What do you think?
Rate this book
Minu... #152
Minu Colorado. Suuskadel kuradi jälgedes
„Colorado on see osariik, kus igal pool tõmmatakse kanepit, jah?“ on mult nii mõnedki korrad küsitud ning see paneb muigama. Tõsi, Colorado ja kanep käivad paljude jaoks käsikäes, ent mind võlub siiski Colorado lumerohke talv ja madalad miinuskraadid.
Suusapatrullina suusatan iga päev igal pool. Suuskadel õppisin, kuidas lõhkeaine abil nõlvu ohutuks muuta, mil moel aidata neid, kelle suusapäev lõpeb peapõrutuse või luumurruga, ning kuidas päästekelguga ka kõige järsematelt radadelt alla liuelda. Esimese hooaja jooksul näen rohkem vigastusi kui kogu eelneva elu jooksul kokku.
Lisaks vaheldusrikkale suusapatrulli tööle kogen muudki. Kiht kihi haaval tutvun Colorado värvikireva tausta, ajaloo ja olevikuga. Üleskistud raudteede asemele tekkinud matkarajad ja maalilised autoteed viivad kanjoniteni, kummituslinnadesse, väikestesse elavatesse küladesse, õitsvaid lilli täis mägiaasade ning lugematute mägijärvedeni.
Nii et vastan: „Seda ka, jah, aga Colorado on siiski palju-palju enamat kui lihtsalt kanep!“
Suusapatrullina suusatan iga päev igal pool. Suuskadel õppisin, kuidas lõhkeaine abil nõlvu ohutuks muuta, mil moel aidata neid, kelle suusapäev lõpeb peapõrutuse või luumurruga, ning kuidas päästekelguga ka kõige järsematelt radadelt alla liuelda. Esimese hooaja jooksul näen rohkem vigastusi kui kogu eelneva elu jooksul kokku.
Lisaks vaheldusrikkale suusapatrulli tööle kogen muudki. Kiht kihi haaval tutvun Colorado värvikireva tausta, ajaloo ja olevikuga. Üleskistud raudteede asemele tekkinud matkarajad ja maalilised autoteed viivad kanjoniteni, kummituslinnadesse, väikestesse elavatesse küladesse, õitsvaid lilli täis mägiaasade ning lugematute mägijärvedeni.
Nii et vastan: „Seda ka, jah, aga Colorado on siiski palju-palju enamat kui lihtsalt kanep!“
- GenresTravel
272 pages, Paperback
Published November 1, 2021
70 people want to read
About the author
Ene Sepp
15 books98 followersEne Sepp is an Estonian writer who started her first book when she was just 14 years old. By now she has published 12 books which critics and readers have praised. Besides Estonia, she has lived in Germany, Austria, New Zealand, and USA. Right now she lives in Estonia with her family and continues to write as much as possible.
Ene Sepp on Eesti kirjanik, kes alustas esimese raamatu kirjutamist vaid 14aastaselt. Praeguseks on tema sulest ilmunud 12 raamatut, mis on pälvinud kiidusõnu nii lugejatelt kui ka kriitikutelt. Lisaks Eestile on ta elanud ka Saksamaal, Austrias, Uus-Meremaal ja USAs. Hetkel elab ta koos perega Eestis ning jätkab kirjutamisega nii palju kui võimalik.
Ene Sepp on Eesti kirjanik, kes alustas esimese raamatu kirjutamist vaid 14aastaselt. Praeguseks on tema sulest ilmunud 12 raamatut, mis on pälvinud kiidusõnu nii lugejatelt kui ka kriitikutelt. Lisaks Eestile on ta elanud ka Saksamaal, Austrias, Uus-Meremaal ja USAs. Hetkel elab ta koos perega Eestis ning jätkab kirjutamisega nii palju kui võimalik.
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 18 of 18 reviews
March 30, 2024
Milline nauding lugeda raamatut, mis paneb sind ennastki igatsema paika, kuhu sa pole kunagi jalgagi tõstnud 🥰
January 26, 2022
"Minu Colorado" on Ene Sepa isiklik armastuslugu väga mitmekülgse Ameerika osariigiga. Raamatus jutustab autor, kuidas suusatamiskirg teda Uus-Meremaalt Ameerikasse saatis ning mis pidi juhtuma enne seda hetke, mil ta sai asuda tööle oma unistuse ametisse suusapatrullina.
Lugu on kirjutatud soravalt, emotsioonid on sõnades tõetruud, kasvõi kohtumised erinevate metsloomadega (keda siin seikluses kohtab palju) on tähendatud väga siiralt. Mulle meeldib, et autor on võtnud ka enda õlule Ameerika tervishoiusüsteemi kirjeldamise ehk peatüki "Miks USAs arsti juures ei käida?" - see on minu jaoks ühtjagu hämmastav ja paneb hindama lahendust, mille Eesti riik sellele probleemile on leidnud.
