What do you think?
Rate this book
Informe para una Academia y otros escritos locos
"No, yo no quería libertad. Quería únicamente una salida: a derecha, a izquierda, adónde fuera. No aspiraba a más. Aunque la salida fuese tan sólo un engaño: cómo mi pretensión era pequeña el engaño no sería mayor. ¡Avanzar, avanzar! Con tal de no detenerse con los brazos en alto, apretado contra las tablas de un cajón."
De. "Informe para una Academia"
De. "Informe para una Academia"
85 pages, Paperback
Published January 1, 1980
9 people are currently reading
112 people want to read
About the author
Franz Kafka
3,215 books38.4k followersPrague-born writer Franz Kafka wrote in German, and his stories, such as "
The Metamorphosis
" (1916), and posthumously published novels, including
The Trial
(1925), concern troubled individuals in a nightmarishly impersonal world.
Jewish middle-class family of this major fiction writer of the 20th century spoke German. People consider his unique body of much incomplete writing, mainly published posthumously, among the most influential in European literature.
His stories include "The Metamorphosis" (1912) and " In the Penal Colony " (1914), whereas his posthumous novels include The Trial (1925), The Castle (1926) and Amerika (1927).
Despite first language, Kafka also spoke fluent Czech. Later, Kafka acquired some knowledge of the French language and culture from Flaubert, one of his favorite authors.
Kafka first studied chemistry at the Charles-Ferdinand University of Prague but after two weeks switched to law. This study offered a range of career possibilities, which pleased his father, and required a longer course of study that gave Kafka time to take classes in German studies and art history. At the university, he joined a student club, named Lese- und Redehalle der Deutschen Studenten, which organized literary events, readings, and other activities. In the end of his first year of studies, he met Max Brod, a close friend of his throughout his life, together with the journalist Felix Weltsch, who also studied law. Kafka obtained the degree of doctor of law on 18 June 1906 and performed an obligatory year of unpaid service as law clerk for the civil and criminal courts.
Writing of Kafka attracted little attention before his death. During his lifetime, he published only a few short stories and never finished any of his novels except the very short "The Metamorphosis." Kafka wrote to Max Brod, his friend and literary executor: "Dearest Max, my last request: Everything I leave behind me ... in the way of diaries, manuscripts, letters (my own and others'), sketches, and so on, [is] to be burned unread." Brod told Kafka that he intended not to honor these wishes, but Kafka, so knowing, nevertheless consequently gave these directions specifically to Brod, who, so reasoning, overrode these wishes. Brod in fact oversaw the publication of most of work of Kafka in his possession; these works quickly began to attract attention and high critical regard.
Max Brod encountered significant difficulty in compiling notebooks of Kafka into any chronological order as Kafka started writing in the middle of notebooks, from the last towards the first, et cetera.
Kafka wrote all his published works in German except several letters in Czech to Milena Jesenská.
Jewish middle-class family of this major fiction writer of the 20th century spoke German. People consider his unique body of much incomplete writing, mainly published posthumously, among the most influential in European literature.
His stories include "The Metamorphosis" (1912) and " In the Penal Colony " (1914), whereas his posthumous novels include The Trial (1925), The Castle (1926) and Amerika (1927).
Despite first language, Kafka also spoke fluent Czech. Later, Kafka acquired some knowledge of the French language and culture from Flaubert, one of his favorite authors.
Kafka first studied chemistry at the Charles-Ferdinand University of Prague but after two weeks switched to law. This study offered a range of career possibilities, which pleased his father, and required a longer course of study that gave Kafka time to take classes in German studies and art history. At the university, he joined a student club, named Lese- und Redehalle der Deutschen Studenten, which organized literary events, readings, and other activities. In the end of his first year of studies, he met Max Brod, a close friend of his throughout his life, together with the journalist Felix Weltsch, who also studied law. Kafka obtained the degree of doctor of law on 18 June 1906 and performed an obligatory year of unpaid service as law clerk for the civil and criminal courts.
Writing of Kafka attracted little attention before his death. During his lifetime, he published only a few short stories and never finished any of his novels except the very short "The Metamorphosis." Kafka wrote to Max Brod, his friend and literary executor: "Dearest Max, my last request: Everything I leave behind me ... in the way of diaries, manuscripts, letters (my own and others'), sketches, and so on, [is] to be burned unread." Brod told Kafka that he intended not to honor these wishes, but Kafka, so knowing, nevertheless consequently gave these directions specifically to Brod, who, so reasoning, overrode these wishes. Brod in fact oversaw the publication of most of work of Kafka in his possession; these works quickly began to attract attention and high critical regard.
Max Brod encountered significant difficulty in compiling notebooks of Kafka into any chronological order as Kafka started writing in the middle of notebooks, from the last towards the first, et cetera.
Kafka wrote all his published works in German except several letters in Czech to Milena Jesenská.
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 30 of 33 reviews
May 9, 2022
A Report to an Academy
Review of the Loomingu Raamatukogu reprint (2022) of the original Estonian language edition Aruanne akadeemiale (1962) translation of selections from the German language original Die Erzählungen (German: The Stories) (1961) by August Sang
This is a reprint of the first ever Estonian language edition of Kafka's works which were presumably a selection made by the translator August Sang from a then recent German language edition of the Complete Stories. It contains the novella Metamorphosis, 2 short stories, the title work and The Hunger Artist and 9 very short vignettes which range from a single paragraph to 1 & 1/2 pages.
This was an effective collection of sometimes-nightmarelike, paranoic and often despairing scenarios, each of which was memorable in their own way. The reader can make their own interpretations from the allegorical nature of the writing.
The contents are listed below with links to the English language Wikipedia entries for each story (some of which are so short that a complete translation is provided) from which I noted the dates of first publication or presumed dates of composition.
1. "Metamorfoos"/Metamorphosis (1915) A man turns into a giant insect overnight and although his family is repulsed by him they allow him to continue to live in his bedroom until the situation becomes untenable.
2. "Aruanne akadeemiale"/A Report to an Academy (1917) An ape who has educated himself to act as a human reports on the experience to a science academy.
3. "Näljakunstnik"/A Hunger Artist ( 1922) A performance artist travels a circuit performing 40-day hunger strikes in front of public audiences.
4. "Seaduse ees"/Before the Law (1915) An anecdote about standing at the door of justice and not being able to gain entry. Later used in Kafka's novel The Trial.
5. "Tsirkuserõdul"/Up in the Gallery (1919) A spectator observes a circus artist performing with her horse under the supervision of a ringmaster.
6. "Uus advokaat"/The New Advocate (1914-1917) A new lawyer is introduced to a firm. From his name Bucephalus, the implication is that the current lawyering profession has fallen far from the nobility of Alexander the Great's horse.
7. "Keisri sõnum"/A Message from the Emperor (1931) A dying emperor whispers his last words to a lackey who is unable to find his way out of the endless palace in order to deliver the message to anyone. This anecdote was incorporated into a short story The Great Wall of China.
8. "Sireenide vaikimine"/The Silence of the Sirens (1931) Kafka retells the story of Ulysses from Homer's Odyssey where he sealed his ears with wax in order to not be tempted by the songs of the sirens.
9. "Väike valm"/A Little Fable (1931) A mouse is trapped in a narrow passageway by a cat.
10. "Teeleminek"/A Departure (1936) A lord saddles his horse for a long journey only saying that its purpose is to get away from where he currently is.
11. "Poseidon"/Poseidon (1920) The god Poseidon laments his situation and how he is misunderstood.
12. "Tüürimees"/The Helmsman (1936) A helmsman is forced to give up his position in a boat.
The "Our Kafkaing" Afterword by several prominent Estonian poets and writers is mostly a record of their own first experiences with reading Kafka and about his adaptations on stage and film. It rarely comments on the actual stories contained in the volume itself.
I read Aruanne akadeemiale in my heritage language of Estonian in order to keep up my additional language skills.
