What do you think?
Rate this book
Minu... #153
Minu Ukraina: Lubaduste maa
„Kuidas sa üldse Ukrainasse sattusid?“ küsitakse minult tihti ja ma räägin algatuseks sellest novembrikuu päevast, kui ma Tartu Toomemäe sünnitusmajas eestlannast ema ja ukrainlasest isa perre sündisin.
Kuigi kõik minu lapsepõlvesuved möödusid Ukrainas, ei oleks ma eales uskunud ennustaja juttu, et elu keerdkäigud hakkavad mind ka täiskasvanuna ikka ja jälle Ukrainasse viima. „Mina ja riigireformid!“ oleksin ma lihtsalt naernud ja arvanud, et ennustaja oma kaartidega ei tea elust midagi. Elu seab oma kaarte aga ootamatult ja nii olengi pidevalt Ukrainasse sattunud, saades uskumatu võimaluse aidata digireformidega kaasa uue minu Ukraina sünnile. Läbi naeru ja pisarate, läbi kriitika ja kiituse, aga ikka ja alati armastusega. Minu Ukraina on Imede ja Lubaduste Maa.
Kuigi kõik minu lapsepõlvesuved möödusid Ukrainas, ei oleks ma eales uskunud ennustaja juttu, et elu keerdkäigud hakkavad mind ka täiskasvanuna ikka ja jälle Ukrainasse viima. „Mina ja riigireformid!“ oleksin ma lihtsalt naernud ja arvanud, et ennustaja oma kaartidega ei tea elust midagi. Elu seab oma kaarte aga ootamatult ja nii olengi pidevalt Ukrainasse sattunud, saades uskumatu võimaluse aidata digireformidega kaasa uue minu Ukraina sünnile. Läbi naeru ja pisarate, läbi kriitika ja kiituse, aga ikka ja alati armastusega. Minu Ukraina on Imede ja Lubaduste Maa.
- GenresTravel
272 pages, Paperback
Published December 1, 2021
6 people are currently reading
149 people want to read
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 30 of 31 reviews
April 20, 2022
Selle raamatu puhul on kõige olulisem asjaolu, et see tuli välja loetud kuud ennem Ukraina-Venemaa sõja puhkemist või noh, erioperatsiooni taas-intensiivistumist Eesti vabariigi taasiseseisvumise päeval 24. veebruaril 2022. Huvitav kokkusattumine, et "Minu ..." sarjas see raamat just nüüd pidi ilmuma.
Ma ei teadnud Ukrainast suurt midagi. Nüüd muidugi loevad paljud huvitunult Igor Taro ja Teet Kalmuse sõjapäeva kokkuvõtteid ning läbi selle õpivad tundma Ukraina geograafiat (mina ka). Seetõttu on Jaanika Merilo raamat hea täiendus kiire ülevaate saamiseks rahumeelsematest oludest selles hiiglaslikus riigis Euroopa mandril.
Tuuakse välja mitmeid arenguid e-tervise ja head palka saavate IT-spetsialistide osas, kuid tegelikult Ukraina tundus ikka väga õnnetu Sovjetistan, kus ikka korruptsioon ja usaldamatus riigi vastu lokkab. Makse ei taheta maksta, sest korruptsioon ja kuidas sa siis asju muudad, kui pole raha, aga raha ei ole, kuna makse ei taheta maksta, sest niikuinii korruptsioonikäsi võtab vahelt lõivu. Ja niimoodi ringiratast. Raske on sellest nõuka-rattast välja saada. Põhimõtteliselt seda sama juttu ajavad meil nõukameelsed EKRElased, et kedagi ei saa usaldada ja süvariik jne.
Helgema poole pealt on põnev, et autorist eesti-ukrainlanna on sattunud nii mitmesse moderniseerimisprojekti asju edasi lükkama. Nüüd muidugi kõik ajutiselt seisab, kuid loodame parimat.
Kiiremaid märkmeid Ukraina rahvuslikest produktidest - soe ja külm borš, vareenikud, Nemiroffi viin ja Oboloni õlu.
Lviv tähendab lõvi kunagise Galiitsia-Volõõnia kuningriigi pärija Leo auks.
Ühtlasi tänan kallist kaasat, kes selle raamatu lampi ostis ja lubas mul kohe värskelt raamatupoesoojana ette võtta.
Slava Ukraini! Gerom Slava!
Ma ei teadnud Ukrainast suurt midagi. Nüüd muidugi loevad paljud huvitunult Igor Taro ja Teet Kalmuse sõjapäeva kokkuvõtteid ning läbi selle õpivad tundma Ukraina geograafiat (mina ka). Seetõttu on Jaanika Merilo raamat hea täiendus kiire ülevaate saamiseks rahumeelsematest oludest selles hiiglaslikus riigis Euroopa mandril.
Tuuakse välja mitmeid arenguid e-tervise ja head palka saavate IT-spetsialistide osas, kuid tegelikult Ukraina tundus ikka väga õnnetu Sovjetistan, kus ikka korruptsioon ja usaldamatus riigi vastu lokkab. Makse ei taheta maksta, sest korruptsioon ja kuidas sa siis asju muudad, kui pole raha, aga raha ei ole, kuna makse ei taheta maksta, sest niikuinii korruptsioonikäsi võtab vahelt lõivu. Ja niimoodi ringiratast. Raske on sellest nõuka-rattast välja saada. Põhimõtteliselt seda sama juttu ajavad meil nõukameelsed EKRElased, et kedagi ei saa usaldada ja süvariik jne.
Helgema poole pealt on põnev, et autorist eesti-ukrainlanna on sattunud nii mitmesse moderniseerimisprojekti asju edasi lükkama. Nüüd muidugi kõik ajutiselt seisab, kuid loodame parimat.
Kiiremaid märkmeid Ukraina rahvuslikest produktidest - soe ja külm borš, vareenikud, Nemiroffi viin ja Oboloni õlu.
