Õnn on edu võti ning sellega kaasneb armastus ja kõik muu, mida üks meeshing oma ellu ihkab. Kas internetitutvus võib olla lahendus? Aga kui see on kaksikleek ...
Olen tavaline Eesti mees. Ühel päeval töölt koju saabudes avastasin eest tühja korteri, mu pere oli lahkunud, vaikselt ja salaja. Mahajäetuse tunne, motivatsiooni kaotus, kaalu langus ja rõhuv tunne pükstes oli see, mis viis mind netiavaruste tutvumisportaale avastama.
Selles raamatus kirjeldan ma otse ja ausalt oma ligi poolteist aastat kestnud tormilist eluetappi, mil pettusin, joovastusin, ahastasin ... Otsisin seda õiget Naist, keda armastada Maalt Kuuni ja tagasi, keda imetleda igal hommikul koidusäras ning kanda sängi ehapunas. Armastuseotsing tähendas mulle iseenda leidmist.
Kogetud lugu, sisaldab ka roppu kõnepruuki, nalju ja ootusi ületanud kogemusi. See oli kui teraapia mu hingele. Õige suhe peab tegelikult ise jõudma meie juurde, kunstlikud asendussuhted takistavad päris suhte tulemist. Ja kui oleme selle leidnud, siis tuleb olla kannatlik ja alustada algusest.
Ma ei ole päris kindel, misasi see nüüd täpselt on, aga mulle näis, et mina vist polnud selle sihtrühm küll mitte ühestki otsast :/ Päris kindlasti ei olnud see ka päris see, mida ma lugema hakates oleks sellest raamatust oodanud...
Kuna ka peategelase nimi on Madis (nagu autorilgi), siis järeldan, et tegemist on autobiograafilise jutustusega oma Tinderi deitidest ja nendega seonduvatest emotsioonidest. Kui eelmiste suhete pikkusele või laste mainitud vanustele toetuda, võiks Madist pidada vähemalt 50seks ning Hannat 40+ aastaseks vanaemaks. Väga kummaline oli lugeda, kuidas autor neid raamatus läbivalt "noorteks" kutsus. Kuidas peaks siis 15, 20, 25-aastaseid nimetama? Lasteks? Aga võib-olla oli see viide tingitud sellest lapsikust slängi-tekstist, ilma milleta suhelda ei osatud? See häiris mind tugevalt ikka algusest peale juba. Või sai emakeel siin nimme veidraks väänatud, et raamat ägedam tunduks ja muidu keskealised peategelased popid ning noortepärasemad oleks? Ilmselt on viga minus, et eeldan sellises vanuses inimestelt mingit küpsust ja sügavust, kuigi nood eelistavad teineteise peal hoopis ego manipulatsioone mängida... Ei, asi on ilmselt ikkagi minus. Ning olgugi, et tekst voolas lugedes kiiresti, ei oska ma siit raamatust küll mitte midagi enda jaoks kaasa võtta :/
Mulle räägiti sellest. Nüüd viimaks sai loetud. Oi kui hea !!! Appi -appi! Vaatasin hindajaid. Kuidas on võimalik sellele raamtule anda hindeks - 1? Mina leian, et sellist hinnangut ei vääri mitte ükski raamat. Seda enam, et selles raamatus kirjeldatud inimeste tundeid, nende igapäevane elu. On võimalik, et Teil on autoriga mingi kana kitkuda!?! Teil on oma kinnisidee, mis on tähtsam kui arvustatav raamat ise ja kasutategi arvustust strateegilisel otstarbel. Tõsi, ma võin ka eksida kuid siis, Teil on kas kade meel, ei tunne elu ja lahmite niisama, või on lihtsalt igav.
Madis otsib Tinderist kaaslast. Tema teed ristuvad Hannaga, kes osutub väga toredaks kaaslaseks, aga tal on omad kiiksud. Kord Hanna tahab, siis jälle ei taha. Neil tekib tugev tõmme ja klapp, Madis armastab naist väga ja kannatab kõvasti, kui Hanna alati mitmeks päevaks ära kaob ja endast märku ei anna. Nende suhe on nagu ameerika mäed, aga kahjuks ei jää see kestma.
Mulle meeldis see raamatu kontseptsioon ja netitutvuste teema, aga peategelase (ja teiste tegelaste, ka noorte) kõnepruuk ja släng oli küll ajast ja arust, jäi mulje, et raamatu on kirjutanud palju vanem inimene, kui need tegelased...
Mul jäi üles ainult 1 küsimus. Kas tõesti tahab ja suudab üks 50 a. mees nii palju kordi seksida, nagu mees väidab??? 6-7 korda öö jooksul!!! Kui nii siis -müts maha hr. Kivise ees.