Kas tahaksid oma kodus intiimselt aega veeta legendaarse filmitähe seltsis või küsida isiklikku nõu armastatud presidendilt? Sellise võimaluse pakub virtuaalkeskkond Elüüsium.com, kus külastajad saavad kohtuda oma ajalooliste iidolitega, olgu need Marlene Dietrich, Marilyn Monroe, John F. Kennedy, Miliza Korjus või Vladimir Lenin. Digitaalkarakterid on loodud tehisintellekti ja neurovõrkude abil vanade dokumentaalsalvestuste ja intervjuude põhjal ning mõjuvad autentselt. Kuid miski pole nii süütu kui tundub ja populaarse virtuaalportaali arengud võtavad ohtliku pöörde. Nii nagu end paljastavad ajaloolised iidolid, hakkavad ilmnema ka portaali taga peituvate jõudude plaanid.
Ilmar Taska uus romaan “Elüüsiumi kutse” asetab lugeja homsesse maailma, mille tunnused, trendid ja arengud on juba praegu meie keskel. Sotsiaalmeedia ja virtuaalreaalsuse vahendid suudavad tekitada sõltuvust, manipuleerida teadvust ja ajaloomälu, luua hirmu- ja paanikaõhkkonda. Staarikultus masside mõjutamiseks, geenitehnoloogia poliitiliselt kontrollitava uue inimese loomiseks – tööriistakast on rikkalik ning laieneb kiirelt. Põnev romaan tõstatab küsimuse, kas on maailmaareenil jõude, kes suudavad ühiskondlikku reaalsust mitte ainult sihipäraselt muuta, vaid luua ulatuslikku, ideoloogiliselt kujundatud asendustegelikkust, täis sära ja glamuuri. Viia meid kõiki üle läve, kust võib-olla ei ole enam tagasiteed.
Taska eelmine romaan “Pobeda 1946” oli nomineeritud mitmele rahvusvahelisele auhinnale ja valitud The Times Literary Supplement poolt 2018. aasta parimate raamatute hulka. Raamat on tänaseks ilmunud juba neljateistkümnes keeles.
Kuigi Tinder ja TikTok on muutunud paljudele teiseks koduks, näitab Taska, et arenguruumi on. Meid noorusest peale hullutanud iidolitest saavad surematud hologrammid (nagu ABBA!), kes asendavad lähedasi, pakuvad naudinguid, tekitavad illusioone ja tülisid, panevad isegi targale hulle mõtteid pähe ja suhtlevad seni, kuni sul on raha. Halvemal juhul veavad nad sind vaenlase teenistusse, kütavad üles, „vaktsineerivad” sind su enese teadmata, sest igal teenusel ja tehnoloogilisel uuendusel on alati mingi tagamõte. Peagi avastad hirmuga, et kõik on näiline ja keegi pole see, kelleks sa teda pead. – Kaire Uusen, EPL
Ilmar Taska is an Estonian filmmaker and writer, who was writer and producer for 20th Century Fox movie Back in the USSR (1992) and producer for Candles in the Dark directed by Maximilian Schell. Ilmar Taska's 2016 novel Pobeda 1946 has been translated into many languages and was nominated for the Jarl Hellemann Translation Prize in Finland as best translated book of the year (translated by Jouko Vanhanen).
Ilmar Taska was born in Russia, where his family had been sent from Estonia by Stalin's repressions before WW2. Ilmar Taska grew up and went to school in Estonia where he won a Noorte Hääl youth literary prize. Ilmar Taska graduated (MA) from Moscow Film Institute (VGIK).
Eklektiline teos. Puntras on tulevikuvisoon, armulood, kontrolliühiskonna loomise katsed, virtuaalminevik ning pandeemiajärgne olevik. Mind kui lugejat segas mineviku tihe sidumine olevikus toimuvaga, põimusid reaalsus ja ammuaegsed tegelased. Isa ja poja liin oli huvitav ja kurb, samuti üksiku naisõpetaja punnitamised isiklikul rindel. Kurjam Kim ja tema ohjatud tuleviku programm tundus juba kirjapanduna kuidagi äpardunud ja seda ellu viia üritavad tegelased olid eriti verevaesed. "Pobeda" autori kohta oli "Elüüsium" samm tagasi.
Väga hästi kirjutatud ja nauditav lugemine. Taska on stiilne ja kaasaegne kirjanik, selle romaaniga isegi ajast ees. Romaan mõjub eriti aktuaalselt nüüd, kus aina rohkem ohustavad meid biolaboratooriumid ja poliitiuline manipulatsioon. Mulle meeldis eriti liin, kus Dr S ja Kim ostavad ja manipuleerivad vahendeid valimata. Ka ekskursid ajaloosse on huvitavaks kontekstiks ja vestlused president Kennedy ning Leniniga pääsevad mõjule just praegusel ajal. Soovitan lugeda.
Hästi kirjutatud romaan puudutas valusalt. Piisavalt ainest mõtlemiseks, millises maailmas me elame. Ajaloolised faktid ja kuulsate figuuride rollid on romaani virtuaalses maailmas huvitavalt seotud. Tegelased räägivad kõik oma elust, aga selgelt hoomatavad on jõujooned, mis on igal ajastul igas paigas (riigis) sarnased. Jõu ja vägivallaga saab vaid rikkuda suhteid ja hävitada elu.
Upea kuvaus tulevaiuudesta ja scifistä pohjautuen realismiin ja ottaessaan kantaa tulevaisuuden kutsuun ja ilmiöihin. Henkilöhahmot tuovat oman syvyytensä mukaan ja Ilmar pyrkii hahmottelemaan heidät hyvin lukijalle tunnetuksi.
360 lehekülge lugu ja siis selline lõpp? Mis juhtus, Taska, tüdinesid ise ka oma tegelastest? Prr... Pole ammu ühtegi raamatut nii vihaselt käest visanud. Pärast läbilugemist!
Põnev ja tempokas. Huvitavad karakterid ja pinget jätkus kuni lõpuni. Lemmiktegelaseks Marlene Dietrich, keda autor suutis väga elavaks kirjutada. Hea lugemine.