Raamat taaselustas minu viimastel aastatel pigem allasurutud ja harvaks jäänud tunded lume, suusatamise ja lumelauasõidu vastu. Olen elu jooksul käinud suusatamas Eestis, Soomes, Rootsis, Slovakkias, Šveitsis ja Prantsusmaal. Kindlasti ei ütleks ära millalgi kunagi Colorado lumistest mägedest allakulgemisele.
Lugu on kirjutatud soravalt, emotsioonid on sõnades tõetruud, kasvõi kohtumised erinevate metsloomadega (keda siin seikluses kohtab palju) on tähendatud väga siiralt. Mulle meeldib, et autor on võtnud ka enda õlule Ameerika tervishoiusüsteemi kirjeldamise ehk peatüki "Miks USAs arsti juures ei käida?" - see on minu jaoks ühtjagu hämmastav ja paneb hindama lahendust, mille Eesti riik sellele probleemile on leidnud.
Raamat taaselustas minu viimastel aastatel pigem allasurutud ja harvaks jäänud tunded lume, suusatamise ja lumelauasõidu vastu. Olen elu jooksul käinud suusatamas Eestis, Soomes, Rootsis, Slovakkias, Šveitsis ja Prantsusmaal. Kindlasti ei ütleks ära millalgi kunagi Colorado lumistest mägedest allakulgemisele.
Read
December 8, 2021Ameerikamaa jätab mind pehmelt öeldes leigeks, suusatamine kuulub kategooriasse "sport on saatanast!" ja talv... noh, see on lihtsalt liiga külm ja pime mu jaoks. Väga positiivne algus, ma vaatan :) Õnneks on nende Minukate puhul kuskilt siiski võimalik see tarvilik iva leida. "Minu Colorados" oli selleks autori amet. Igas mõttes. Mäepealne suusapatrulli ametipost on igatahes midagi sellist, millele ma kunagi mõelnud ei ole ja millest on põnev rohkem teada. See on päris kreisi töö, seda ma ütlen, ja seda lugedes soovitan end turvaliselt kuhugi diivaninurka pleedi alla kerida ja soojendav jook lähedale võtta. Igatahes sellest lugedes ma mõtlesin küll, et no on seda jama vaja... Loodusjõud on ju armutud ja ega see inimeseloom oma võimete ülehindamise ja uljusega ka sageli kõige targem ole. Ja siis peavad Ene-sugused selle kõige keskel müttama. Tõsi, need Ene-sugused näikse sama hullud olevat, sest suurem osa ajast nad naudivad kogu seda hullust.
Teiseks, nagu me teame, on autor söönud ka kirjanikuleiba ja natuke saame aimu ka sellest valust ja võlust.
Päris palju on juttu paberimajandusest (ikkagi USA, nagu me teame, siis ei ole seal inimest, kes ei võtaks kirgliselt sõna elamislubade ja/või tervisekindlustuse teemadel ja ma tean tänaseni vaid üht eestlast, kes on sealse tervisekindlustussüsteemi maailma parimaks nimetanud; ta on tänaseks 94aastane ja tundub, et ta "remonditakse" tõepoolest iga-aastaselt niimoodi ära, et ta veab lõdvalt sajani välja), suhtest välismaalasega (kõlab kui jube peavalu... kus homme? kus aasta pärast? kus lapsed sünnitada? aga kus haridus? jne), rentimisest ja hulludest majanaabritest jms. No need viimased on Minukate püsiteemad.
Mu lemmikpeatükk on see, mis "õiget coloradokat" kirjeldab, see on küll ehk vihjed saanud ka ühelt juutuuberilt, ent ikkagi mulle meeldivad sellised portreteerimised.
Nii et võtke end ritta, suusahundid ja mäekollid, see on teie raamat!
Teiseks, nagu me teame, on autor söönud ka kirjanikuleiba ja natuke saame aimu ka sellest valust ja võlust.
Päris palju on juttu paberimajandusest (ikkagi USA, nagu me teame, siis ei ole seal inimest, kes ei võtaks kirgliselt sõna elamislubade ja/või tervisekindlustuse teemadel ja ma tean tänaseni vaid üht eestlast, kes on sealse tervisekindlustussüsteemi maailma parimaks nimetanud; ta on tänaseks 94aastane ja tundub, et ta "remonditakse" tõepoolest iga-aastaselt niimoodi ära, et ta veab lõdvalt sajani välja), suhtest välismaalasega (kõlab kui jube peavalu... kus homme? kus aasta pärast? kus lapsed sünnitada? aga kus haridus? jne), rentimisest ja hulludest majanaabritest jms. No need viimased on Minukate püsiteemad.