Lviv tähendab lõvi kunagise Galiitsia-Volõõnia kuningriigi pärija Leo auks.
Ühtlasi tänan kallist kaasat, kes selle raamatu lampi ostis ja lubas mul kohe värskelt raamatupoesoojana ette võtta.
Slava Ukraini! Gerom Slava!
January 2, 2023
asusin seda raamatut lugema teatava eelarvamusega, sest lappasin teda millalgi poes ja sattusin ühe autori lapsepõlve kirjeldava lõigu peale, mis tekitas minus reaktsiooni "mina mäletan seda lugu küll teistmoodi" (käisime Jaanikaga põhikoolis ühes klassis) ja nii tekkis minus kahtlus, et äkki kirjeldatakse siin teisigi asju kuidagi... nii, nagu nad päriselt pole.
aga kui lugema hakkasin, jõudsin üsna kiirelt järeldusele, et kui see peakski äkki nii olema, siis vahet ei ole, sest nii, nagu see kõik (k.a. kõnealune lapsepõlvelugu) kirja on saaanud... on need igal juhul väga head lood ja väga hästi kirjutatud. las nad siis olla sellised.
jälle üks selline Minu-sarjas pigem haruldane juhtum, kus autor tõesti armastab riiki, mida meile kirjeldab - koos selle vigade ja veidrustega. kriitikavaba kiitmist siin ei toimu, aga ei toimu ka vigade laitmist ilma tulemata ja aitamata.
väga paras vahekord ka selle osas, kui palju kuuleme autorist endast ja ta emotsioonidest ja sõpradest ja elujuhtumitest ja otsustest; ja kui palju riigist, selle ajaloost ja kultuurist ja vaatamisväärsustest. üsna palju on juttu just sellest, kuidas täpselt toimib avalik sektor ja kuidas tehakse äri. see kõik on tegelikult hästi huvitav.
kohaliku ämma asemel astub loo alguses ja lõpus korraks diskreetselt lavale hoopis kohalik vanaema ja see on üks õige ilus ja liigutav lugu tegelikult.
ja lõpupoole tuleb ootamatult veel üks selline kirjeldus (küll mitte Ukrainast, vaid Peterburist), mille kohta saan jälle öelda "oo, ma olin ka seal!" ja sedakorda klapivad minu ja Jaanika mälestused täpipealt. nii et lõpuks ma ikka pigem usaldan kui et ei usalda teda ses osas, kui "õigesti" ta kõik kirja on pannud. aga mõtlesin seda raamatut lugedes üsna palju sellele, kui vähe üldse keegi meist saab oma mälu usaldada ja kuidas täpselt sama asi juba toimumise hetkel paistab eri inimestele erinevalt, rääkimata siis sellest, kuidas seda hiljem mäletatakse. nii et ikkagi loeb lõpuks see, et oleks hästi kirjutatud hea lugu. ja see siin on.
aga kui lugema hakkasin, jõudsin üsna kiirelt järeldusele, et kui see peakski äkki nii olema, siis vahet ei ole, sest nii, nagu see kõik (k.a. kõnealune lapsepõlvelugu) kirja on saaanud... on need igal juhul väga head lood ja väga hästi kirjutatud. las nad siis olla sellised.
jälle üks selline Minu-sarjas pigem haruldane juhtum, kus autor tõesti armastab riiki, mida meile kirjeldab - koos selle vigade ja veidrustega. kriitikavaba kiitmist siin ei toimu, aga ei toimu ka vigade laitmist ilma tulemata ja aitamata.
väga paras vahekord ka selle osas, kui palju kuuleme autorist endast ja ta emotsioonidest ja sõpradest ja elujuhtumitest ja otsustest; ja kui palju riigist, selle ajaloost ja kultuurist ja vaatamisväärsustest. üsna palju on juttu just sellest, kuidas täpselt toimib avalik sektor ja kuidas tehakse äri. see kõik on tegelikult hästi huvitav.
kohaliku ämma asemel astub loo alguses ja lõpus korraks diskreetselt lavale hoopis kohalik vanaema ja see on üks õige ilus ja liigutav lugu tegelikult.
ja lõpupoole tuleb ootamatult veel üks selline kirjeldus (küll mitte Ukrainast, vaid Peterburist), mille kohta saan jälle öelda "oo, ma olin ka seal!" ja sedakorda klapivad minu ja Jaanika mälestused täpipealt. nii et lõpuks ma ikka pigem usaldan kui et ei usalda teda ses osas, kui "õigesti" ta kõik kirja on pannud. aga mõtlesin seda raamatut lugedes üsna palju sellele, kui vähe üldse keegi meist saab oma mälu usaldada ja kuidas täpselt sama asi juba toimumise hetkel paistab eri inimestele erinevalt, rääkimata siis sellest, kuidas seda hiljem mäletatakse. nii et ikkagi loeb lõpuks see, et oleks hästi kirjutatud hea lugu. ja see siin on.
February 21, 2022
Algus ja lõpp tegid selle raamatu eriliseks, minu, st autori Ukrainaks. Kõik see, mis puudutas lapsepõlves kogetut, suvesid Ukrainas, inimesi oma südamlikus ja ürgslaavilikus olekus - see oli nii ehe ja kaasahaarav! Kõik need lapsepõlves endasse ahmitud pisiasjad, igapäevane elu, reisid platskaartvagunis kohustusliku kana, kotlettide ja hapukurkide söömisega, teeklaasid podstakannikutes - nõukaaegsele inimesele ühtaegu äratundmisrõõmu ja uut teadasaamist. Ja siis algas ... poliittund. Iseseisva Ukraina arengutest, oligarhia tekkest, oranžist revolutsioonist rääkides kadus see "minu" Ukraina ees kuhugi vaevu aimatavasse kaugusse. Närisin end läbi kohati ajaleheliku teksti, jätsin hulga lehekülgi vahele, lappasin siis jälle tagasi ... ühesõnaga, järg kadus käest. No mida arvas kõigest sellest näiteks ... onu Kolja? või tädi Olesja? Algus hellitas lugejat tõeliselt mõnusa, isikliku jutupuhumisega, isegi kui kõneks oli vaene elu hruštšovkades ja porised külateed - oleks midagi samas stiilis oodanud ka edasisest. Lõpu poole oli jälle tunda Jaanikat ennast, tema suhtumist inimestesse, huvi, poolehoidu või vastumeelsust ning seega läks raamat huvitavamaks ka lugeja jaoks.
