjad Buenos Airesest (Letters from Buenos Aires) after its crowdfunder was already closed and I sourced it from an Estonian book store website. Reading that its design was by Angelika Schneider was an especial draw as I was familiar with the beauty of her open spine Coptic bindings from previous books issued by the Arvo Pärt Centre (e.g. Arvo Pärdi tintinnabuli-stiil: arhetüübid ja geomeetria, In Principio: The Word in Arvo Pärt's Music, Arvo Pärt: Vaikusest sündinud, etc.)
Uus lives for several weeks in Buenos Aires, at various apartments, visiting bookstores and a literary festival, meeting fellow writers, perpetually searches for coffee in a city where everyone drinks mate, observes tango dancers and even attends a dancing class, chats with strangers in restaurants, reads local writers and does her own writing in letters and notebooks. She assembled these into a book during the first year of the pandemic when she could no longer travel. The result is a wonderfully evocative picture of a city and its people.
One of the montage sets of photographs used in the book's crowdfunding campaign. Image sourced from Hooandja
Trivia and Links
The publication of Kirjad Buenos Airesest was supported through a campaign at the Estonian crowdfunder Hooandja. The campaign page with a video (Estonian language) and showing a selection of photographs from the book can be seen here.
Various bookstores are visited and pictured including:
El Ateneo Grand Splendid.
Eterna Cadencia.
There are a considerable number of mostly Argentinean authors and books which are mentioned in passing during this memoir and I tried to assemble a list of most of them (in their English translation when available) for future reference.
N.B. List is still in progress
César Aira (quoted pg. 37)
Borges, Cortázar, Sabato, Ocampo, Casares, Piñeiro, Scweblin (listed pg. 38)
El club de las necrologicas (2012) by Marcelo Birmajer (pg. 60)
Jorge Luis Borges (quoted pg. 63)
The Aleph and Other Stories (orig. El Aleph 1949) by Jorge Luis Borges (pg. 70)
Journey by Moonlight (orig. Hungarian Utas és holdvilág 1937) by Antal Szerb (pg. 73)
Final Exam (orig. El Examen 1950) by Julio Cortázar.
A smaller subset of books mentioned were those about walking in a city. These were:
Wanderlust: A History of Walking (2001) by Rebecca Solnit.
Flâneuse: Women Walk the City in Paris, New York, Tokyo, Venice and London (2015) by Lauren Elkin.
A Field Guide to Getting Lost (2005) by Rebecca Solnit.
November 13, 2021
Minu arvamuse leiab blogist https://triinuraamatud.wordpress.com/...
November 12, 2022
Ilus ja ehe ja valus ja kurb. Leidus äratundmist ja kaasaelamist ja rõõmu. Hästi isiklik ja endasse vaatav, samas ennast teistele avav.
Mõnusalt teistmoodi raamat nii visuaalselt, kui ka ülesehituselt. Formaat ehk pigem selline päeviku moodi ja kõik see läbiv kujundus oma piltide, detailide ja värviliste lehtedega on nii kift. Mulle meeldivad detailid, olen täiega detailiinimene ja detailid teevad mu rõõmsaks ja paitavad silma!
Lugedes oli lihtne kõike seda endale silmeette visualiseerida ja see haaras mu tähelepanu ja mõtted. Kuna oleme Eiaga suht eakaaslaaed, siis kōik need paralleelid ja nâited (vampiiritapja Buffy, Metsik roos! 😀) – kōik kergitavad ka endas mingeid mälestusi.
Aitäh Marile ja Carinele soovitamast! ✨
Mõnusalt teistmoodi raamat nii visuaalselt, kui ka ülesehituselt. Formaat ehk pigem selline päeviku moodi ja kõik see läbiv kujundus oma piltide, detailide ja värviliste lehtedega on nii kift. Mulle meeldivad detailid, olen täiega detailiinimene ja detailid teevad mu rõõmsaks ja paitavad silma!
Lugedes oli lihtne kõike seda endale silmeette visualiseerida ja see haaras mu tähelepanu ja mõtted. Kuna oleme Eiaga suht eakaaslaaed, siis kōik need paralleelid ja nâited (vampiiritapja Buffy, Metsik roos! 😀) – kōik kergitavad ka endas mingeid mälestusi.