Mu lemmikpeatükk on see, mis "õiget coloradokat" kirjeldab, see on küll ehk vihjed saanud ka ühelt juutuuberilt, ent ikkagi mulle meeldivad sellised portreteerimised.
Nii et võtke end ritta, suusahundid ja mäekollid, see on teie raamat!
July 7, 2022
Mul on hea meel, et mu aasta esimeseks raamatuks sattus nii mõnusalt kulgev lugu. Tahaks veidi kohe “ennustada” selle põhjal ja öelda, et terve lugemisaasta tuleb nii põnev.
Kui paljud ühte ja sama raamatut ühel ajal loevad, on veidi keeruline neid originaalseid mõtteid välja tuua ja tekib tunne, et kõik oleks justkui juba öeldud, aga omapoolse soovituse annan ma sellele raamatule kindlasti.
Enne selle raamatu lugemist polnud mul aimugi, et eksisteerib selline amet nagu suudapatrull. Aga no olgu, meil siin Eestis pole ju õigeid mägesidki ja mis selle patrulliga siin ikka pihta hakata. Ma ise ei ole üldse suusatamise (ja üldse talve) fänn, aga lugemise ajal hakkasid omal ka jalad kihelelma, et tahaks suusatama. Ma ikkagi ei läinud, sest noh suuski pole..
Põnev oli lugeda ka seda USA ravikindlustuse poolt. Kui muidu viriseks siin Eestis ühe ja teise asja üle, siis vot see on meil vähemalt küll hästi ja ise operatsioonide vms ikka tavaliselt maksma ei pea, sest need summad on ikka tegelikult päris suured.
Aitäh raamatu eest, Petrone Print!
Kui paljud ühte ja sama raamatut ühel ajal loevad, on veidi keeruline neid originaalseid mõtteid välja tuua ja tekib tunne, et kõik oleks justkui juba öeldud, aga omapoolse soovituse annan ma sellele raamatule kindlasti.
Enne selle raamatu lugemist polnud mul aimugi, et eksisteerib selline amet nagu suudapatrull. Aga no olgu, meil siin Eestis pole ju õigeid mägesidki ja mis selle patrulliga siin ikka pihta hakata. Ma ise ei ole üldse suusatamise (ja üldse talve) fänn, aga lugemise ajal hakkasid omal ka jalad kihelelma, et tahaks suusatama. Ma ikkagi ei läinud, sest noh suuski pole..
Põnev oli lugeda ka seda USA ravikindlustuse poolt. Kui muidu viriseks siin Eestis ühe ja teise asja üle, siis vot see on meil vähemalt küll hästi ja ise operatsioonide vms ikka tavaliselt maksma ei pea, sest need summad on ikka tegelikult päris suured.
Aitäh raamatu eest, Petrone Print!
December 26, 2023
Huvitaval kombel on kaks Minu-sarja raamatut, mida lugedes olen mõelnud, et appii kui ägedaid töökohti maailmas ikka leidub, seotud Ameerikamaa ja lumega. Esimene selline raamat oli “Minu Alaska” ja kelgukoertega tegelemine, teine siis nüüd see Ene Seppa suusapatrulli seiklustest pajatav teos “Minu Colorado”. No nii vinge lihtsalt! Ja jube hästi kirjutatud ka. Ma just kui oleks ise seal kõrgel mägedes, sillerdava lume, kuiva õhu ja hunnitute vaadete juures ära käinud. Siin raamatus oli kõike täpselt piisavalt: elu-olu, loodust, inimesi ja soovitusi, mida Colorados näha ja teha võiks. Raamatu ‘miinuspool’ oli minu jaoks ka olemas - see tekitas niii suure igatsuse mägede ja lumelauatamise järgi 🥲
January 19, 2024
tahan mägedesse minna
January 28, 2022
Kui see raamat ilmus, siis valdasid mind pigem sellised tunded nagu, et issand raamat lumest ja suusatamisest. Olgu öeldud, et kui mulle midagi ei meeldi siis see on lumi. Või noh meeldib ainult kaugelt, aknast sooja teki all vaadatuna. Ja suusatamine, nagu whaat, mis neil inimestel viga on, et nad suusatavad (kusjuures jumala normaalsed inimesed, enda sõbrad ka suusatavad, ei saa mina neist aru!). Lükkasin igatahes kõrvale, ei hakka sellist asja ma lugema ;)
Aga siis see raamat ujus muudkui tagasi mu nina alla ja kaanekujundus ilus.
Teine lugema tõukav tegur oli see, et autor Ene Sepp kirjutab noortekaid ja minu meelest kirjutab hästi. Mõtlesin äkki siin raamatus ka ikka mingi võlu peab peituma.