March 15, 2022
Siin raamatus oli nii poliitika lahtiseletamist võhikutele kui ka autori isiklikumaid mälestusi ja tundeid, lisaks otse välja toodud soovitusi, kuhu minna ja mida teha nii Harkivis, Kiievis, Lvivis... kui nukker on mõelda, mida kõike nende ilusate kohtadega praegu tehakse!
March 23, 2022
Võib-olla oleksin ma seda raamatut muul ajal lugedes oodanud sellest midagi muud, aga praegusel hetkel see poliitiline vaatevinkel mulle sobis. Minu-sarja raamatute juures mulle see meeldibki, et igaüks neist on omanäoline just vastavalt sellele, mida autor parasjagu jagada soovib.
Olgugi, et raamat oli täis poliitikat, avas see mu silmad nii mõnegi asja suhtes. No näiteks ma ju teadsin küll, et palgad on seal väga väiksed, sest miks muidu ukrainlased kas või Eestisse tööle tulevad, aga et nii väikesed ja samas kui palju peab selle raha eest tehtud saama..
Ma olen alati tahtnud Ukrainat külastada ja väga kurb on mõelda, et paljusid kirjeldatud kohti enam senisel kujul ei ole.
Raamatu lõpp tõi mulle silma pisarad ka, kui Jaanika pärast kõiki neid aastaid taaskord vanaema külastas 🥲
•
„Kuidas sa üldse Ukrainasse sattusid?” küsitakse minult tihti ja ma räägin algatuseks sellest novembrikuu päevast, kui ma Tartu Toomemäe sünnitusmajas eestlannast ema ja ukrainlasest isa perre sündisin.
Kuigi kõik minu lapsepõlvesuved möödusid Ukrainas, ei oleks ma eales uskunud ennustaja juttu, et elu keerdkäigud hakkavad mind ka täiskasvanuna ikka ja jälle Ukrainasse viima. „Mina ja riigireformid!“ oleksin ma lihtsalt naernud ja arvanud, et ennustaja oma kaartidega ei tea elust midagi. Elu seab oma kaarte aga ootamatult ja nii olengi pidevalt Ukrainasse sattunud, saades uskumatu võimaluse aidata digireformidega kaasa uue minu Ukraina sünnile. Läbi naeru ja pisarate, läbi kriitika ja kiituse, aga ikka ja alati armastusega. Minu Ukraina on Imede ja Lubaduste Maa.
Olgugi, et raamat oli täis poliitikat, avas see mu silmad nii mõnegi asja suhtes. No näiteks ma ju teadsin küll, et palgad on seal väga väiksed, sest miks muidu ukrainlased kas või Eestisse tööle tulevad, aga et nii väikesed ja samas kui palju peab selle raha eest tehtud saama..
Ma olen alati tahtnud Ukrainat külastada ja väga kurb on mõelda, et paljusid kirjeldatud kohti enam senisel kujul ei ole.
Raamatu lõpp tõi mulle silma pisarad ka, kui Jaanika pärast kõiki neid aastaid taaskord vanaema külastas 🥲
•
„Kuidas sa üldse Ukrainasse sattusid?” küsitakse minult tihti ja ma räägin algatuseks sellest novembrikuu päevast, kui ma Tartu Toomemäe sünnitusmajas eestlannast ema ja ukrainlasest isa perre sündisin.
Kuigi kõik minu lapsepõlvesuved möödusid Ukrainas, ei oleks ma eales uskunud ennustaja juttu, et elu keerdkäigud hakkavad mind ka täiskasvanuna ikka ja jälle Ukrainasse viima. „Mina ja riigireformid!“ oleksin ma lihtsalt naernud ja arvanud, et ennustaja oma kaartidega ei tea elust midagi. Elu seab oma kaarte aga ootamatult ja nii olengi pidevalt Ukrainasse sattunud, saades uskumatu võimaluse aidata digireformidega kaasa uue minu Ukraina sünnile. Läbi naeru ja pisarate, läbi kriitika ja kiituse, aga ikka ja alati armastusega. Minu Ukraina on Imede ja Lubaduste Maa.
December 27, 2024
Minu südames on palju kambreid ja üks eriline on seal Ukrainale. Mu lapsepõlve naabripere oli Ukrainast. Kõik need pliinid, vareenikud, boršid, “kõik ühe ja üks kõigi eest”, privaatsuse piiride puudumine ja päevalillekasvatus aiamaal… Nii et “Minu Ukraina” esimesed kaks peatükki kõlasid nii täiuslikult ja nostalgiliselt mu enda lapsepõlvemälestustega kaasa. Jaanika Merilol on hea keel, ta on mitmekülgselt andekas.
Edasi läheb raamat veidi teistele radadele, sest lapsepõlv saabki otsa. Oskan tagantjärele märgata, et tegelikult on oluline küsimus ka see, millest autor väga delikaatselt oskas kirjutamata jätta. Mis juhtus, et ta enam oma isa ja vanaemaga ei suhelnud? Juhtus vanemate lahutus. Samal ajal juhtus Tšornobõl (ka minu ja ilmselt väga paljude lapsepõlvemaailmas oluline tähistaja, aga Jaanika raamatus on ka lood sellest, mismoodi turul igapäevaselt iga maisitõlvik radioaktiivsuse osas läbi piiksutati). Ja edasi juhtus Ukraina riik, selsamal 1991. Aasta suvelõpul, kui Eesti riik välja kuulutati.