This 2022 Estonian edition of Kafka is part of the Estonian Loomingu Raamatukogu's Kuldsari (Gold Series) which is making out of print releases newly available. The new editions expand on the earlier content in most cases. The Gold series consists of 6 releases annually.
Review of the Loomingu Raamatukogu reprint (2022) of the original Estonian language edition Aruanne akadeemiale (1962) translation of selections from the German language original Die Erzählungen (German: The Stories) (1961) by August Sang
Only a few stories and miniatures of Franz Kafka's (1883–1924) work appeared during the author's lifetime. However, Kafka, who earned his living as an insurance agent, was constantly involved in writing in addition to his main job, and through his posthumously published work he has earned the title of one of the most outstanding writers of the 20th century.
The short prose collection "A Report to the Academy" (1962), the first introduction to Kafka's work in Estonia at the time, contains several of Kafka's best-known texts, such as "Metamorphosis", "A Report to an Academy", "The Emperor's Message" and "Before the Law", and whose timeliness and relevance will still make you think today. It is no wonder that the motifs found in these terribly inevitable stories may be familiar to those reading Kafka for the first time.
At the end of the book, the reader will find an email chain discussion "Our Kafkaing," initiated by Hasso Krull, in which Maarja Kangro, Mart Kangur, Peeter Laurits and Peeter Sauter will also appear.
In the Loomingu Raamatukogu, Franz Kafka's work has also been published as "The Trial" translated by August Sang (1966, no. 40–43), "At Night", translated by Mati Sirkel (1983, no. 27), "Letters to Milena", translated by Tiiu Relve (1996, no. 27–30), and “Letter to Father”, translated by Krista Läänemets (1997, no. 11). - translation of the Estonian language synopsis
This is a reprint of the first ever Estonian language edition of Kafka's works which were presumably a selection made by the translator August Sang from a then recent German language edition of the Complete Stories. It contains the novella Metamorphosis, 2 short stories, the title work and The Hunger Artist and 9 very short vignettes which range from a single paragraph to 1 & 1/2 pages.
This was an effective collection of sometimes-nightmarelike, paranoic and often despairing scenarios, each of which was memorable in their own way. The reader can make their own interpretations from the allegorical nature of the writing.
The contents are listed below with links to the English language Wikipedia entries for each story (some of which are so short that a complete translation is provided) from which I noted the dates of first publication or presumed dates of composition.
1. "Metamorfoos"/Metamorphosis (1915) A man turns into a giant insect overnight and although his family is repulsed by him they allow him to continue to live in his bedroom until the situation becomes untenable.
2. "Aruanne akadeemiale"/A Report to an Academy (1917) An ape who has educated himself to act as a human reports on the experience to a science academy.
3. "Näljakunstnik"/A Hunger Artist ( 1922) A performance artist travels a circuit performing 40-day hunger strikes in front of public audiences.
4. "Seaduse ees"/Before the Law (1915) An anecdote about standing at the door of justice and not being able to gain entry. Later used in Kafka's novel The Trial.
5. "Tsirkuserõdul"/Up in the Gallery (1919) A spectator observes a circus artist performing with her horse under the supervision of a ringmaster.
6. "Uus advokaat"/The New Advocate (1914-1917) A new lawyer is introduced to a firm. From his name Bucephalus, the implication is that the current lawyering profession has fallen far from the nobility of Alexander the Great's horse.
7. "Keisri sõnum"/A Message from the Emperor (1931) A dying emperor whispers his last words to a lackey who is unable to find his way out of the endless palace in order to deliver the message to anyone. This anecdote was incorporated into a short story The Great Wall of China.
8. "Sireenide vaikimine"/The Silence of the Sirens (1931) Kafka retells the story of Ulysses from Homer's Odyssey where he sealed his ears with wax in order to not be tempted by the songs of the sirens.
9. "Väike valm"/A Little Fable (1931) A mouse is trapped in a narrow passageway by a cat.
10. "Teeleminek"/A Departure (1936) A lord saddles his horse for a long journey only saying that its purpose is to get away from where he currently is.
11. "Poseidon"/Poseidon (1920) The god Poseidon laments his situation and how he is misunderstood.
12. "Tüürimees"/The Helmsman (1936) A helmsman is forced to give up his position in a boat.
The "Our Kafkaing" Afterword by several prominent Estonian poets and writers is mostly a record of their own first experiences with reading Kafka and about his adaptations on stage and film. It rarely comments on the actual stories contained in the volume itself.
I read Aruanne akadeemiale in my heritage language of Estonian in order to keep up my additional language skills.
This 2022 Estonian edition of Kafka is part of the Estonian Loomingu Raamatukogu's Kuldsari (Gold Series) which is making out of print releases newly available. The new editions expand on the earlier content in most cases. The Gold series consists of 6 releases annually.
March 8, 2021
Ei saa midagi parata. Kafka ikka väga meeldib. Kes nimetet kirjaniku romaane lugeda ei viitsi võib selle pisikese vihiku kätte võtta ja saab väga hea ülevaate. Minu lemmikuks seal miniatuur-novell "Seaduse ees".
September 9, 2020
عنوان: گزارشی به فرهنگستان
A report to an academy
نگاشته شده در میانهٔ 1917
دوپاره نوشته داستان پتر سرخه است
میمونی اهل ساحل عاج که 5سال است میگذرد که توسط انسان ها ،ابتدا شکار شده ،با کشتی روانه اروپا گشته وبعد تربیت شده بار آورده اند.
پتر سرخه نامی است که بخاطر زخمی که روی صورتش بجا مانده،برایش انتخاب شده.این زخم ناشی از حمله یک هیئت اعزامی شکار بنام بنگاه هاگنبک ،به گروهی از میمون ها بود وتنها کسی که گیر افتاد پتر سرخه بود .دو تیر یکی بصورتش یکی به زیر باسنش
این داستان از طرف خود پترسرخه روایت میشه .در شروع داستان،پترسرخه نامه ای به فرهنگستان مینویسد
«اعضای محترم فرهنگستان
به من افتخار داده و دعوتم کرده اید تا شرحی از زندگی میمونی پیشینم را به فرهنگستان بدهم . . .»
در این داستان سعی شده آزادی پترسرخه هدف اصلی باشه و بصورتهای مختلف پترسرخه به دنبال آزادی میگرده.ازنظر پترسرخه آزادی برابراست با در قفس نبودن واسمشو گذاشته «بیرونشد»(ترجمه امیرجلال الدین اعلم)
پترسرخه میگه
«میترسم نکند مرادم را از «بیرونشد» درست نفهمند.این کلمه را در کاملترین ورایجترین معنایش بکار میبرم.بعمد کلمه آزادی را بکار نمیبرم.مرادم احساس گستردهی آزادی در همه جهات نیست . . .
در تئاتر های واریته،پیش از آنکه نوبتم برسد،زوجی آکروبات را تماشا کرده ام که بالا بالاها روی تاب بندبازی میکنند،تاب میخورند ،به پیش وپس تکان میخورند ،تو هوا جست میزدند ،تو آغوش یکدیگر پر میکشیدند . . .وآن نیز آزادی انسانی است . .چه تقلید مضحکی از مادر طبیعت مقدس!اگر میمون ها چنین صحنهٔ تماشایی را میدیدند،دیوارهای هیچ تئاتری تکان قهقهه خندشان را تاب نمی آورد»
پتر سرخه ضمن رد آزادی حاكم بر جنگل (و برخی از جوامع انسانی)، تلقی خاص انسان از مقولهی آزادی را نیز به سخره میگیرد. تحلیل منطقی آزادی و تمسخر یكی از مصادیق آن در جوامع انسانی (حركات بندبازان در سیرك) «تکه نقد از بهروز حاجی محمدی»
پترسرخه بعد از تلاش برای فرار وناکامی، میفهمه که دیگه از آزادی خبری نیست وتا توان داره استفاده میکنه که با جامعه جدید خو بگیره . . .