Ja täitsa ulme, ma oleks hea raamatu jätnud lugemata puhtalt eelarvamuste tõttu. Kusjuures usun seda passib hästi ka noorele lugejale pakkuda, kes aeg ajalt jõntsa jõntsa õpetaja soovil tulevad reisikirju küsima. Jah, lund on raamatus palju ja suusatamist veidi too much for my taste, AGA on ka põnevaid fakte USA tervishoiu kohta, elamislubadest, eraelust, inimestest jne. Kujutate ette, ma ei osanud arvatagi, et suusainstruktor ja patrull on kaks eri töökohta (vabandust). Mõnusalt ladusalt kirjutatud ja meeldis lõpuks väga.
Aga siis see raamat ujus muudkui tagasi mu nina alla ja kaanekujundus ilus.
Teine lugema tõukav tegur oli see, et autor Ene Sepp kirjutab noortekaid ja minu meelest kirjutab hästi. Mõtlesin äkki siin raamatus ka ikka mingi võlu peab peituma.
Ja täitsa ulme, ma oleks hea raamatu jätnud lugemata puhtalt eelarvamuste tõttu. Kusjuures usun seda passib hästi ka noorele lugejale pakkuda, kes aeg ajalt jõntsa jõntsa õpetaja soovil tulevad reisikirju küsima. Jah, lund on raamatus palju ja suusatamist veidi too much for my taste, AGA on ka põnevaid fakte USA tervishoiu kohta, elamislubadest, eraelust, inimestest jne. Kujutate ette, ma ei osanud arvatagi, et suusainstruktor ja patrull on kaks eri töökohta (vabandust). Mõnusalt ladusalt kirjutatud ja meeldis lõpuks väga.
September 28, 2025
Minu südames on eraldi kamber Coloradole, sest olen seal paar kuud elanud. Milline imeline kirgas kamber see on, täis päikest, valgust ja mägesid! Ene Sepa “Minu Colorado” lugemine tekitas sellesse kambrisse värve ja lugusid juurde. Ja kuigi ma olen vaid platooniline suusataja, siis raamatut lugedes tuli niisugune suusatamise isu peale. Selline eksootiline isu, mida Eestis nagunii rahuldada ei saaks… Ei ole meil siin sellist kõrget talvetaevast ja selliseid mägesid, nagu on Colorados. Ei ole pommidega laviinide alla laskmist ja saja suusaraja vahel hekseldamist, ei ole radade vahele salaonne, kust hõngub kanepilõhna…
Colorado ja kanep? Ma ei tea, kas nende kahe teema ühendamine toimub ka eestlase peas, igatahes USA-s on just nii: ütled “Colorado”, mõtled “kanep”, sest just seal legaliseeriti kanep kõige esimesena, osariik olla isegi suhtekorraldusraha pannud sellesse, et oma mainet kanepist kaugemale saada.
Ene tunnistab raamatus, et vihkab kanepilõhna, aga muidugi tunneb ta seda lõhna küllaga, eriti siis, kui elab jagatavas üürimajas. Mis minusse puutub, siis mulle ei seostu Colorado mitte niivõrd kanepiga (suhtekorraldajad võivad rõõmustada), pigem ikka vabadusega. Ja lootusega, usuga sellesse, et kõik on võimalik, lumelõhn on puhas ja kirgas ja unistused täituvad.
Ning et unistuste ametit – Ene puhul suusapatrullimist ja kirjutamist – saab pidada igavesti…
Tegelikult juba raamatuga poole peale jõudes aimasin, USA-d tundes, et peagi saabuvad muinasjuttu realistlikud toonid. Nii Ene kui tema abikaasa Bryan teostavad mägedes oma unistuste elu, aga samal ajal ähvardab neid Ameerika unistuste purustaja, tervisekindlustuse (või -kindlusetuse) süsteem… Mitte ükski USA-lugu ei saa läbi ilma selle jama siunamiseta. Mõtlen aina enam, et meie perel tegelikult vedas: me ei sattunud Ameerikamaal ühtegi avariisse ega ühegi kroonilise häda küüsi. “Minu Colorado” raamatus on paraku lugu sellest, kuidas peategelase mees Bryan saab vigastuse suusainstruktorina (tööd tehes! töövigastuse!) ja kuidas ta süsteemi poolt ikkagi üksi jäetakse.
Raamatu viimased leheküljed hakkavadki Eesti poole vaatama. Sest USA kõike päikeserikkamas ja kõige noorema elanikkonnaga osariigis saab elada oma unistuste elu seni, kuni oled noor ja uljas, kuni julged võtta riske jakuni viitsid oma elamist jagada korterikaaslastega. Edasi on elada siiski lihtsam vanas heas Euroopas: Eestis.
Soovitan seda raamatut kõigile, kel on problem tugitoolist välja saamisega. Tõesti, mul oli lugedes probleem sellega, et kohekohepraegu õue suusatama ei saa. Ene kirg lume, mägede ja suusatamise vastu sütitab!