Ja edasi… see raamat annab samm sammult hea ülevaate Ukraina ajaloost viimase kahekümne aasta jooksul. Mis värk on nende oligarhide-punadirektoritega ja Tomõšenkoga ja Janukovõtšiga ja Maidami platsil toimunuga. Üks meeldejäävamaid kohti poliitikalehekülgede vahel on see, mismoodi Jaanika ärkab öösel uksele kloppimise peale. Ta on just vastu võtnud valitsuse nõuniku ameti. Ja siis saab aru, et see on hoopis tema süda, mis keset ööd hirmunult peksab.
Mitmel puhul mõtlen, et tegelikult annab see raamat võtme mis iganes riiki analüüsida. Kuidas riik toimib? Kuhu lähevad maksud ja mismoodi tekib usaldus, kes saab kui palju palka, mis alasid arendatakse, mismoodi saab rahvas oma sõna sekka öelda, mismoodi saab eliit asjad enda jaoks kihva keerata, mismoodi on olemas eluterve lähenemine korruptsioonile jne… Selle raamatu abil saab ka pidevalt Eestit peegeldada. Ja mitmel puhul saab imestada, et küll Eesti on ikka euroopalik, aga samas ka igavalt euroopalik. Meis ei ole seda vaimu, mis meid tänavatele marssima ja telkima ajaks.
Hea, et raamat lõppeb taas lapsepõlveradadel. Ilusalt komponeeritud teos. Mina isiklikult oleks rohkem seda lapsepõlvemaad tahtnud, aga samas hindan ka seda, et sain riigihalduse osas targemaks.
Edasi läheb raamat veidi teistele radadele, sest lapsepõlv saabki otsa. Oskan tagantjärele märgata, et tegelikult on oluline küsimus ka see, millest autor väga delikaatselt oskas kirjutamata jätta. Mis juhtus, et ta enam oma isa ja vanaemaga ei suhelnud? Juhtus vanemate lahutus. Samal ajal juhtus Tšornobõl (ka minu ja ilmselt väga paljude lapsepõlvemaailmas oluline tähistaja, aga Jaanika raamatus on ka lood sellest, mismoodi turul igapäevaselt iga maisitõlvik radioaktiivsuse osas läbi piiksutati). Ja edasi juhtus Ukraina riik, selsamal 1991. Aasta suvelõpul, kui Eesti riik välja kuulutati.
Ja edasi… see raamat annab samm sammult hea ülevaate Ukraina ajaloost viimase kahekümne aasta jooksul. Mis värk on nende oligarhide-punadirektoritega ja Tomõšenkoga ja Janukovõtšiga ja Maidami platsil toimunuga. Üks meeldejäävamaid kohti poliitikalehekülgede vahel on see, mismoodi Jaanika ärkab öösel uksele kloppimise peale. Ta on just vastu võtnud valitsuse nõuniku ameti. Ja siis saab aru, et see on hoopis tema süda, mis keset ööd hirmunult peksab.
Mitmel puhul mõtlen, et tegelikult annab see raamat võtme mis iganes riiki analüüsida. Kuidas riik toimib? Kuhu lähevad maksud ja mismoodi tekib usaldus, kes saab kui palju palka, mis alasid arendatakse, mismoodi saab rahvas oma sõna sekka öelda, mismoodi saab eliit asjad enda jaoks kihva keerata, mismoodi on olemas eluterve lähenemine korruptsioonile jne… Selle raamatu abil saab ka pidevalt Eestit peegeldada. Ja mitmel puhul saab imestada, et küll Eesti on ikka euroopalik, aga samas ka igavalt euroopalik. Meis ei ole seda vaimu, mis meid tänavatele marssima ja telkima ajaks.
Hea, et raamat lõppeb taas lapsepõlveradadel. Ilusalt komponeeritud teos. Mina isiklikult oleks rohkem seda lapsepõlvemaad tahtnud, aga samas hindan ka seda, et sain riigihalduse osas targemaks.
December 30, 2021
Väärt äge raamat ja soovitan kõigile, kes Ukraina elu vastu huvi tunnevad või sellest veel midagi ei tea.
Aastaid Ukrainas käinuna ja suurt äri ajanuna on alati olnud raske Eestis edasi anda neid emotsioone kuivõrd teistmoodi on elu Ukrainas. Jaanika Merilo on väga autentselt kirjutanud, kuidas nägi elu välja Ukrainas kui ta oli väike. Nõukogude ajal käis ta külas oma vanavanematel ja seejärel hiljem kui ta alates 2007 aastast tehnoloogia evangelistina proovib seda riiki vähehaaval parandada. Sinna vahele siis kogu see möll eri presidentidega, erinevad revolutsioonid, Krimmi ja Ida-Ukraina okupeerimine, oligarhid ja muidugi korruptsioon.
Möödusid minugi suved vanematega Krimmis, Odessas. Olen samuti läbi jalutanud Maidani 2014 alguses. See raamat toob meele neid ehtsaid Ukrainas käinu ei-ole-võimalik emotsioone, seega väärt ise lugeda.
Aastaid Ukrainas käinuna ja suurt äri ajanuna on alati olnud raske Eestis edasi anda neid emotsioone kuivõrd teistmoodi on elu Ukrainas. Jaanika Merilo on väga autentselt kirjutanud, kuidas nägi elu välja Ukrainas kui ta oli väike. Nõukogude ajal käis ta külas oma vanavanematel ja seejärel hiljem kui ta alates 2007 aastast tehnoloogia evangelistina proovib seda riiki vähehaaval parandada. Sinna vahele siis kogu see möll eri presidentidega, erinevad revolutsioonid, Krimmi ja Ida-Ukraina okupeerimine, oligarhid ja muidugi korruptsioon.
Möödusid minugi suved vanematega Krimmis, Odessas. Olen samuti läbi jalutanud Maidani 2014 alguses. See raamat toob meele neid ehtsaid Ukrainas käinu ei-ole-võimalik emotsioone, seega väärt ise lugeda.