«پترسرخه:
نزد هاگنبک جای میمون ها درجلوی قفس بود . . .خب پس میبایست از میمون بودن دست بکشم . . .رشته ای اندیشه ای قشنگ وروشن که میبایست یک جوری با شکمم ساخته باشمش،
زیرا میمون ها با شکمشان می اندیشند . . .
.
.
.
«پایان :در آنسوی تخته ها جنگل شروع میشود . . »
دوست نداشتم داستان تموم بشه
A report to an academy
نگاشته شده در میانهٔ 1917
دوپاره نوشته داستان پتر سرخه است
میمونی اهل ساحل عاج که 5سال است میگذرد که توسط انسان ها ،ابتدا شکار شده ،با کشتی روانه اروپا گشته وبعد تربیت شده بار آورده اند.
پتر سرخه نامی است که بخاطر زخمی که روی صورتش بجا مانده،برایش انتخاب شده.این زخم ناشی از حمله یک هیئت اعزامی شکار بنام بنگاه هاگنبک ،به گروهی از میمون ها بود وتنها کسی که گیر افتاد پتر سرخه بود .دو تیر یکی بصورتش یکی به زیر باسنش
این داستان از طرف خود پترسرخه روایت میشه .در شروع داستان،پترسرخه نامه ای به فرهنگستان مینویسد
«اعضای محترم فرهنگستان
به من افتخار داده و دعوتم کرده اید تا شرحی از زندگی میمونی پیشینم را به فرهنگستان بدهم . . .»
در این داستان سعی شده آزادی پترسرخه هدف اصلی باشه و بصورتهای مختلف پترسرخه به دنبال آزادی میگرده.ازنظر پترسرخه آزادی برابراست با در قفس نبودن واسمشو گذاشته «بیرونشد»(ترجمه امیرجلال الدین اعلم)
پترسرخه میگه
«میترسم نکند مرادم را از «بیرونشد» درست نفهمند.این کلمه را در کاملترین ورایجترین معنایش بکار میبرم.بعمد کلمه آزادی را بکار نمیبرم.مرادم احساس گستردهی آزادی در همه جهات نیست . . .
در تئاتر های واریته،پیش از آنکه نوبتم برسد،زوجی آکروبات را تماشا کرده ام که بالا بالاها روی تاب بندبازی میکنند،تاب میخورند ،به پیش وپس تکان میخورند ،تو هوا جست میزدند ،تو آغوش یکدیگر پر میکشیدند . . .وآن نیز آزادی انسانی است . .چه تقلید مضحکی از مادر طبیعت مقدس!اگر میمون ها چنین صحنهٔ تماشایی را میدیدند،دیوارهای هیچ تئاتری تکان قهقهه خندشان را تاب نمی آورد»
پتر سرخه ضمن رد آزادی حاكم بر جنگل (و برخی از جوامع انسانی)، تلقی خاص انسان از مقولهی آزادی را نیز به سخره میگیرد. تحلیل منطقی آزادی و تمسخر یكی از مصادیق آن در جوامع انسانی (حركات بندبازان در سیرك) «تکه نقد از بهروز حاجی محمدی»
پترسرخه بعد از تلاش برای فرار وناکامی، میفهمه که دیگه از آزادی خبری نیست وتا توان داره استفاده میکنه که با جامعه جدید خو بگیره . . .
«پترسرخه:
نزد هاگنبک جای میمون ها درجلوی قفس بود . . .خب پس میبایست از میمون بودن دست بکشم . . .رشته ای اندیشه ای قشنگ وروشن که میبایست یک جوری با شکمم ساخته باشمش،
زیرا میمون ها با شکمشان می اندیشند . . .
.
.
.
«پایان :در آنسوی تخته ها جنگل شروع میشود . . »
دوست نداشتم داستان تموم بشه
October 8, 2023
Empecé a leer este librito tras ver que se mencionaba Informe para una academia en Yo soy el monstruo que os habla. No recordaba que ese cuento ya lo había leído en Un médico rural, pero me gustó volver a visitarlo. Ya puestos leí el resto de "cuentos", aunque la realidad es que no hay ningún otro cuento en esta edición. En general es confusa, cero recomendada para alguien que no sepa nada de la vida o ideas de Kafka, ya que, aparte de una línea temporal al final, no nos dan ningún contexto para estos aforismos / ensayos / fragmentos de historias. Hubiese necesitado una introducción que explicase por qué han decidido recopilar estos fragmentos concretos junto con un cuento que ya aparece en otra colección publicada al uso (no póstuma o con idea de compilar). Así que, aunque nadie vaya a leer esta edición concreta probablemente, por si la encontrais de segunda mano como yo, no la recomendaría. De ahí mi nota, no tanto dirigida a los textos de Kafka sino más a este libro concreto.
Respecto a los textos, me encantó Sobre el teatro judío. No sé si es ficción o autobiográfico (de nuevo, algo que necesitaba de una introducción) pero me pareció muy interesante. El resto se me hizo demasiado fragmentario como para apreciarlo realmente.
Respecto a los textos, me encantó Sobre el teatro judío. No sé si es ficción o autobiográfico (de nuevo, algo que necesitaba de una introducción) pero me pareció muy interesante. El resto se me hizo demasiado fragmentario como para apreciarlo realmente.
February 25, 2018
Esiteks pean ütlema, et mulle väga meeldis selle teose tõlge. Isegi kui ma pole ühtegi teist tõlget lugenud, tundus just tõlketöö erakordselt hästi õnnestunud. Pärast Õnnepalu "Kurja lillede" versiooni lugemist (kuna see lihtsalt sakkis väga palju; mul on kahju, Tõnu!) pööran tõlkijale rohkem tähelepanu ja mõistan kui erinevaks kaks autorit teose võivad muuta. Ja seda enam hindan isiklikku ja sooja lähenemist, kellegi teksti enda omaks tegemist, ääretult palju. Musternäiteks Tammsaare "Dorian Gray protree". Aga!
"Metamorfoos", mis moodustab sellest "aruandest" mahukama osa, tekitas minus nii ootamatut samastus- kui natuke oodatumat jälkustunnet. Seda viimast kõigepealt Gregori enda vastu temaga juhtunu pärast ning teiselt sellesama reaktsiooni pärast juhtunule. Tahaks ju öelda, et olen moraalne ja kaastundlik inimene, aga mida teeksin kui peaksin ise sellises olukorras ühte sellist Gregorit toitma ja taluma? Või kui mu endaga sama juhtuks? Jätkuks mul piisavalt tahtejõudu ja julgust, et oma armsamate juurest ning tõenäoliselt ka tsivilisatsioonist lahkuda ja seejärel elu lõpuni kuskil urus end peita, et end heade inimeste eest varjata ja mitte kellelegi tüli teha? Selge paralleeli saab tuua puudega inimestega, eriti nendega, kellele ihuhäda üleöö külge jääb. Nii et isegi, kui Kafka kirjutis on vaid hüpoteetiline, siis tunnen, et mõtteainet jagub mõneks ajaks. Ja võib-olla kauemakski.
"Metamorfoos", mis moodustab sellest "aruandest" mahukama osa, tekitas minus nii ootamatut samastus- kui natuke oodatumat jälkustunnet. Seda viimast kõigepealt Gregori enda vastu temaga juhtunu pärast ning teiselt sellesama reaktsiooni pärast juhtunule. Tahaks ju öelda, et olen moraalne ja kaastundlik inimene, aga mida teeksin kui peaksin ise sellises olukorras ühte sellist Gregorit toitma ja taluma? Või kui mu endaga sama juhtuks? Jätkuks mul piisavalt tahtejõudu ja julgust, et oma armsamate juurest ning tõenäoliselt ka tsivilisatsioonist lahkuda ja seejärel elu lõpuni kuskil urus end peita, et end heade inimeste eest varjata ja mitte kellelegi tüli teha? Selge paralleeli saab tuua puudega inimestega, eriti nendega, kellele ihuhäda üleöö külge jääb. Nii et isegi, kui Kafka kirjutis on vaid hüpoteetiline, siis tunnen, et mõtteainet jagub mõneks ajaks. Ja võib-olla kauemakski.