Ja samas kinnitan, et “Minu Colorado” sobib imehästi lugemiseks ka neile, kes ei armasta suuski. See raamat ei tähenda ju seda, et te peate suusakeskuse pileti ostma ja saapad jalga toppima. Aga virtuaalse tuuri suusakuurordi sisemistesse reeglitesse ja sekeldustesse, selle saate küll.
Muide, miski siin raamatus tuletas mulle kogu aeg “Minu Alaskat” meelde, arvasin, et eks ikka lumehõng ja nooruserõõm. Alles hiljem viisin kokku, et "Minu Alaska" ja "Minu Colorado" autorid on tegelikult sõbrad, kuigi elavad praegu teine teises maailma otsas. Ja eks nad mõlemad avavad oma raamatus ka erilisi ameteid: Alaska-Mann on kelgukoerahändler ja Colorado-Ene suusapatrull.
Colorado ja kanep? Ma ei tea, kas nende kahe teema ühendamine toimub ka eestlase peas, igatahes USA-s on just nii: ütled “Colorado”, mõtled “kanep”, sest just seal legaliseeriti kanep kõige esimesena, osariik olla isegi suhtekorraldusraha pannud sellesse, et oma mainet kanepist kaugemale saada.
Ene tunnistab raamatus, et vihkab kanepilõhna, aga muidugi tunneb ta seda lõhna küllaga, eriti siis, kui elab jagatavas üürimajas. Mis minusse puutub, siis mulle ei seostu Colorado mitte niivõrd kanepiga (suhtekorraldajad võivad rõõmustada), pigem ikka vabadusega. Ja lootusega, usuga sellesse, et kõik on võimalik, lumelõhn on puhas ja kirgas ja unistused täituvad.
Ning et unistuste ametit – Ene puhul suusapatrullimist ja kirjutamist – saab pidada igavesti…
Tegelikult juba raamatuga poole peale jõudes aimasin, USA-d tundes, et peagi saabuvad muinasjuttu realistlikud toonid. Nii Ene kui tema abikaasa Bryan teostavad mägedes oma unistuste elu, aga samal ajal ähvardab neid Ameerika unistuste purustaja, tervisekindlustuse (või -kindlusetuse) süsteem… Mitte ükski USA-lugu ei saa läbi ilma selle jama siunamiseta. Mõtlen aina enam, et meie perel tegelikult vedas: me ei sattunud Ameerikamaal ühtegi avariisse ega ühegi kroonilise häda küüsi. “Minu Colorado” raamatus on paraku lugu sellest, kuidas peategelase mees Bryan saab vigastuse suusainstruktorina (tööd tehes! töövigastuse!) ja kuidas ta süsteemi poolt ikkagi üksi jäetakse.
Raamatu viimased leheküljed hakkavadki Eesti poole vaatama. Sest USA kõike päikeserikkamas ja kõige noorema elanikkonnaga osariigis saab elada oma unistuste elu seni, kuni oled noor ja uljas, kuni julged võtta riske jakuni viitsid oma elamist jagada korterikaaslastega. Edasi on elada siiski lihtsam vanas heas Euroopas: Eestis.
Soovitan seda raamatut kõigile, kel on problem tugitoolist välja saamisega. Tõesti, mul oli lugedes probleem sellega, et kohekohepraegu õue suusatama ei saa. Ene kirg lume, mägede ja suusatamise vastu sütitab!
Ja samas kinnitan, et “Minu Colorado” sobib imehästi lugemiseks ka neile, kes ei armasta suuski. See raamat ei tähenda ju seda, et te peate suusakeskuse pileti ostma ja saapad jalga toppima. Aga virtuaalse tuuri suusakuurordi sisemistesse reeglitesse ja sekeldustesse, selle saate küll.
Muide, miski siin raamatus tuletas mulle kogu aeg “Minu Alaskat” meelde, arvasin, et eks ikka lumehõng ja nooruserõõm. Alles hiljem viisin kokku, et "Minu Alaska" ja "Minu Colorado" autorid on tegelikult sõbrad, kuigi elavad praegu teine teises maailma otsas. Ja eks nad mõlemad avavad oma raamatus ka erilisi ameteid: Alaska-Mann on kelgukoerahändler ja Colorado-Ene suusapatrull.
January 9, 2022
http://www.hyperebaaktiivne.ee/2022/0...
Aitäh, Petrone Print, raamatu eest!
Aasta lõppu sobis eriti hästi üks lumine Minu-sarja raamat. Ene Sepp "Minu Colorado" oli tõsiselt mõnus lugemine, selline, mis tekitab avastamis- ja seiklushimu. Selle osariigiga olen varasemalt kokku puutunud ainult Ene instagrami ja blogi kaudu. Mingid teemad olid seega tuttavad, aga palju rohkem oli uut. Raamatu võib mõtteliselt jagada kaheks - on mäesuusatamine ja on see ülejäänud Colorado - USA eripärad, igapäevaelu, väljasõidud, matkamine ja muidugi koroona.