Aitäh Marile ja Carinele soovitamast! ✨
December 19, 2021
nii siiras ja soe!!
December 25, 2021
kui vahetu! kui ilus!
January 5, 2022
Haarasin raamatukogust selle seljata raamatu kerge reisijutu lugemise pähe kaasa, et tuua vaheldust neisse pooleli olevatesse raamatutesse, mille peale igal õhtul vaim ei hakka. Midagi maagilist on neis raamatutes, mis hakkavad kõnelema juba kätte võttes. Tunda vasaku käe all kuivanud liimi jälgi ja köitmisniite ning mõlema käe all seda kangalikku tagakaant oli päris selge, et lugema hakkan seda kohe. Ja selles ma ei eksinud, et see on reisijutt, aga see reis ei viinud ainult Buenos Airesesse, vaid täitsa enda sisse. Ja sellised reisid on tegelikult kõige imelisemad! Lisaboonus oli see, et Goodreadsi tuli raamatust "Want to read" rubriiki juurde täitsa mitu teost.
July 9, 2023
Eia Uus lihtsalt oskab märgata ja neid märkamisi jagada. Ja temaga juhtub - nagu raamatuski ütleb Iosi - "Sinuga juhtub asju, sul on annet elule. Kogu sinu looming peaks olema elamine." Olgu see siis "Minu Prantsusmaa" või "Kirjad Buenos Airesest"... Vanus on teine, elukogemus on teine, aga endaga reisile kaasa võtta ta oskab. Selliseid raamatuid loeks veel ja veel...
November 30, 2025
See raamat toob tõesti esile, kui palju maagiat on igapäevaelu hetkedes.
Imeline ja kütkestav armastusavaldus Buenos Airesele, milles segunevad ühtaegu nii mingisugune ajatuse hõng kui ka igas päevas kohalolemine ja väikeste asjade nautimine.
Tajun hetkel ise ka natuke elus segaduses olekut ja tunnet, et kohe on mingi muutus ukse taga. Seega paljud kirjeldused ja mõtted kõnetasid ning inspireerisid hästi loomulikul viisil. Kõik on võimalik.
Olen ammu tahtnud väga minna Buenos Airesesse, ühte oma unistuste sihtkohta, ja nüüd tahan veelgi rohkem!
Imeline ja kütkestav armastusavaldus Buenos Airesele, milles segunevad ühtaegu nii mingisugune ajatuse hõng kui ka igas päevas kohalolemine ja väikeste asjade nautimine.
Tajun hetkel ise ka natuke elus segaduses olekut ja tunnet, et kohe on mingi muutus ukse taga. Seega paljud kirjeldused ja mõtted kõnetasid ning inspireerisid hästi loomulikul viisil. Kõik on võimalik.
”Ennast leida” tähendab ehk hoopis seda, et üks eluperiood on läbi, tuleb leida uus? Et vana pole mitte argipäeva askelduste käigus kuhugi kadunud, vaid vana on lõppenud.
Olen ammu tahtnud väga minna Buenos Airesesse, ühte oma unistuste sihtkohta, ja nüüd tahan veelgi rohkem!
September 9, 2022
Olin raamatut haarates kahe vahel – kahtlustasin, et see on täis sügavat sisekaemust ja mul ei olnud selleks parasjagu tuju, teiselt poolt tahtsin äkki saabunud sügise eest põgeneda Buenos Airesesse. Kokkuvõttes meeldis see mulle väga, isiklik ja mitmekülgne sissevaade linna, kus ma pole kunagi käinud, aga kus satuksin vaimustusse ilmselt samadest asjadest, millest kirjanikki. Raamatu ebaharilik küljendus, eritüüpi paberid ja peitmata jäetud selg on vist otseselt inspireetud Buenos Airese kulunud ja eklektilisest linnapildist ja sobib sisuga imeliselt kokku.
June 29, 2023
Ilus, luuleline, mõtisklev jms, kuid peamiselt on selle raamatu võlu minu jaoks siiski viis, kuidas see on kokku pandud - mänglevad üle lehepiiri ulatuvad pildid, teksti suuruse ja paigutuse vahetus, erinevat värvi ja tekstuuri paberid... Lugemise tunnetuslikku elamusse andis see nii palju, aitäh-aitäh-aitäh, et on nii ilusaid raamatuid ❤️.