January 14, 2017
Excelente!!
November 8, 2022
Sireenide vaikimine
May 26, 2024
Kafka puhul eeldad süngust ja lootusetust, mida seal on, aga siit leiab ka poeesiat ja ilu. Kohati võib-olla pisut äraspidises võtmes, aga igal juhul kõnetavalt ja võimsalt.
June 12, 2022
Minule Kafka meeldib, tingimusel, et mitte liiga palju ja korraga. Minu jaoks ta ongi selline väikeste ampsude kaupa lugemise kirjanik, mul on temast aru saamiseks vaja mõtlemisaega. Ja ma lohutan ennast sellega, et mu meelest temal endal oli ka. Nt üks mõistujutt nimega „Seaduse ees“. Arvatakse, et see lugu, mis tegelikult on katkend romaanist „Protsess“, on üks olulisemaid mõistmaks Kafka loomingut. Kusagil oma päevikus kirjutab Kafka, et ta kirjutas selle loo ja pmts sai kohe aru, et see on hea, kuid loo mõttest sai aru alles kuu aega peale kirjutamist ja nimelt siis, kui loo pruudile ette luges. Seejuures, pealtnäha on see lihtne, paari lehekülje pikkune lugu: mees maalt soovib minna seaduse juurde, kuid väravavaht ütleb, et praegu ei saa. Et võib-olla pärast saab. Aga pärast ka ei saanud. Oleks saanud ehk keelust üle astudes, kuid seda maamees isegi ei proovi. Lõpuks surebki ilma, et oleks hetkekski seaduse ette saanud. Millest – kes teab. Muidugi ma kaalusin paari kõige ilmsemat tõlgendust ja paari mitte kõige ilmsemat ka. Eile tundus nii, täna juba teisiti. Ja see ongi see, mis muljet avaldab, see tugev tunne, et lool on mõte olemas või seletus vm. Aga kätte ei saa, libiseb nagu liiv sõrmede vahelt. Samas, lahti ju ka ei lase.
Kogumiku nimilugu „Aruanne akadeemiale“ räägib ahvist, kes pidi olude sunnil inimeseks hakkama. Päästmaks oma nahka pidi vaene loom (ikkagi!) kogema hirmsaid üleelamisi ja õppima hulgaliselt uusi trikke. Nt pidi ta ära õppima maha sülitamise, suitsetamise ja viina joomise. Võimalik, et kirjanik soovis märkida, et loomadel on võrreldamatult rohkem vabadusi kui meil, kes me end looduse krooniks nimetame. Et siis selline, mitte eriti originaalne, mu meelest, viis inimloomuse ja –ühiskonna üldteada pahede kallal viriseda. Mulle erilist muljet ei avaldanud. Kuidagi liiga leebe, ma mõtlen umbes, et kui juba virisema hakata, siis ikka täiega ja siin oleks küll teravamalt tahtnud/ saanud.
Kogumik sisaldab ka kolmandat lugu ühe loomariigi esindaja muundumisest teiseks. Lugu „Uus advokaat“ räägib advokaadist nimega Butsefal, kes varasemalt oli Aleksander Suure ratsahobune. Lahingumöll ja sõjakisa on jäänud ajalukku ning asendunud toimikulehtede kahinaga … Millest või milleks, mina aru ei saanud.
Loendamine on nüüd kuidagi sassis, aga ka kogumiku esimeses loos muundutakse ja kohe päris põhjalikult. „Metamorfoos“ on minu kõne all oleva kogu lemmiknovell. Sürrealism selles on võrreldes mitme teise looga nö jämedakoelisem, mitte et lihtsam, kuidagi rohmakam. Peategelane avastab ühel hommikul, et on muutunud hiiglaslikuks putukaks. St, väga Kafkalik – peategelane satub mingisugusesse piinavasse ja absurdsesse olukorda ja viibib seal, viibi, teeb midagi, kuid olukord sisuliselt ei muutu, igatahes ei lõpe ja pinge ja õud muudkui kasvavad. Arvatakse, et lugu on suuresti autobiograafiline. Kirjanik on sündinud Prahas, assimileeritud juutide paljulapselise perekonna vanima lapsena. Õppis Saksamaal juristiks, seejärel töötas eluaeg kindlustuskompaniis. Loomult eriline päikesejänku ei olnud, pigem eraklik ja haiglane, unetu ja depressiivne ja seda kõike leidub ka tema loomingus. Maailm on Kafka lugudes inimese suhtes vaenulik, selles valitseb kurjus ja tema võim on piiritu. Kõikehõlmav kurjus pöörab inimesed üksteise vastu, lahutab nad, viib üksteisest eemale, hävitab neis kaastunde ja igasuguse ligimesearmastuse. Kurjus on ühtlasi saatus ja pääsu pole kellelgi. Kafka lugude inimene on kannatav, kaitsetu ja nõrk, psühholoogilises plaanis välja joonistamata. Aga seda ehk kuidagi tulenevalt vajaduse puudumisest, sest kõik, mida kirjanik öelda tahab, selgub situatsioonidest ja olukorra kirjeldustest, olukordadest, millesse tegelased satuvad. Kui nüüd „Metamorfoosi“ juurde tagasi tulla, siis putukaks muundumine toob endaga kaasa tõrjutuse, üksinduse, isolatsiooni, klaustrofoobia ja haigused. Mõtiskleda saab veel nt inimloomuse oportunistliku olemuse üle, jm. Selles loos sisaldub ka kogu kogumiku psühholoogiliselt vist kõige raskem moment ja selleks on hetk, kui Gregori, putukaks muutunud peategelase, toast hakatakse mööblit ära viima, tema aga hoiab meeleheitlikult kinni portreest.
Veel meeldis jutustus nimega „Näljakunstnik“, mis räägib loo professionaalsest nälgijast, tõelisest oma ala meistrist, kes alguses nautis oma populaarsust, publiku tähelepanu jm, seejärel aga huvi tema kunsti vastu kaob ning kunstnik sureb üksinduses. Vaatamata kunstniku püüdlustele ei populaarsus, mis tinglikult kehtestas teatud reeglid ega võimaldanud kunstnikul oma nö loomes täiuslikkust saavutada ega ka hilisem publiku huvi lahtumisest tingitud üksindus (st, ka piirangute kadumine) ei too kunstnikule rahuldust. Mingi totaalne traagika: publik ei mõista kunstniku püüdlusi, kuid publikuta kaotavad kunstniku püüdlused igasuguse mõtte.
Mde, internet ütleb, et nälgimine ongi kunstiliik, viljeleti rohkem 20. sajandi alguses, peamiselt suurtes linnades, varietees või teistes lõbustusasutustes – mänedžerid, pileti ostnud pealtvaatajate hordid ja sensatsioonilised publikatsioonid– kõik nagu päris ja pmts võis Kafka olnud seda näinud. Kunstiliik hääbus peale Esimest maailmasõda, üleüldise nälja taustal ei tundunud nälgija vaatamine enam kuigi naljakas.
Ka selles loos on vist veidi autobiograafia hõngu, Kafka ise ka üheaegselt nii soovis kui kartis kaaskodanike tähelepanu. Samas kirjutamine ei olnud pelgalt kutsumus, oli pigem kogu tema olemise mõte. Ta alustas kirjutamist suht varakult ja kulutas sellele kogu oma vaba aja, kuid elu ajal avaldas vähe vaatamata sellele, et sõbrad-literaadid kiitsid. Ma kiidan ka. Tema kiretut, kohati kuiva ja troobivaest keelt, milles ta kujutab maailmu, kus ühte dimensiooni mahuvad nii reaalsus kui irreaalsus. Maailmu, mis on konkreetsed ja hästi hoomatavad, olles samal ajal ka seletamatult võõrad.