2017-2021, Colorado. Ene ei unista USAs elamisest, aga elu teeb oma korrektuurid. Uus-Meremaal suusakuurordis töötades tutvub ta nii suusapatrulli ameti kui ka Bryaniga. Seega viib ta Coloradosse armastus ja lumerohke osariik võlub Ene esimesel külastusel. Tagasi Eestis ei saa ta lund ja meest peast välja ja nii see suhe Coloradoga algab.
Isegi minu Ameerika Ühendriike ei ole olemas, aga nimekiri kohtadest, mida tahaksin külastada aina täieneb. Tänu Enele on selles ka Colorado, kuna ta tutvustas oma koduosariiki nii paeluvalt. Mind kutsuvad põnevad rahvuspargid, hingematvate vaadetega matkarajad ja maalilised väikelinnad.
Ma jumaldan raamatuid, kus kumab selgelt läbi, kui kirglik autor teema suhtes on. "Minu Colorado" on just selline. Teoses on nii palju armastust mäesuusatamise vastu, et tundsin end sütitatuna. Ma olen seda täpselt ühe korra proovinud, Kiviõlis instruktoriga. Püsisin lastenõlvalgi vaevu püsti, aga lõbus oli. Nagu minu kiuste hüppavad viimasel ajal sotsiaalmeedias ette tuttavate pildid-videod suusareisidest. Mina tahan ka!
Ene ei kirjuta aga lihtsalt mäesuusatamisest, vaid suusapatrulli tööst, mis on hoopis teine klass. Kujuta ette, et pead mööda järsku nõlva alla kihutama, teades, et sinust võib sõltuda kellegi elu. Ametil on palju nüansse, mida raamat põgusalt tutvustab vigastatute päästmisest laviinikontrollini. Töö on adrenaliinirohke ja tänuväärne, aga palk on niru ega soodusta suure kogemustepagasiga töötajate teket. See ei ole amet, mida saaks terve elu pidada.
Kõige ilusa vahele mahutab Ene ka katsumused, mida elul pakkuda on. USAsse kolimine ei ole lihtne ettevõtmine, vaid tuleb läbida pabermajanduse kadalipp. Ka sobiva elukoha leidmine pakub väljakutseid tõusvatest hindadest väljakannatamatute majakaaslasteni. Kahjuks tuleb kokku puutuda sealse kurikuulsa tervisesüsteemiga. Ja ükski uuem Minu-raamat ei saa üle ega ümber koroonapandeemiast. Nii huvitav on, kuidas see inimesi erinevalt mõjutab. Ene on küll esimene, kes tänu sellele uue töö sai.
Aitäh, Petrone Print, raamatu eest!
Aasta lõppu sobis eriti hästi üks lumine Minu-sarja raamat. Ene Sepp "Minu Colorado" oli tõsiselt mõnus lugemine, selline, mis tekitab avastamis- ja seiklushimu. Selle osariigiga olen varasemalt kokku puutunud ainult Ene instagrami ja blogi kaudu. Mingid teemad olid seega tuttavad, aga palju rohkem oli uut. Raamatu võib mõtteliselt jagada kaheks - on mäesuusatamine ja on see ülejäänud Colorado - USA eripärad, igapäevaelu, väljasõidud, matkamine ja muidugi koroona.
2017-2021, Colorado. Ene ei unista USAs elamisest, aga elu teeb oma korrektuurid. Uus-Meremaal suusakuurordis töötades tutvub ta nii suusapatrulli ameti kui ka Bryaniga. Seega viib ta Coloradosse armastus ja lumerohke osariik võlub Ene esimesel külastusel. Tagasi Eestis ei saa ta lund ja meest peast välja ja nii see suhe Coloradoga algab.
Isegi minu Ameerika Ühendriike ei ole olemas, aga nimekiri kohtadest, mida tahaksin külastada aina täieneb. Tänu Enele on selles ka Colorado, kuna ta tutvustas oma koduosariiki nii paeluvalt. Mind kutsuvad põnevad rahvuspargid, hingematvate vaadetega matkarajad ja maalilised väikelinnad.
Ma jumaldan raamatuid, kus kumab selgelt läbi, kui kirglik autor teema suhtes on. "Minu Colorado" on just selline. Teoses on nii palju armastust mäesuusatamise vastu, et tundsin end sütitatuna. Ma olen seda täpselt ühe korra proovinud, Kiviõlis instruktoriga. Püsisin lastenõlvalgi vaevu püsti, aga lõbus oli. Nagu minu kiuste hüppavad viimasel ajal sotsiaalmeedias ette tuttavate pildid-videod suusareisidest. Mina tahan ka!