(Muidu paneksin ilmselt 4 tärni)
Natuke teeb ainult alati kurvaks, kui Eestist kibeduse ja pettumusega räägitakse - minu kõigeparem, kõigekallim kodu, kuidas ta siis teistele samamoodi ei ole. Aga elus on erinevaid perioode, erinevaid tundmusi ja vahel lihtsalt ei klapi keskkond vajadustega. Või värvib elu ise inimese subjektiivset taju tema keskkonnast.
***
"Kontrast, elu on kontrast, kõik oleneb, millega võrrelda. Ilma nohuta on imeline hingata, aga ainult siis, kui just nohu oli. Normaalsepoolne enesetunne pärast ränka pohmelli on joovastav. Kui kõhugripp jõuab punkti, kus enam pidevalt ei iivelda. Kui merehaigus mööda läheb, päevade kõhuvalu, bronhiidiköha. Põhjas on vaja käia, et saaks tõusta. Nii palju aastaid depressiooni oli ilm- selt vaja, et nüüd oskaksin hinnata ilu väikeseid hetki."
""Alati on kurb lahkuda kohast, kuhu sa tead, et iial ei naase. Sellised need rännakumelanhooliad on - ehk on need reisimise üks rahuldust pakkuvamaid osi."
Kui tabav ütlemine! Jah, on nukker-aga mélancolies du voyage on tõesti miski sügav tunne, mida tavaelu ei paku. Argipäevas on vähe imetlust täiesti teistsugusest paigast, teistsugusest ilust, teistsugusest ülevusest - ja selliseid hüvastijätte, kus tead, et ei kohta enam eales täpselt seda kõike, mida just kogesid, täpselt sellisel moel."
"Mulle meenub teine sarnane olukord, kui nooremana esimest korda hommikul Taneli juures olin. Ta tegi mulle kohvi ja kui mu küsimise peale selgus, et piima ei ole, haaras ta võtmed ja läks otsejoones uksest välja.
Ta naasis hiigelsuure kimbu valgete lilledega.
"Toidupood oli veel kinni. Lillepoes olid need kõige rohkem piima nägu."
Ja veel üks armastus, mu suur armastus. Kui esimest korda oma nüüdse elukaaslase juures ärkasin, polnud tal kohvi, piimast rääkimata. Sõltlasena olin väga hädas, liiatigi olime õhtul liiga palju veini joonud.
Paar päeva hiljem läksin tagasi. Ta oli ostnud kohvi, presskannu ja külmkapis oli pakk piima. Siis teadsin, et ta tahab minuga veel ärgata- ja ma ei läinudki enam ära.
Mul on vist nii, et armastus käib kohvi kaudu."
"Aga täna käib mul peas ringiratast üks fraas, mida kuulsin kunagi 90-aastase proua Silvi suust sama vanale Lindale: Elu võtab aega. Kohe ei saa."
"Pargi veerel jäätist süües ja mööduvaid ronge kuulates meenub mulle kellegi õpetus: „Eksle üksi. Niiviisi saavad sind ligi tõmmata paigad, kuhu su hingel on vaja minna.""
"Olen viimasel ajal aru saanud, kuidas mul vedas, et sellised inimesed võtsid vaevaks mind armastada. Olen hakanud märkama, kui palju neist minus edasi elab. Suhte lõpus ei jää me ilma vaid kallimast, vaid sageli ka ühe eluperioodi lähimast sõbrast."
"Olin tol suvel nii kurb. Istusin su õuel ega suutnud lugeda, lasin päikest kinnistele laugudele, puud liikusid tuules, liigutades varje mu silme ees. Jalutasin, sõitsin rattaga. Sina pidid minema aastaks ümber maailma purjetama, olid loobunud kodust ja tööst, ning oli võimalus, et sa ei ela üle kõiki maailma ookeane ja torme, mida kolmsada päeva tuua võivad. Nii palju hirmu ja muret meil mõlemal...
Mis selle kurva kasvamise suve unustamatuks tegi? Ilmselt kohalolek. See, et ma ei tuisanud ühest kohast teise, ei peitnud end raamatutesse ja rahvahulkadesse ja üritustesse, vaid jõllitasingi seda muru ja korjasingi neid lilli, loopisingi neid kive vette, lubasin kogu sellel melanhoolial endast läbi voolata.