May 14, 2022
Informatiivne ja armastusega kirjutatud pilt Ukrainast. Autori isa on ukrainlane ja ema eestlane. Kuna autor töötab Ukrainas ja Eestis IT-valdkonnas, siis on palju juttu ka Ukrainas loodavast digiriigist, milles mõnes piirkonnas ollakse päris esirinnas. Samas puudutatakse maapiirkonna vaeseid olusid, halbu teid, ühistranspordiks äärmiselt ebamugavaid sõidukeid, Maidani (otsetõlkes väljak ja tähistab rahva tulekut Kiievi Iseseisvuse väljakule protestima võimulolijate vastu, Maidane on olnud l'bi ajaloo väga palju),sõjaväge (mille sisuliselt taaslõi rahvas ise oma piiratud ressurssidega), "tasuta" meditsiini (ravimiseks pead ise ravimid ja vahendid kaasa võtma ning ikka meelehead pakkuma), korruptsiooni, mis on nii sügavale juurdunud, et keegi ei oskagi ilma hüvesid maksmata teenust oodata.
January 14, 2022
Minu Ukraina viib kokku nii haritavuse kui ka loetavuse, mis pole väga tavaline. Raamat katab Ukraina ajalugu ja eluolu täpselt nii palju, et uudishimulik inimene saab kätte, mida soovis. Selleks, et leheküljed ladusalt läheksid, ei pea olema mitte üheski kohas Ukraina spetsialist või suur huvitundja antud riigi vastu.
Samuti on selgelt tunda, et autor on praktiseerija, mitte teoreetik. Faktiline info on seotud kohalike ütluste ja anekdootidega, mis mitte ei lisa ainult värvi juurde, vaid annavad sellega edasi tugevama sõnumi, kui mõni fakt või Wikipedia sissekanne. Samuti on paljud lood siiralt naljakad. Soovitan!
Samuti on selgelt tunda, et autor on praktiseerija, mitte teoreetik. Faktiline info on seotud kohalike ütluste ja anekdootidega, mis mitte ei lisa ainult värvi juurde, vaid annavad sellega edasi tugevama sõnumi, kui mõni fakt või Wikipedia sissekanne. Samuti on paljud lood siiralt naljakad. Soovitan!
February 7, 2022
Erinevalt teistest "Minu" sarja teostest on "Minu Ukraina" ääretult sisutihe, kajastades autori elutee tõttu väga lähedalt Ukraina viimaste aastakümnete poliitilisi võitlusi ja pöördeid, lisaks digiriigi arendamist. Hästi kasulik ja põnev lugemine, mina sain Ukraina teemal kindlasti palju-palju targemaks, aga selle teose lugemine oli väga väsitav ka. Igaljuhul väärt teos!
April 2, 2022
Ideaalne raamat minusuguse võhiku jaoks, kes ei teadnud enne Ukrainast suurt midagi. Palju poliitilist teksti, kuid just sellist selgitamist oligi mulle vaja, sest Jaanika on lahti seletanud asjad inimese moodi, et kõigile oleks loetav ja arusaadav.
Muidugi ei ole ainult poliitilist juttu, Jaanika räägib ikka kõigest muust ka, alustades sellest, kuidas ta lapsepõlved kõik suved Ukrainas veetis, sest just sealt on tema juured pärit.
Mina nautisin selle lugemist ja julgen soovitada kõigile, kes soovivad lühidalt ja lihtsamas koes Ukraina kohta midagi teada.
Muidugi ei ole ainult poliitilist juttu, Jaanika räägib ikka kõigest muust ka, alustades sellest, kuidas ta lapsepõlved kõik suved Ukrainas veetis, sest just sealt on tema juured pärit.
Mina nautisin selle lugemist ja julgen soovitada kõigile, kes soovivad lühidalt ja lihtsamas koes Ukraina kohta midagi teada.
December 30, 2021
Hea on lugeda ja palju infot ka.
September 15, 2024
Üldjoontes jääb raamatust meelde e-riigi arendamise temaatika, mis oli täitsa huvitav. Samuti oligarhide, korruptsiooni, suur IT spetsialistide hulk jms taustsüsteemi selgitamine. Raamat on kirjutatud 2021. a lõpus - enne, kui algas täiesti uus peatükk Ukraina ajaloos. Toon jälle välja mõned huvitavamad mõtteterad:
* "Kaks vaatavad maha. Üks näeb poriloiku, teine tähti. Kellele mis." Oleksandr Dovženko
* "Osata puhtalt selle maa keelt, kus sa elad või millega sul on tihe side, on minu jaoks lihtsalt lugupidamise märk."
* maaelu valimine kui teadlik valik, mitte võimaluste puudumine
* huvitav tähelepanek oli Tšernobõlist, et seda ei olnud võimalik nsvl võimudel maha vaikida ning sealt sai osaliselt alguse glasnost ehk avalikustamine
* "Iga suurem erastamislaine toob paratamatult kaasa populistide appihüüded, kuidas "rahva vara maha parseldatakse". Mainimata, et see vara on kahjumlik ja riik maksab sellele peale, hoides ettevõtet kunstlikult elus."
* "Kunagi öeldi Venemaa kohta "Venemaast mõistusega aru ei saa" ja nii ei saa tegelikult ainult puhta mõistusega aru ka Ukrainast." - millisest riigist saab?
* Proovi ikka ja alati naerda.
* "Suurriik peab siseprobleemidega võitlemiseks ja tähelepanu kõrvale juhtimiseks annekteerima teisi riike."
* "Tuleb unistada, aga struktureeritult. Nagu keegi on öelnud - visioon ilma tegevuskavata on lihtsalt hallutsinatsioon."