Ene ei kirjuta aga lihtsalt mäesuusatamisest, vaid suusapatrulli tööst, mis on hoopis teine klass. Kujuta ette, et pead mööda järsku nõlva alla kihutama, teades, et sinust võib sõltuda kellegi elu. Ametil on palju nüansse, mida raamat põgusalt tutvustab vigastatute päästmisest laviinikontrollini. Töö on adrenaliinirohke ja tänuväärne, aga palk on niru ega soodusta suure kogemustepagasiga töötajate teket. See ei ole amet, mida saaks terve elu pidada.
Kõige ilusa vahele mahutab Ene ka katsumused, mida elul pakkuda on. USAsse kolimine ei ole lihtne ettevõtmine, vaid tuleb läbida pabermajanduse kadalipp. Ka sobiva elukoha leidmine pakub väljakutseid tõusvatest hindadest väljakannatamatute majakaaslasteni. Kahjuks tuleb kokku puutuda sealse kurikuulsa tervisesüsteemiga. Ja ükski uuem Minu-raamat ei saa üle ega ümber koroonapandeemiast. Nii huvitav on, kuidas see inimesi erinevalt mõjutab. Ene on küll esimene, kes tänu sellele uue töö sai.
August 1, 2023
Mõnusalt ladus lugemine. See raamat oli kõike seda, mida ma minu-sarjalt ootangi!
December 19, 2021
Very well written book from which you can get to know many things you did not know about before. I have lived in U.S. but never thought about Colorado before, this book made me really want to go & spend some time there. Describes well also different aspects that make the living in U.S. difficult & how different it all might be.
December 17, 2021
Armas raamat. Annab hea ülevaate suusamägedel töötavatest inimestest ning elust USAs. Kõik ei olegi nii roosiline kui tundub.
January 6, 2022
Ilmselt ei ole ma kõige objektiivsem seda raamatut hindama, sest olen Ene teekonda juba mõnda aega jälginud tema blogist, rääkimata siis sellest, et ta on pärit samast väikelinnast kust minagi. Ja noh.. ta lihtsalt tundubki inimesena ääretult sümpaatne ja imetlusväärne, kes suudab ja jõuab teha nii palju ägedaid asju.
Raamatust endast siis nii palju, et kuigi ma ise ei ole eriti suur suusatamise sõber (kooliaegsed kiirustavad 45-minutilised staadioniringid pigem tekitasid negatiivse emotsiooni selle tegevuse suhtes), siis siit raamatust sai nii mõndagi - mõnusalt tervikliku ülevaate Ene enda jõudmisest Coloradosse, üldist ülevaadet Coloradost kui osariigist ja igasuguseid väikeseid nüansse ja näiteid argipäevaelust ja minu jaoks ka silmaringilaiendus suusapatrulli töö olemuse suhtes. Igatahes kui varem ma suurt Coloradost ei teadnud, siis isegi minul tekkis igatsus nende mägede suhtes, kuigi mina kindlasti valiksin seal sügisesed värvilised matkarajad, mitte ohtlikest mägedest suuskadel allasõitmise!
Raamatust endast siis nii palju, et kuigi ma ise ei ole eriti suur suusatamise sõber (kooliaegsed kiirustavad 45-minutilised staadioniringid pigem tekitasid negatiivse emotsiooni selle tegevuse suhtes), siis siit raamatust sai nii mõndagi - mõnusalt tervikliku ülevaate Ene enda jõudmisest Coloradosse, üldist ülevaadet Coloradost kui osariigist ja igasuguseid väikeseid nüansse ja näiteid argipäevaelust ja minu jaoks ka silmaringilaiendus suusapatrulli töö olemuse suhtes. Igatahes kui varem ma suurt Coloradost ei teadnud, siis isegi minul tekkis igatsus nende mägede suhtes, kuigi mina kindlasti valiksin seal sügisesed värvilised matkarajad, mitte ohtlikest mägedest suuskadel allasõitmise!
December 6, 2021
Tõeline rõõm Minu Alaskaga üleskasvanutele :-)
June 25, 2022
suuremat osa sellest loost ma Ene blogi kaudu juba teadsin, aga tore oli üle lugeda. jälle üks neid meeldivaid Minu-sarja raamatuid, kus on inimese enda elulugu ja sihtkohamaa kirjeldus parajas tasakaalus - ei lähe kuivaks turismiinfoks, aga ei lähe ka suhtedraamaks. mis kõige tähtsam, olemas on see kolmas komponent, mis need raamatud mu jaoks päriselt tööle paneb - huvi, hobi, eriala, mis annab kogu sellele võõral maal elamisele mingi mõtte ja raami. siinkohal siis töö suusapatrullis.