Hämmastav ju, et praegu tundub see üks erakordseid suvesid mu elus. See on mind nii palju avanud.
Pean meeles hoidma: kui praegune tundub halb, ei tähenda see, et hiljem praegusele tagasi vaadates see ikka halb paistab."
"Olin siin terve aja teadmisega, et ei tule kunagi tagasi. Ma usun, et elus tuleks rohkem niiviisi olla, rohkem armastada teadmisega, et see hetk on ainult praegu, ainult nüüd."
(Muidu paneksin ilmselt 4 tärni)
Natuke teeb ainult alati kurvaks, kui Eestist kibeduse ja pettumusega räägitakse - minu kõigeparem, kõigekallim kodu, kuidas ta siis teistele samamoodi ei ole. Aga elus on erinevaid perioode, erinevaid tundmusi ja vahel lihtsalt ei klapi keskkond vajadustega. Või värvib elu ise inimese subjektiivset taju tema keskkonnast.
***
"Kontrast, elu on kontrast, kõik oleneb, millega võrrelda. Ilma nohuta on imeline hingata, aga ainult siis, kui just nohu oli. Normaalsepoolne enesetunne pärast ränka pohmelli on joovastav. Kui kõhugripp jõuab punkti, kus enam pidevalt ei iivelda. Kui merehaigus mööda läheb, päevade kõhuvalu, bronhiidiköha. Põhjas on vaja käia, et saaks tõusta. Nii palju aastaid depressiooni oli ilm- selt vaja, et nüüd oskaksin hinnata ilu väikeseid hetki."
""Alati on kurb lahkuda kohast, kuhu sa tead, et iial ei naase. Sellised need rännakumelanhooliad on - ehk on need reisimise üks rahuldust pakkuvamaid osi."
Kui tabav ütlemine! Jah, on nukker-aga mélancolies du voyage on tõesti miski sügav tunne, mida tavaelu ei paku. Argipäevas on vähe imetlust täiesti teistsugusest paigast, teistsugusest ilust, teistsugusest ülevusest - ja selliseid hüvastijätte, kus tead, et ei kohta enam eales täpselt seda kõike, mida just kogesid, täpselt sellisel moel."
"Mulle meenub teine sarnane olukord, kui nooremana esimest korda hommikul Taneli juures olin. Ta tegi mulle kohvi ja kui mu küsimise peale selgus, et piima ei ole, haaras ta võtmed ja läks otsejoones uksest välja.
Ta naasis hiigelsuure kimbu valgete lilledega.
"Toidupood oli veel kinni. Lillepoes olid need kõige rohkem piima nägu."
Ja veel üks armastus, mu suur armastus. Kui esimest korda oma nüüdse elukaaslase juures ärkasin, polnud tal kohvi, piimast rääkimata. Sõltlasena olin väga hädas, liiatigi olime õhtul liiga palju veini joonud.
Paar päeva hiljem läksin tagasi. Ta oli ostnud kohvi, presskannu ja külmkapis oli pakk piima. Siis teadsin, et ta tahab minuga veel ärgata- ja ma ei läinudki enam ära.
Mul on vist nii, et armastus käib kohvi kaudu."
"Aga täna käib mul peas ringiratast üks fraas, mida kuulsin kunagi 90-aastase proua Silvi suust sama vanale Lindale: Elu võtab aega. Kohe ei saa."
"Pargi veerel jäätist süües ja mööduvaid ronge kuulates meenub mulle kellegi õpetus: „Eksle üksi. Niiviisi saavad sind ligi tõmmata paigad, kuhu su hingel on vaja minna.""
"Olen viimasel ajal aru saanud, kuidas mul vedas, et sellised inimesed võtsid vaevaks mind armastada. Olen hakanud märkama, kui palju neist minus edasi elab. Suhte lõpus ei jää me ilma vaid kallimast, vaid sageli ka ühe eluperioodi lähimast sõbrast."