* Koostööst ja kogemusest Urmas Sõõrumaaga: "Võta ja suhtle, sa ei tea, kust võib tekkida koostöö. "Kas sa tead, või oletad?" oli Urmase teine küsimus. Ära oleta, et su teemad või küsimused ei huvita kedagi, vaid küsi. Suhtle, tutvu, tutvusta, kunagi ei või teada, millised teed viivad sihile. Kunagi ei või teada, millised kontaktid annavad tulemuse või loovad sõpruse."
* riigil on vaja meie kohta dokumente ja mitte meil endil (nt kes on me pere vms) - riik peab ise selle info suutma omavahel edastada ja mitte meie postiljonidena
* "Üks omadus, mis minu Soome ja Ukraina kogemuse järgi iseloomustab tõeliselt edukaid inimesi olenemata nende taustast, on kiirus. Vastuste, lahenduste ja kirjavahetuse kiirus. Asjad lahendatakse kohe, et need ei jääks vinduma. Vastatakse kohe, nii on viisakas. Lahendatakse kohe, hiljem on juba hilja. Mis on küll needus, olles koos selle inimesega, aga meeldiv teistele." - siin on kirja pandud miski, mida ma polnud suutnud seni ise sõnastada.
* "Imelised asjad juhtuvad, kui riik ja lahedaimad eraettevõtted tahavad koostööd teha."
* Muutumisest: "Muutused vajavad alati taganttõukajat.", "Evolutsioon ei ole kunagi vabatahtlik.", muutuseid ei takista mitte vanus, vaid suhtumine
* tiimitööst ja efektiivsusest - teinekord pole vaja suhelda ainult suhtlemise pärast
* monolinn - linna käekäik sõltub peamiselt ühest suurettevõttest
* "Putin kui rahva ühendaja", naerab rahvas läbi pisarate
* Igal tegevusel peab olema loogika ja mõõdetav tulemus.
* nastoika ehk marjadel või puuviljadel seisnud viin ja Pjana Võsnja tähendab Purjus Kirss
* puhkame Eesti e-riigi lahendustega liialt loorberitel
* "Sa ei saa väsida maast, mis on ka osa sinust, ja eriti, kui sina oled osa temast. Te lihtsalt elate ja proovite koos muutuda, muutumine pole aga kunagi lihtne."
Kokkuvõtteks leidus minu jaoks raamatus palju huvitavaid mõtteid. Viiest tärnist jäi tsuti miskit puudu.
* "Kaks vaatavad maha. Üks näeb poriloiku, teine tähti. Kellele mis." Oleksandr Dovženko
* "Osata puhtalt selle maa keelt, kus sa elad või millega sul on tihe side, on minu jaoks lihtsalt lugupidamise märk."
* maaelu valimine kui teadlik valik, mitte võimaluste puudumine
* huvitav tähelepanek oli Tšernobõlist, et seda ei olnud võimalik nsvl võimudel maha vaikida ning sealt sai osaliselt alguse glasnost ehk avalikustamine
* "Iga suurem erastamislaine toob paratamatult kaasa populistide appihüüded, kuidas "rahva vara maha parseldatakse". Mainimata, et see vara on kahjumlik ja riik maksab sellele peale, hoides ettevõtet kunstlikult elus."
* "Kunagi öeldi Venemaa kohta "Venemaast mõistusega aru ei saa" ja nii ei saa tegelikult ainult puhta mõistusega aru ka Ukrainast." - millisest riigist saab?
* Proovi ikka ja alati naerda.
* "Suurriik peab siseprobleemidega võitlemiseks ja tähelepanu kõrvale juhtimiseks annekteerima teisi riike."
* "Tuleb unistada, aga struktureeritult. Nagu keegi on öelnud - visioon ilma tegevuskavata on lihtsalt hallutsinatsioon."
* Koostööst ja kogemusest Urmas Sõõrumaaga: "Võta ja suhtle, sa ei tea, kust võib tekkida koostöö. "Kas sa tead, või oletad?" oli Urmase teine küsimus. Ära oleta, et su teemad või küsimused ei huvita kedagi, vaid küsi. Suhtle, tutvu, tutvusta, kunagi ei või teada, millised teed viivad sihile. Kunagi ei või teada, millised kontaktid annavad tulemuse või loovad sõpruse."
* riigil on vaja meie kohta dokumente ja mitte meil endil (nt kes on me pere vms) - riik peab ise selle info suutma omavahel edastada ja mitte meie postiljonidena
* "Üks omadus, mis minu Soome ja Ukraina kogemuse järgi iseloomustab tõeliselt edukaid inimesi olenemata nende taustast, on kiirus. Vastuste, lahenduste ja kirjavahetuse kiirus. Asjad lahendatakse kohe, et need ei jääks vinduma. Vastatakse kohe, nii on viisakas. Lahendatakse kohe, hiljem on juba hilja. Mis on küll needus, olles koos selle inimesega, aga meeldiv teistele." - siin on kirja pandud miski, mida ma polnud suutnud seni ise sõnastada.
* "Imelised asjad juhtuvad, kui riik ja lahedaimad eraettevõtted tahavad koostööd teha."
* Muutumisest: "Muutused vajavad alati taganttõukajat.", "Evolutsioon ei ole kunagi vabatahtlik.", muutuseid ei takista mitte vanus, vaid suhtumine
* tiimitööst ja efektiivsusest - teinekord pole vaja suhelda ainult suhtlemise pärast
* monolinn - linna käekäik sõltub peamiselt ühest suurettevõttest
* "Putin kui rahva ühendaja", naerab rahvas läbi pisarate
* Igal tegevusel peab olema loogika ja mõõdetav tulemus.
* nastoika ehk marjadel või puuviljadel seisnud viin ja Pjana Võsnja tähendab Purjus Kirss
* puhkame Eesti e-riigi lahendustega liialt loorberitel
* "Sa ei saa väsida maast, mis on ka osa sinust, ja eriti, kui sina oled osa temast. Te lihtsalt elate ja proovite koos muutuda, muutumine pole aga kunagi lihtne."