Kafka suri 40. aasta vanuselt tuberkuloosi.
Ja aitab vist küll, kogumikus on 12 lugu, aga ma igat ei hakka ehk ümber jutustama. Avastasin, et vähemalt sellest kogumikust meeldisid mulle enam need lood, mis ongi nimekamad, nö laialdasemalt tuntud. Ma nüüd ei suuda otsustada, on see märk heast või erakordselt triviaalsest (:)) maitsest. Aga nii on.
LR kuldsarja raamatu lõpus on Eesti kirjandus- ja kunstiinimeste (Hasso Krull, Maarja Kangro, Mart Kangur, Peeter Laurits ja Peeter Sauter) raamatut vääristav arutelu sellest, kuidas nemad kafkastusid.
Kogumiku nimilugu „Aruanne akadeemiale“ räägib ahvist, kes pidi olude sunnil inimeseks hakkama. Päästmaks oma nahka pidi vaene loom (ikkagi!) kogema hirmsaid üleelamisi ja õppima hulgaliselt uusi trikke. Nt pidi ta ära õppima maha sülitamise, suitsetamise ja viina joomise. Võimalik, et kirjanik soovis märkida, et loomadel on võrreldamatult rohkem vabadusi kui meil, kes me end looduse krooniks nimetame. Et siis selline, mitte eriti originaalne, mu meelest, viis inimloomuse ja –ühiskonna üldteada pahede kallal viriseda. Mulle erilist muljet ei avaldanud. Kuidagi liiga leebe, ma mõtlen umbes, et kui juba virisema hakata, siis ikka täiega ja siin oleks küll teravamalt tahtnud/ saanud.
Kogumik sisaldab ka kolmandat lugu ühe loomariigi esindaja muundumisest teiseks. Lugu „Uus advokaat“ räägib advokaadist nimega Butsefal, kes varasemalt oli Aleksander Suure ratsahobune. Lahingumöll ja sõjakisa on jäänud ajalukku ning asendunud toimikulehtede kahinaga … Millest või milleks, mina aru ei saanud.
Loendamine on nüüd kuidagi sassis, aga ka kogumiku esimeses loos muundutakse ja kohe päris põhjalikult. „Metamorfoos“ on minu kõne all oleva kogu lemmiknovell. Sürrealism selles on võrreldes mitme teise looga nö jämedakoelisem, mitte et lihtsam, kuidagi rohmakam. Peategelane avastab ühel hommikul, et on muutunud hiiglaslikuks putukaks. St, väga Kafkalik – peategelane satub mingisugusesse piinavasse ja absurdsesse olukorda ja viibib seal, viibi, teeb midagi, kuid olukord sisuliselt ei muutu, igatahes ei lõpe ja pinge ja õud muudkui kasvavad. Arvatakse, et lugu on suuresti autobiograafiline. Kirjanik on sündinud Prahas, assimileeritud juutide paljulapselise perekonna vanima lapsena. Õppis Saksamaal juristiks, seejärel töötas eluaeg kindlustuskompaniis. Loomult eriline päikesejänku ei olnud, pigem eraklik ja haiglane, unetu ja depressiivne ja seda kõike leidub ka tema loomingus. Maailm on Kafka lugudes inimese suhtes vaenulik, selles valitseb kurjus ja tema võim on piiritu. Kõikehõlmav kurjus pöörab inimesed üksteise vastu, lahutab nad, viib üksteisest eemale, hävitab neis kaastunde ja igasuguse ligimesearmastuse. Kurjus on ühtlasi saatus ja pääsu pole kellelgi. Kafka lugude inimene on kannatav, kaitsetu ja nõrk, psühholoogilises plaanis välja joonistamata. Aga seda ehk kuidagi tulenevalt vajaduse puudumisest, sest kõik, mida kirjanik öelda tahab, selgub situatsioonidest ja olukorra kirjeldustest, olukordadest, millesse tegelased satuvad. Kui nüüd „Metamorfoosi“ juurde tagasi tulla, siis putukaks muundumine toob endaga kaasa tõrjutuse, üksinduse, isolatsiooni, klaustrofoobia ja haigused. Mõtiskleda saab veel nt inimloomuse oportunistliku olemuse üle, jm. Selles loos sisaldub ka kogu kogumiku psühholoogiliselt vist kõige raskem moment ja selleks on hetk, kui Gregori, putukaks muutunud peategelase, toast hakatakse mööblit ära viima, tema aga hoiab meeleheitlikult kinni portreest.
Veel meeldis jutustus nimega „Näljakunstnik“, mis räägib loo professionaalsest nälgijast, tõelisest oma ala meistrist, kes alguses nautis oma populaarsust, publiku tähelepanu jm, seejärel aga huvi tema kunsti vastu kaob ning kunstnik sureb üksinduses. Vaatamata kunstniku püüdlustele ei populaarsus, mis tinglikult kehtestas teatud reeglid ega võimaldanud kunstnikul oma nö loomes täiuslikkust saavutada ega ka hilisem publiku huvi lahtumisest tingitud üksindus (st, ka piirangute kadumine) ei too kunstnikule rahuldust. Mingi totaalne traagika: publik ei mõista kunstniku püüdlusi, kuid publikuta kaotavad kunstniku püüdlused igasuguse mõtte.
Mde, internet ütleb, et nälgimine ongi kunstiliik, viljeleti rohkem 20. sajandi alguses, peamiselt suurtes linnades, varietees või teistes lõbustusasutustes – mänedžerid, pileti ostnud pealtvaatajate hordid ja sensatsioonilised publikatsioonid– kõik nagu päris ja pmts võis Kafka olnud seda näinud. Kunstiliik hääbus peale Esimest maailmasõda, üleüldise nälja taustal ei tundunud nälgija vaatamine enam kuigi naljakas.
Ka selles loos on vist veidi autobiograafia hõngu, Kafka ise ka üheaegselt nii soovis kui kartis kaaskodanike tähelepanu. Samas kirjutamine ei olnud pelgalt kutsumus, oli pigem kogu tema olemise mõte. Ta alustas kirjutamist suht varakult ja kulutas sellele kogu oma vaba aja, kuid elu ajal avaldas vähe vaatamata sellele, et sõbrad-literaadid kiitsid. Ma kiidan ka. Tema kiretut, kohati kuiva ja troobivaest keelt, milles ta kujutab maailmu, kus ühte dimensiooni mahuvad nii reaalsus kui irreaalsus. Maailmu, mis on konkreetsed ja hästi hoomatavad, olles samal ajal ka seletamatult võõrad.
Kafka suri 40. aasta vanuselt tuberkuloosi.
Ja aitab vist küll, kogumikus on 12 lugu, aga ma igat ei hakka ehk ümber jutustama. Avastasin, et vähemalt sellest kogumikust meeldisid mulle enam need lood, mis ongi nimekamad, nö laialdasemalt tuntud. Ma nüüd ei suuda otsustada, on see märk heast või erakordselt triviaalsest (:)) maitsest. Aga nii on.
LR kuldsarja raamatu lõpus on Eesti kirjandus- ja kunstiinimeste (Hasso Krull, Maarja Kangro, Mart Kangur, Peeter Laurits ja Peeter Sauter) raamatut vääristav arutelu sellest, kuidas nemad kafkastusid.
January 2, 2023
kiire JA hea lugemine. Mõni lugu on natukene segane, aga selleks on lihtsalt veidike seedimist vaja, nagu alati. Tean, et metamorfoos lööb laineid (guiltyyyy), aga ausalt öeldes on seal teisigi palu, mis minu jaoks isegi sümboolsemad.