(märkus: minu keeletaju riivab VÄGA kõvasti see, kuidas siin raamatus on sõna "(suusa)patrull" kasutatud ühe inimese või tema rolli tähistamiseks. minu meelest patrull on üksus ja töötada saab suusapatrullis või suusapatrulli liikmena, mitte suusapatrullina. õigekeelsussõnaraamat ega sõnaveeb ei anna sellele sõnale ka niisugust tähendusvarianti, nagu raamatus kasutatud. see ei ole otseselt mingi maailmalõpp ja mul pole paremat sõna asemele pakkuda ega midagi, aga lihtsalt et te teaks: nõiamoor on vastu!)
aga need suusakuururodi elu ja sisemise toimimise kirjeldused on huvitavad mu jaoks ja tekib isegi kerge lumeigatsus. ja Colorado osariik kõlab nagu koht, mida tahaks elu jooksul kindlasti külastada ja neid kanjoneid ja asju vaadata. ja sügislehti, mida käidi vaatamas spetsiaalselt selleks, et saaks raamatu jaoks pilte, aga minu meelest seda pilti lõpuks raamatus ei olnudki :)
(märkus: minu keeletaju riivab VÄGA kõvasti see, kuidas siin raamatus on sõna "(suusa)patrull" kasutatud ühe inimese või tema rolli tähistamiseks. minu meelest patrull on üksus ja töötada saab suusapatrullis või suusapatrulli liikmena, mitte suusapatrullina. õigekeelsussõnaraamat ega sõnaveeb ei anna sellele sõnale ka niisugust tähendusvarianti, nagu raamatus kasutatud. see ei ole otseselt mingi maailmalõpp ja mul pole paremat sõna asemele pakkuda ega midagi, aga lihtsalt et te teaks: nõiamoor on vastu!)
aga need suusakuururodi elu ja sisemise toimimise kirjeldused on huvitavad mu jaoks ja tekib isegi kerge lumeigatsus. ja Colorado osariik kõlab nagu koht, mida tahaks elu jooksul kindlasti külastada ja neid kanjoneid ja asju vaadata. ja sügislehti, mida käidi vaatamas spetsiaalselt selleks, et saaks raamatu jaoks pilte, aga minu meelest seda pilti lõpuks raamatus ei olnudki :)
May 6, 2022
Lihtne, lühike ja mõnus lugemine ning hoolimata teose minu jaoks pisut ebatraditsioonilisest kronoloogilisest ülesehitusest andis autori elust Colorados väga hea ja põneva ülevaate. Ameerika Ühendriikide tervisekindlustuse süsteem on minu jaoks alati äärmiselt ebasümpaatne tundunud ning see arvamus sai muidugi ka kinnitust. Kahju, et ajutiselt töövõimet halvava vigastuse puhul on riigilt nii vähe tuge.
Kuigi ma pole just suuremat sorti talve- või suusafänn, oskas autor oma armastust suusatamise, mägede ning oma ameti -suusapatrulli-vastu nii vahetult ja kaasahaaravalt edasi anda, et mul oli siiralt hea meel, et ta oli enda jaoks sellise suurepärase töökoha leidnud. Tekitas endalgi väikese huvi mäesuusatamise vastu.
Kuigi ma pole just suuremat sorti talve- või suusafänn, oskas autor oma armastust suusatamise, mägede ning oma ameti -suusapatrulli-vastu nii vahetult ja kaasahaaravalt edasi anda, et mul oli siiralt hea meel, et ta oli enda jaoks sellise suurepärase töökoha leidnud. Tekitas endalgi väikese huvi mäesuusatamise vastu.
February 9, 2024
Valisin selle raamatu, kuna hiljuti loetud “Voola kui jõgi” andis nii hea tunde Coloradost ja kuna olen ise suusapuhkusel. Oeh, tundub, et pole sama raamat, mida teised on lugenud ja kiidavad. Mulle ei istunud. Peatükid olid hüplevad, polnud ajalises järjestuses, ma olin pidevalt segaduses ja siis veel vahepeal Uus-Meremaale hüpped.. Mulle ei meeldinud rahast rääkimine - nii tervisekindlustuse kui ameti osas. Muidugi mägedes toimuv ja ameti kirjeldamine oli põnev lugeda. Mis siis ikka, panen varustuse selga ja lähen suusatama ⛷️
February 14, 2022
Nautisin seda raamatut väga! Armastan suusatamist ja matkamist ning tuli tõesti tahtmine ka Coloradosse minna!
Väga mõnusalt ja ladusalt kirjutatud, hästi kombineeritud isiklikud kogemused ja turistimise kirjeldused.
Väga mõnusalt ja ladusalt kirjutatud, hästi kombineeritud isiklikud kogemused ja turistimise kirjeldused.
Displaying 1 - 18 of 18 reviews