Kokkuvõtteks leidus minu jaoks raamatus palju huvitavaid mõtteid. Viiest tärnist jäi tsuti miskit puudu.
February 17, 2022
Kohe kindlasti sain ma Ukraina kohapealt hulka targemaks, kui seda ainult meedia vahendusel olen saanud. Samas ütlen ka ära, et kes harjunud reisikirjadega, siis see minu sarja raamat seda ei ole. Tegemist on poliitilist ülevaadet pakkuva raamatuga (no natukene on juttu ka kergematel teemadel, kuid põhirõhk on poliitikal). Mina, kes ma tavaliselt poliitraamatuid ei loe, meeldis see siiski ja meeldis väga. Sest mitmed asjad said selgeks, miks Ukrainas on see olukord nagu ta on. Tõenäoliselt see korruptsioon ja sotsialismi hõng ei kaogi sealt veel järgmised 50a kohe kindlasti mitte. Miks peakski, kuna raamatust koorub kenasti suletud ring (riigil pole raha, et maksta korraliku palka ja pakkuda korraliku teenust. Rahval pole aga raha, et maksta riigile makse, et see saaks midagi ära teha. Ja olgem ausad onupoja poliitika ja altkäemaksud on nii aastasadu seal riigis juurdunud. Raamatus on lause, kus väidetakse, et Eestis resideerub ligi 45 tuhat ukrainlast, seda on päris palju (mul polnud aega tuhnida statistikas, et kas tõesti see nr on juba nii kõrge). Huvitav on ka see, et kuigi raamatus autor väidab, et ukrainlane viina ei armasta, siis need, kes Eestisse kolivad ja meie majja on sattunud, siis nende puhul seda kahjuks öelda ei saa :D (aga kuna autor on ikkagi kõrgklassi daam ja meie majas elavad ehitajast lihttöölised, siis võib olla ta pole nende kultuuriga nii kodune ;).
Igatahes huvitav lugemine, lihtsalt teistmoodi.
Muidugi müts maha autori eest, selline õrnuke naisterahvas tundub pildi peal, aga mis moodi tal on õnnestunud seal "karvaste ja higiste" Ukraina ärimeeste maailmas endale nime teha ning selline kapital teenida, njaaa vot eto daa! Mees muidugi ütles selle peale, et no mis ma sulle ütlesin, oleksid pidanud infoteaduse asemel infotehnoloogiat minema õppima ja ka meestele koha kätte näitama :D
Igatahes huvitav lugemine, lihtsalt teistmoodi.
Muidugi müts maha autori eest, selline õrnuke naisterahvas tundub pildi peal, aga mis moodi tal on õnnestunud seal "karvaste ja higiste" Ukraina ärimeeste maailmas endale nime teha ning selline kapital teenida, njaaa vot eto daa! Mees muidugi ütles selle peale, et no mis ma sulle ütlesin, oleksid pidanud infoteaduse asemel infotehnoloogiat minema õppima ja ka meestele koha kätte näitama :D
June 7, 2022
Raamat, mis köitis alates esimesest peatükist, kuni viimase episoodini. Erilised inimesed, erilised kohad, eriti lugeda seda kõike nüüd. Aitäh autorile. Alati kallis Ukraina! Au Ukrainale!
July 18, 2023
Tore on teada saada veel rohkem enda juurte kohta. Kohati oli liiga palju poliitikat, aga samas selgitas see hästi miks Ukrainas on nii nagu on.
February 17, 2023
Südamlik, asjalik, inforikas ja silmiavav lugu. Jaanika lugu tema Ukrainast. Aitäh selle loo eest!
February 7, 2023
See raamat on väga informatiivne ja mind ei seganud, et suures osas räägib poliitikast, jättes muud teemad natuke varju. Just nüüd, kui sõda veel käib, on huvitav Ukraina poliitikutest, oligarhidest ja üldse riigikorraldusest rohkem teada saada. Mulle meeldis ka kirjutamisstiil, mis sest, et vahel harva mõni viga sisse lipsas. Ladus lugemine ja olen väga tänulik, et see raamat aitab eestlastel ukrainlasi paremini mõista - saatus on meid kokku viinud rohkem kui kunagi varem ja hea on teada, milliselt maalt need inimesed tulevad.
Raamat lõppes minulgi pisaratega, sellest vist ei pääse naljalt keegi.
Väga loodan, et Jaanika tahab kirjutada Ukrainast veel ühe raamatu, näiteks "Minu Ukraina - sõja keerises" või midagi taolist. Põnev oleks lugeda kõigist tunnetest, mis teda valdasid sellel kohutaval ajal ja tegelikult tahaks rohkem teada ka tema isa saatusest selle sõja kontekstis.
Raamat lõppes minulgi pisaratega, sellest vist ei pääse naljalt keegi.
Väga loodan, et Jaanika tahab kirjutada Ukrainast veel ühe raamatu, näiteks "Minu Ukraina - sõja keerises" või midagi taolist. Põnev oleks lugeda kõigist tunnetest, mis teda valdasid sellel kohutaval ajal ja tegelikult tahaks rohkem teada ka tema isa saatusest selle sõja kontekstis.
March 15, 2022
Lugesin raamatu läbi sisuliselt ühe hingetõmbega, nii kaasahaarav ja mõnusalt kirjutatud. Olin tegelikult juba mõnda aega tagasi loobunud Minu sarja raamatute lugemisest, sest mingi hetk ei pakkunud selle sarja raamatud enam seda "miskit". Kõik tundusid kuidagi ühesugused. Minu Ukrainaga oli aga nii, et isegi hoolimata keeletoimetaja kohati ehk kiirustatud tööst, haaras see raamat oma sisuga mind nii endasse. See raamat võiks jõuda iga eestlase lugemislauale, isegi kui mitte mingit sidet Ukrainaga ei ole olnud.
Raamatus antakse hea ülevaade poliitikast, riigist, elust-olust, oli nii palju head huumorit, mis tõi naeratuse näole ja samas ka see raamatu lõpp, mis on nii valusalt ilus - naeratus läbi pisarate.