"Olin tol suvel nii kurb. Istusin su õuel ega suutnud lugeda, lasin päikest kinnistele laugudele, puud liikusid tuules, liigutades varje mu silme ees. Jalutasin, sõitsin rattaga. Sina pidid minema aastaks ümber maailma purjetama, olid loobunud kodust ja tööst, ning oli võimalus, et sa ei ela üle kõiki maailma ookeane ja torme, mida kolmsada päeva tuua võivad. Nii palju hirmu ja muret meil mõlemal...
Mis selle kurva kasvamise suve unustamatuks tegi? Ilmselt kohalolek. See, et ma ei tuisanud ühest kohast teise, ei peitnud end raamatutesse ja rahvahulkadesse ja üritustesse, vaid jõllitasingi seda muru ja korjasingi neid lilli, loopisingi neid kive vette, lubasin kogu sellel melanhoolial endast läbi voolata.
Hämmastav ju, et praegu tundub see üks erakordseid suvesid mu elus. See on mind nii palju avanud.
Pean meeles hoidma: kui praegune tundub halb, ei tähenda see, et hiljem praegusele tagasi vaadates see ikka halb paistab."
"Olin siin terve aja teadmisega, et ei tule kunagi tagasi. Ma usun, et elus tuleks rohkem niiviisi olla, rohkem armastada teadmisega, et see hetk on ainult praegu, ainult nüüd."
January 30, 2023
Võluv, imeline ja nii nauditav teos. Eia oskus kirja panna elulisi ja pealtnäha tavalisi situatsioone nii, et neist õhkab midagi erilist on täiesti vapustav. Lisaks ladusale tekstile teeb raamatu kindlasti meeldejäävaks selle omapärane kujundus ja köide - ma tõesti armastasin kõike selle raamatu juures! ❤️
March 20, 2023
Juba esimesel lehel tundsin autori sõnades ennast ära.
See raamat on poeetilise samas ka väga lihtsas keeles kirja pandud, mis tekitas rohkem minus huvi.
Ma oleksin tegelikult 5 punkti andnud sellele aga mõnes kohas autori sõnavalik andis soovida- mõned kirjeldused, näiteks enda eksootiliseks kutsumine... aga üldiselt oli väga meeldiv lugemine.
See raamat on poeetilise samas ka väga lihtsas keeles kirja pandud, mis tekitas rohkem minus huvi.
Ma oleksin tegelikult 5 punkti andnud sellele aga mõnes kohas autori sõnavalik andis soovida- mõned kirjeldused, näiteks enda eksootiliseks kutsumine... aga üldiselt oli väga meeldiv lugemine.
September 16, 2021
Ma olen lausa rabatud sellest, et kui väga mulle see raamat meeldis. Nii ilus ja nii õrn ja samas üleni täis nii tugevaid mõtteid. Kindlasti üks neid raamatuid, mida võib hiljem suvaliselt kohalt avada, lugeda paar lehekülge ja lihtsalt nautida.
February 27, 2023
nii armas raamat. täpselt see, mida vajasin
November 11, 2025
Ma olen täiesti lummatud…
June 11, 2023
Eia Uus otsustas ühel oma elu raskel hetkel minna Buenos Airesesse. Raamat koosneb kirjadest sõbrale ja räägib Argentiina elust ja kultuurist. Tundsin lugedes Eiaga hingesugulust, kuna ta lasi elul kulgeda ega teinud väga kindlaid plaane. Ka mulle meeldib võõrastes kohtades lihtsalt olla, tajuda mingi koha vaibi, mitte joosta ühe vaatamisväärsuse juurest teise juurde. Elu Buenos Aireses pakkus Eiale muidugi lisaks ilusatele kohtadele ka põnevaid kohtumisi kohalikega. Kõik see toob tagasi tasakaalu, mida Eia ilmselt otsima läkski.
September 21, 2021
Kui ääretult sümpaatne on lugeda teksti, mis on tulnud hingest- valutavast, muljuda saanud ja lehekülg lehekülje haaval paranevast. Kui lohutav on lugeda, et on olemas kohti, mis on niivõrd isiklikud, et neist nagu ei tohikski kellelegi rääkida, aga rõõm leidmisest on nii suur, et räägid ikka sest jagatud rõõm.... Aitäh, Eia, selle eest. Loodan, et Sul on hea olla. Päriselt.