May 15, 2023
Kogumik Kafka lühijutte, millest kuulsaim inimese prussakaks muutumisest rääkiv “Metamorfoos”. Samale oma ajas rabavale, tänaseni mõjuvale tasemele miski muu siit kaante vahelt ei küündi, pigem on mitmed miniatuurid toored ja visandlikud. 3/5
April 21, 2023
kas on aru saada et üritan enne eesti keele eksamit veel võimalikult palju näiteid koguda (ma olen nädalaga 14 novelli/short storyt läbi lugenud)
December 4, 2025
“Metamorfoos”
Mees lihtsalt muutus putukaks. Ma ei oska mitte midagi muud öelda.
“Seaduse ees”
Mees ei julgenud väravast läbi minna, football who?
Mees lihtsalt muutus putukaks. Ma ei oska mitte midagi muud öelda.
“Seaduse ees”
Mees ei julgenud väravast läbi minna, football who?
July 13, 2018
Informe para uma Academia
Kafka provokes us in this story full of irony and sharp criticism on humanity, pointing out several times that finding an exit from a situation does not mean freedom; shows us the violence and idiocies of men, whether in their pleasures like smoking and alcohol; the zoo and the circus; and beyond all: the idea of human power -the supreme specie before all other animals.
In this tale, it is a monkey that sees the poverty of man's spirit. He finds as the only way out for his survival, to live as a human in all stupidy, vanity and arrogance typical of humans. Because in that way, through the monkey's eyes, it is the only way out of its own survival. For him, it is preferable to live as a human than behind the bars of a cage in a zoo.
The criticism of man comes to one of his radical points, when the monkey describes his evolution: "through an effort that has not been repeated on earth until now, I have reached the average formation of a European. it was nothing, but it is something, since it helped me out of the cage and gave me this special exit, this human exit. There is an excellent quote in German idiom .... that's what I did, I fell out.I had no other always assuming that it was not possible to choose freedom. "
And again as in other tales, Kafka provokes us about laws, judgments and absurd explanations, in a situation also absurd and ironic: a monkey making a speech to intellectuals in a University: "I no longer want no judgment of men, I just want I only make a report, and to you, eminent members of the Academy, I have just presented a report. "
------
Kafka nos provoca nessa história repleta de ironia e crítica afiada sobre a humanidade, apontando diversas vezes que encontrar uma saída de um situação não significa liberdade; nos mostra a violência e a idiotice dos homens, seja em seus prazeres como o fumo e a bebida alcoólica; o zoológico e o circo; e além de tudo: a ideia de poder, o da espécie suprema perante a todo os outros animais.
Nesse conto, é um macaco que vê a pobreza de espirito do homem. Ele encontra como única saída para sua sobrevivência, viver como um idiota humano em toda sua idiotice, vaidade e arrogância típicas humanas. Porque dessa forma, pelos olhos do macaco, é a única saída à sua própria sobrevivência. Para ele, é preferível viver como um humano do que atrás das grades de uma jaula em um zoológico.
A crítica ao homem chega a um dos seus pontos radicais, quando o macaco descreve sua evolução: "através de um esforço, que até agora não se repetiu sobre a terra, cheguei à formação média de um europeu. Em si mesmo, talvez isso não fosse nada, mas é alguma coisa, uma vez que me ajudou a sair da jaula e me propiciou essa saída especial, essa saída humana. Existe uma excelente expressão idiomática alemã ....foi o que fiz, caí fora. Eu não tinha outro caminho, sempre supondo que não era possível escolher a liberdade".
E mais uma vez como em outros contos, Kafka nos provoca sobre leis, julgamentos e explicações absurdas, em uma situação também absurda - a do macaco fazendo um discurso para intelectuais em uma Universidade: "no mais não quero nenhum julgamento dos homens, quero apenas difundir conhecimentos; faço tão somente um relatório; também aos senhores, eminentes membros da Academia, só apresentei um relatório".
Kafka provokes us in this story full of irony and sharp criticism on humanity, pointing out several times that finding an exit from a situation does not mean freedom; shows us the violence and idiocies of men, whether in their pleasures like smoking and alcohol; the zoo and the circus; and beyond all: the idea of human power -the supreme specie before all other animals.
In this tale, it is a monkey that sees the poverty of man's spirit. He finds as the only way out for his survival, to live as a human in all stupidy, vanity and arrogance typical of humans. Because in that way, through the monkey's eyes, it is the only way out of its own survival. For him, it is preferable to live as a human than behind the bars of a cage in a zoo.
The criticism of man comes to one of his radical points, when the monkey describes his evolution: "through an effort that has not been repeated on earth until now, I have reached the average formation of a European. it was nothing, but it is something, since it helped me out of the cage and gave me this special exit, this human exit. There is an excellent quote in German idiom .... that's what I did, I fell out.I had no other always assuming that it was not possible to choose freedom. "
And again as in other tales, Kafka provokes us about laws, judgments and absurd explanations, in a situation also absurd and ironic: a monkey making a speech to intellectuals in a University: "I no longer want no judgment of men, I just want I only make a report, and to you, eminent members of the Academy, I have just presented a report. "
------
Kafka nos provoca nessa história repleta de ironia e crítica afiada sobre a humanidade, apontando diversas vezes que encontrar uma saída de um situação não significa liberdade; nos mostra a violência e a idiotice dos homens, seja em seus prazeres como o fumo e a bebida alcoólica; o zoológico e o circo; e além de tudo: a ideia de poder, o da espécie suprema perante a todo os outros animais.
Nesse conto, é um macaco que vê a pobreza de espirito do homem. Ele encontra como única saída para sua sobrevivência, viver como um idiota humano em toda sua idiotice, vaidade e arrogância típicas humanas. Porque dessa forma, pelos olhos do macaco, é a única saída à sua própria sobrevivência. Para ele, é preferível viver como um humano do que atrás das grades de uma jaula em um zoológico.
A crítica ao homem chega a um dos seus pontos radicais, quando o macaco descreve sua evolução: "através de um esforço, que até agora não se repetiu sobre a terra, cheguei à formação média de um europeu. Em si mesmo, talvez isso não fosse nada, mas é alguma coisa, uma vez que me ajudou a sair da jaula e me propiciou essa saída especial, essa saída humana. Existe uma excelente expressão idiomática alemã ....foi o que fiz, caí fora. Eu não tinha outro caminho, sempre supondo que não era possível escolher a liberdade".
E mais uma vez como em outros contos, Kafka nos provoca sobre leis, julgamentos e explicações absurdas, em uma situação também absurda - a do macaco fazendo um discurso para intelectuais em uma Universidade: "no mais não quero nenhum julgamento dos homens, quero apenas difundir conhecimentos; faço tão somente um relatório; também aos senhores, eminentes membros da Academia, só apresentei um relatório".
December 5, 2017
"Y aprendí, señores míos. ¡Ah, sí, cuando hay que aprender se aprende; se aprende cuando se trata de encontrar una salida! ¡Se aprende sin piedad! Se vigila uno a sí mismo con el látigo, lacerándose a la menor resistencia. "
A pesar de que probablemente necesite buscar un análisis de varios, me gustó. Lo importante para mí es que esas ganas de buscar un análisis existan. Mi favorito es sin dudas "Informe para una academia" que me dejó pensando bastante, junto a "Las preocupaciones de un padre de familia".
_
Informe para una Academia: 4/5 ⭐
Ante la Ley: 4/5 ⭐
El silencio de las sirenas: 3/5 ⭐
Un médico rural: 4/5 ⭐
El híbrido: 3/5 ⭐
La condena: 4/5 ⭐
May 13, 2019
Una obra maestra (al igual que todos los escritos de Kafka). Un breve relato que es una crítica memorable a la forma de vivir del ser humano, en que Pedro el Rojo nos "informa" acerca de sus nuevas aptitudes de hombre.