July 18, 2022
Lugesin selle raamatu läbi vähem kui kahe päevaga kodus haige olles. Hoolimata peavalust ei suutnud ma raamatut käest panna ja kui raamat läbi sai, oli selline tunne, nagu oleks ise Buenos Aireses ära käinud ja reis oleks ootamatult ja liiga kiiresti lõppenud. Eriliselt ehedalt ja kaasahaaravalt kirjutatud teos, mis tekitab soovi endalgi asjad kokku pakkida ja minna kuhugi täiesti kaugele ära, samas pakub aga ka palju muud kui lihtsalt reisikirjeldust.
November 16, 2021
Lisaks sellele, et osade kohtade peal tahtsin isekalt nõuda "Tahan ka! Tahan ka sinna Buenos Airesesse!", meenutas see raamat mulle, et maailm on imede ime ja juhuslikkus pole kunagi juhuslik. Ilus, võluv ja valus.
October 14, 2021
jälle võtsin kogemata kätte. Elamus missugune ! Soovitan
Read
January 23, 2022Kerge ja mõnus poole päeva lugemine! Tekib ka isu Buenos Airest külastada 😋
Read
January 23, 2022Hea emotsiooniga raamat, justkui kõnniks ise Buenos Airese tänavatel ja kogeks.
March 25, 2022
Ahmisin seda raamatut endale sisse nagu homset ei oleks. Parasjagu eskapismi, elufilosoofiat, kirjandust ja kadumist, taasleidmist. Ja see spontaansus! Eia stiil on väga voolav ja nauditav, ning olustikukirjeldustele annab palju kaasa ka raamatu kujundus, mis on minu hinnangul omaette väikene meistriteos, mis kirjutatu endaga ühtseks tervikuks seob.
November 28, 2021
/.../ eks elu ilu ongi ju selle kaduvuses. Selles, et heked on – ja siis on need läinud."
Ma olen tegelikult varem ka proovinud Eia Uusi lugeda. Aastaid tagasi võtsin kätte tema "Minu Prantsusmaa", aga see jäi miskipärast pooleli. "Kirjad Buenos Airesest" võlus mind aga esimesest hetkest ja see lumm püsis lõpuni välja. See raamat on kuidagi nii eriline. Või siis lugesin seda väga sobival ajal. Ma nautisin kõike. Mulle meeldis see, et raamat oli kirjade kujul. Mulle meeldisid teksti vahele pikitud luuletused ja tsitaadid. Mulle meeldisid juhuslikud pildid ja Buenos Airese kirjandusmaastik. Mulle meeldis, et oli hingamisruumi.
Ma olen tegelikult varem ka proovinud Eia Uusi lugeda. Aastaid tagasi võtsin kätte tema "Minu Prantsusmaa", aga see jäi miskipärast pooleli. "Kirjad Buenos Airesest" võlus mind aga esimesest hetkest ja see lumm püsis lõpuni välja. See raamat on kuidagi nii eriline. Või siis lugesin seda väga sobival ajal. Ma nautisin kõike. Mulle meeldis see, et raamat oli kirjade kujul. Mulle meeldisid teksti vahele pikitud luuletused ja tsitaadid. Mulle meeldisid juhuslikud pildid ja Buenos Airese kirjandusmaastik. Mulle meeldis, et oli hingamisruumi.
October 19, 2021
Aasta lõppu veel selline tõeliselt hõrk lugemine. Seda raamatut lugedes oli mul pidevalt tunne, et mind on lastud kuhugi harulduste ruumi ja see raamat oli kui õrn liblikas mu käes. Polnud tavapärane reisiraamat, kuigi Argentiina kohta sai kenasti infot (eriti meeldis see kirjanike ja kultuuri pool). Ja kuidas riigis, kus naistevastane vägivald on nii suur ja justkui pidev hirm peaks varjutama inimeste elusid, elavad nad ometi nii hetkes ja on kaasmaalaste suhtes hoolivad (no need, kes parasjagu ei vägista või ei tapa jne). Võib olla see tulebki sellest, et elu on piisavalt kole ja seetõttu tuleb nautida ning hinnata igat antud hetke.
February 23, 2022
Just see, mida praegu vajasin, ilus!
Displaying 1 - 30 of 61 reviews