April 25, 2023
esimene kafka! ja tahaksin kindlalt veel ta teoseid lugeda
Franz Kafka (1883-1924) oli juudi päritolu saksakeelne kirjanik ning üks 20. sajandi silmapaistvamaid ja tähendusrikkamaid. Kafka eluajal ilmus temalt vaid üksikuid novelle ja esseesid. Suurem kuulsus saabus pärast surma, kui tema sõber Max Brod avaldas Kafka käsikirjalise pärandi, mille autor ise oli määranud põletamisele.
Franz Kafka loomingus on seotud realism ja fantastika ning suur tähtsus on allegoorial (abstraktse mõiste kujutamine kellegi või millegi konkreetsena, näiteks isikustamise kaudu). Peaaegu kõike, mis Kafka on kirja pannud, võib mõista nii otseses kui ka sümboolses, allegoorilises tähenduses. Kafka kõige olulisemad teemad on inimeksistentsi väljapääsmatus ja fatalism (usk saatuse kõikemääravasse jõusse) ning neist tulenev võõrandumine.
Antud raamat sisaldas tema 12 novelli ja ka kõige tuntumat "Metamorfoos", mis on sisult sürrealistlik, sest peategelane Gregor Samsa avastab hommikul ärgates, et ta on muutunud hiiglaslikuks putukaks, mis toob endaga kaasa tõrjutuse perekonna poolt, üksinduse, isolatsiooni ja klaustrofoobia. Esialgu usub ta, et metamorfoos on ajutine ja talle tekitab muret tööle jõudmine, mitte tema olek, kuid kogu loo jooksul jõuab ta arusaamisele, et temast ei pruugi kunagi enam mees saada. Alguses kohtleb pere teda mitte nagu oma poega, vaid nagu putukat, kelleks ta on saanud. Nad püüavad ta oma tuppa lõksu, keelduvad talle otsa vaatamast ja lõpuks eemaldavad ta mööbli, mis on ka viimane vara, mis talle jäänud on. Kogu selle aja jooksul ei näi Gregorit kunagi see väga häirivat. Ta on leppinud oma saatusega kui putukas olemisega ja naudib oma võimet seintel ja laes roomata. See raamat annab ühe näite selle kohta, kuidas inimesed saavad neile antud tingimuste ja suhtumisega kohaneda.
Lugesin, et teost arvatakse olevat ka suuresti autobiograafiline, sest Kafka isa sundis ka poega tööd rügama. Gregor tundis putukana ärgates kohe, et kuidas ta nüüd tööle saab minna ja tööandja tuli temaga ukse taha rääkima ja Samsa üritas veenda, et ta peagi tuleb. Seega võis raamat peegeldada ka ühiskonda, sest sa oled selle jaoks niiöelda parasiit, kui sa tööd ei tee. Kõige olulisem tõsiasi oli lõpus–vanemad muretsesid ainult sellepärast, et Gregori õde saaks abielluda, kuna ta oli peaaegu täisealine. Ilma tööl käimise, raha teenimise ja ringi liikumiseta oled sa väärtusetu ja tahtmatu?
Lisaks kõnetasid mind ka novellid "Väike valm", "Näljakunstnik" ja "Aruanne akadeemiale". Novellide lugemise tegigi mingis mõttes keerukamaks nende allegoorilisus, sest pealtnäha lihtsa sisuga juttudel oli sügavam tähendus.
Mõned head mõtted, mis leidsin mujalt reviewdest:
- Romaani sügavam tähendus on seotud võõrandumise, identiteedi, kaastunde ja absurdi teemadega. Lugu näitab, kuidas Gregor kohaneb oma uue keha ja staatusega perekonnas ja ühiskonnas. See kujutab, kuidas inimene hakkab käituma vastavalt oma kohtlemisele.
-Maailm on Kafka lugudes inimese suhtes vaenulik, selles valitseb kurjus ja tema võim on piiritu. Kõikehõlmav kurjus pöörab inimesed üksteise vastu, lahutab nad, viib üksteisest eemale, hävitab neis kaastunde ja igasuguse ligimesearmastuse. Kurjus on ühtlasi saatus ja pääsu pole kellelgi. Kafka lugude inimene on kannatav, kaitsetu ja nõrk, psühholoogilises plaanis välja joonistamata. Aga seda ehk kuidagi tulenevalt vajaduse puudumisest, sest kõik, mida kirjanik öelda tahab, selgub situatsioonidest ja olukorra kirjeldustest, olukordadest, millesse tegelased satuvad.
Ise uurisin ka kirjaniku kohta ja leidsin mõned head quoted:
“I cannot make you understand. I cannot make anyone understand what is happening inside me. I cannot even explain it to myself.”
“He is terribly afraid of dying because he hasn’t yet lived.” NII hea ja tõsi?!
“They say ignorance (asjatundmatus) is bliss.... they're wrong ”
“I am free and that is why I am lost.”
“The meaning of life is that it stops.”
“They're talking about things of which they don't have the slightest understanding, anyway. It's only because of their stupidity that they're able to be so sure of themselves.”
“Youth is happy because it has the capacity to see beauty. Anyone who keeps the ability to see beauty never grows old.”
Franz Kafka (1883-1924) oli juudi päritolu saksakeelne kirjanik ning üks 20. sajandi silmapaistvamaid ja tähendusrikkamaid. Kafka eluajal ilmus temalt vaid üksikuid novelle ja esseesid. Suurem kuulsus saabus pärast surma, kui tema sõber Max Brod avaldas Kafka käsikirjalise pärandi, mille autor ise oli määranud põletamisele.
Franz Kafka loomingus on seotud realism ja fantastika ning suur tähtsus on allegoorial (abstraktse mõiste kujutamine kellegi või millegi konkreetsena, näiteks isikustamise kaudu). Peaaegu kõike, mis Kafka on kirja pannud, võib mõista nii otseses kui ka sümboolses, allegoorilises tähenduses. Kafka kõige olulisemad teemad on inimeksistentsi väljapääsmatus ja fatalism (usk saatuse kõikemääravasse jõusse) ning neist tulenev võõrandumine.
Antud raamat sisaldas tema 12 novelli ja ka kõige tuntumat "Metamorfoos", mis on sisult sürrealistlik, sest peategelane Gregor Samsa avastab hommikul ärgates, et ta on muutunud hiiglaslikuks putukaks, mis toob endaga kaasa tõrjutuse perekonna poolt, üksinduse, isolatsiooni ja klaustrofoobia. Esialgu usub ta, et metamorfoos on ajutine ja talle tekitab muret tööle jõudmine, mitte tema olek, kuid kogu loo jooksul jõuab ta arusaamisele, et temast ei pruugi kunagi enam mees saada. Alguses kohtleb pere teda mitte nagu oma poega, vaid nagu putukat, kelleks ta on saanud. Nad püüavad ta oma tuppa lõksu, keelduvad talle otsa vaatamast ja lõpuks eemaldavad ta mööbli, mis on ka viimane vara, mis talle jäänud on. Kogu selle aja jooksul ei näi Gregorit kunagi see väga häirivat. Ta on leppinud oma saatusega kui putukas olemisega ja naudib oma võimet seintel ja laes roomata. See raamat annab ühe näite selle kohta, kuidas inimesed saavad neile antud tingimuste ja suhtumisega kohaneda.
Lugesin, et teost arvatakse olevat ka suuresti autobiograafiline, sest Kafka isa sundis ka poega tööd rügama. Gregor tundis putukana ärgates kohe, et kuidas ta nüüd tööle saab minna ja tööandja tuli temaga ukse taha rääkima ja Samsa üritas veenda, et ta peagi tuleb. Seega võis raamat peegeldada ka ühiskonda, sest sa oled selle jaoks niiöelda parasiit, kui sa tööd ei tee. Kõige olulisem tõsiasi oli lõpus–vanemad muretsesid ainult sellepärast, et Gregori õde saaks abielluda, kuna ta oli peaaegu täisealine. Ilma tööl käimise, raha teenimise ja ringi liikumiseta oled sa väärtusetu ja tahtmatu?
Lisaks kõnetasid mind ka novellid "Väike valm", "Näljakunstnik" ja "Aruanne akadeemiale". Novellide lugemise tegigi mingis mõttes keerukamaks nende allegoorilisus, sest pealtnäha lihtsa sisuga juttudel oli sügavam tähendus.
Mõned head mõtted, mis leidsin mujalt reviewdest:
- Romaani sügavam tähendus on seotud võõrandumise, identiteedi, kaastunde ja absurdi teemadega. Lugu näitab, kuidas Gregor kohaneb oma uue keha ja staatusega perekonnas ja ühiskonnas. See kujutab, kuidas inimene hakkab käituma vastavalt oma kohtlemisele.
-Maailm on Kafka lugudes inimese suhtes vaenulik, selles valitseb kurjus ja tema võim on piiritu. Kõikehõlmav kurjus pöörab inimesed üksteise vastu, lahutab nad, viib üksteisest eemale, hävitab neis kaastunde ja igasuguse ligimesearmastuse. Kurjus on ühtlasi saatus ja pääsu pole kellelgi. Kafka lugude inimene on kannatav, kaitsetu ja nõrk, psühholoogilises plaanis välja joonistamata. Aga seda ehk kuidagi tulenevalt vajaduse puudumisest, sest kõik, mida kirjanik öelda tahab, selgub situatsioonidest ja olukorra kirjeldustest, olukordadest, millesse tegelased satuvad.
Ise uurisin ka kirjaniku kohta ja leidsin mõned head quoted:
“I cannot make you understand. I cannot make anyone understand what is happening inside me. I cannot even explain it to myself.”
“He is terribly afraid of dying because he hasn’t yet lived.” NII hea ja tõsi?!
“They say ignorance (asjatundmatus) is bliss.... they're wrong ”
“I am free and that is why I am lost.”
“The meaning of life is that it stops.”
“They're talking about things of which they don't have the slightest understanding, anyway. It's only because of their stupidity that they're able to be so sure of themselves.”
“Youth is happy because it has the capacity to see beauty. Anyone who keeps the ability to see beauty never grows old.”
August 25, 2023
Metamorfoos - mees muutub ühel hommikul hiiglaslikuks tarakaniks põhjustades kodustes hirmu ja ebamugavust. Gregor Samsa (tarakan) sureb lõpuks nälga, kuna õe poolt valmis pandud toidud ei maitse talle.
Aruanne akadeemiale - ahv annab aru kuidas temast sai inimene. Kuna vabadus jäi kättesaamatuks valis ta inimese saatuse. Luges lehte, jõi veini ja viina aga kodus oli tal shimpans kellega pimedas vanainimeste asju ajada.
Näljakunstnik - mees nälgib surnuks, kuna ei leia ühtegi toitu, mis talle maitseks.
Aruanne akadeemiale - ahv annab aru kuidas temast sai inimene. Kuna vabadus jäi kättesaamatuks valis ta inimese saatuse. Luges lehte, jõi veini ja viina aga kodus oli tal shimpans kellega pimedas vanainimeste asju ajada.
Näljakunstnik - mees nälgib surnuks, kuna ei leia ühtegi toitu, mis talle maitseks.
March 17, 2024
nõndaks…
hoolimata sellest, et mul istub kukil mitu teiste raamatute tähtaega, otsustasin ma ikkagi Kafka vahele võtta, sest minu kirjanduseõpetaja temast nii entusiastlikult rääkis ja tegelikult olen ju juba ammu selle lugemist oodanud.
Samamoodi nagu hakkas mul kahju Franzist, hakkas mul kahju Gregorist, kurat, pisarad voolasid.
Miski lihtsalt nii liigutas, see, kuidas ta ise enda muutumisest suurt numbrit ei teinud, see kuidas talle seinal olev pilt nii armas oli, see kuidas ta lina alt piilus
no kuradi kurat
hoolimata sellest, et mul istub kukil mitu teiste raamatute tähtaega, otsustasin ma ikkagi Kafka vahele võtta, sest minu kirjanduseõpetaja temast nii entusiastlikult rääkis ja tegelikult olen ju juba ammu selle lugemist oodanud.
Samamoodi nagu hakkas mul kahju Franzist, hakkas mul kahju Gregorist, kurat, pisarad voolasid.
Miski lihtsalt nii liigutas, see, kuidas ta ise enda muutumisest suurt numbrit ei teinud, see kuidas talle seinal olev pilt nii armas oli, see kuidas ta lina alt piilus
no kuradi kurat
March 25, 2025
Lugesin versiooni, mille lõpus oli Hasso Krulli arutelu "Meie kafkanemine". Pean ütlema, et arutelu ise andis mulle rohkem kui tekst. Olen ka varem Kafka loomingiga tutvunud ning paratamatult on see mind pigem külmaks jätnud. Tunduvalt on Kafka teosed hakanud külge eriti teismelistele, tekib teatud äratundmine või mõistmine - minul seda juhtunud pole. Samas oli huvitav lugeda teiste arusaamasid lugudest ja mis need neile andnud on. Ehk jõuan kunagi hiljem taas Kafka juurde tagasi ning leian tema loomingust samuti midagi rohkemat.
July 7, 2022
Kafka maailm kaotab piirid võimaliku ja võimatu vahelt. Painajalik, siiras, arusaamatu ja samal ajal nii omased kogemused avanevad läbi sündmuste, tegelaste, sisekõnede ja läbielamiste. Elu oma absurdis ja loomulikkuses! Maitsev lisapala on järelvestlus raamatu lõpus Peetrite, Maarja, Hasso ja Mardiga.
December 16, 2025
XX sajandi ühe väljapaistvaima kirjaniku tiitliga pärjatud kirjanik on XXI sajandil endiselt rabav- Kafkalik.
Lühiproosakogumik „Aruanne akadeemiale“ (1962), Kafka loomingu toonane esmatutvustus Eestis, sisaldab mitut Kafka kõige tuntumat teksti, nagu „Metamorfoos“, „Aruanne akadeemiale“, „Keisri sõnum“ ja „Seaduse ees“.
Lühiproosakogumik „Aruanne akadeemiale“ (1962), Kafka loomingu toonane esmatutvustus Eestis, sisaldab mitut Kafka kõige tuntumat teksti, nagu „Metamorfoos“, „Aruanne akadeemiale“, „Keisri sõnum“ ja „Seaduse ees“.
June 22, 2020
"A Report to an Academy"
My goodness, so much satire. There were literally attacks (many of which are passive aggressive) made to mankind and it's rather interesting, to see how a species that's not our own views us.
My goodness, so much satire. There were literally attacks (many of which are passive aggressive) made to mankind and it's rather interesting, to see how a species that's not our own views us.
July 17, 2021
Increíble
September 14, 2021
Ühel õhtul lugesin ”Metamorfoosi”, teisel kõik ülejäänud jutud. Aken oli lahti ja õues sadas. Mõni lugu kummitab, mõne lugesin igaks juhuks teist korda üle. Aga meeldis. Hästi meeldis.
July 10, 2022
Corto y sustancioso.
January 8, 2023
ka minul on vahepeal meeleheitlik vajadus oma inimlikkust tõestada.
Read
January 9, 2023LR kuldsarjas nr 14 ilmunud Kafka "Aruanne akadeemiale" sisaldab samu lugusid mis esialgne kogu. Lisaks väärtuslik meie oma kirjanikekahurväe kafkastumise arutelu.
January 29, 2023
Fantaasiarikas, "Metamorfoos"i esimene lause pani õhku ahmima ...
Displaying 1 - 30 of 33 reviews