Ma loodan väga, et ajad on peagi sellised, et raamatu autor kirjutab ka järje Minu Ukraina II!
Raamatus antakse hea ülevaade poliitikast, riigist, elust-olust, oli nii palju head huumorit, mis tõi naeratuse näole ja samas ka see raamatu lõpp, mis on nii valusalt ilus - naeratus läbi pisarate.
Ma loodan väga, et ajad on peagi sellised, et raamatu autor kirjutab ka järje Minu Ukraina II!
September 7, 2025
Kui varem tundusid Ukraina sõja rindeuudised võõraste nimedega kohtades kuidagi kauged, siis Jaanika Merilo südamega kirjutatud lood Ukraina inimestest, selle paikadest ning elufilosoofiast on andnud muidu elututele sõjaraportitele inimliku mõõtme. Valus on mõelda, kui tundmatuseni need paigad on tänaseks muutunud ning millist hinda Ukraina on meie kõigi eest pidanud maksma. Mulle kui Ukraina eluga halvasti kursis olevale inimesele mõjusid silmiavavalt lood sellest, miks Ukraina on täna just selline nagu ta on, milline roll on korruptsioonil ning milliseid võitluseid on seal peetud inimlikkuse nimel. Jaanika ladus ja nauditav tekst haarab endasse ning annab uut jõudu elada Ukraina inimestele kaasa, et ühel päeval olla ka ise tunnistajaks kõigile neile ilusatele alleedele, põnevatele restoranidele, kultuurile ning lõpmata soojadele ja tugevatele inimestele, kes elavad südamega.
August 17, 2022
Üle keskmise hea Minu-sarja raamat. Huvitav, asjakohane, ladusa keelega. Minu jaoks veidi häirivaks oli kohati peatükkide teemast väga kõrvale kaldumine. Aga igal juhul soovitan lugeda.
November 22, 2022
Lõpetasin selle raamatu umbes nädalake enne Hersoni vabastamist okupantide küüsist. Süda rõõmustab praegu ja usun, et Ukraina võtab oma maa tagasi! Toetame ja elame kaasa! 🇺🇦💖🇺🇦
Aga raamatust: tore, et meil on selline Jaanika, kes on korraga nii eestlane kui ka ukrainlane, ja tore, et ta kirjutas sellise raamatu, kus on palju huvitavaid kilde Ukraina kohta - ja sugugi mitte ainult Kõjivi kohta. Ukraina, mis on suur maa, tundub Jaanika vaates väike! Ta jõuab kõikjale ja tundub, et ka tunneb enam-vähem kõiki. Eriti suures kontsentratsioonis liigub raamatus muidugi Jurisid - need kippusid mul lugedes üksteisega lootusetult segi minema. Aga - jah! Ei jää Volodõmõridki (näiteks ... Zelenskõi) tulemata 👍🌻
Mul tekkis lugedes suur tahtmine Ukrainasse reisile minna, kui sõda on läbi. Jalutada neis linnades, käia neis restoranides ja parkides. Ja miks mitte spaas! Saan aru, mida see maa praegu läbi teeb. Mis on sõda ja rüüstamine ... Kuid hea on ikkagi unistada - ja usun, et kõik on võimalik. Taastamine juba käib. Ja see rahvas on võimas.
Mis puudutab veel kaasaelamist seda raamatut lugedes, siis minagi nutsin, kui lugesin Jaanika kirjeldust taaskohtumisest vanaemaga. Hea, et see kohtumine ikka teoks sai.
Aga raamatust: tore, et meil on selline Jaanika, kes on korraga nii eestlane kui ka ukrainlane, ja tore, et ta kirjutas sellise raamatu, kus on palju huvitavaid kilde Ukraina kohta - ja sugugi mitte ainult Kõjivi kohta. Ukraina, mis on suur maa, tundub Jaanika vaates väike! Ta jõuab kõikjale ja tundub, et ka tunneb enam-vähem kõiki. Eriti suures kontsentratsioonis liigub raamatus muidugi Jurisid - need kippusid mul lugedes üksteisega lootusetult segi minema. Aga - jah! Ei jää Volodõmõridki (näiteks ... Zelenskõi) tulemata 👍🌻
Mul tekkis lugedes suur tahtmine Ukrainasse reisile minna, kui sõda on läbi. Jalutada neis linnades, käia neis restoranides ja parkides. Ja miks mitte spaas! Saan aru, mida see maa praegu läbi teeb. Mis on sõda ja rüüstamine ... Kuid hea on ikkagi unistada - ja usun, et kõik on võimalik. Taastamine juba käib. Ja see rahvas on võimas.
Mis puudutab veel kaasaelamist seda raamatut lugedes, siis minagi nutsin, kui lugesin Jaanika kirjeldust taaskohtumisest vanaemaga. Hea, et see kohtumine ikka teoks sai.
This entire review has been hidden because of spoilers.
January 6, 2023
Raamat mis kindlasti väärib lugemist. Muidugi, kui poleks olnud sõda, ja kui ma poleks vaadanud "Rahva teenrit" (mida ma võibolla poleks vaadanud, kui sõda poleks puhkenud), siis poleks see kõik olnud nii aktuaalne ja oluline, aga nüüd lugesin ikka täitsa põnevusega ülevaadet Ukraina võimuvahetustest ja erinevatest üksteisele järgnevatest presidentidest. Üldse saab ikka väga hea ülevaate Ukrainast... enne täiemahulise sõjategevuse puhkemist. Hästi kirjutatud ka, lihtne ja põnev lugeda. Keeletoimetaja oleks võinud paaris kohas sekkuda, aga samas ma hakkasin mõtlema, et võibolla nüüd ongi eesti keel selline - vähemformaalne? Äkki saabki ühes lauses sama aluse kohta olla kaks erinevat öeldist: üks olevikus ja teine minevikus? Keeleuuendus;)
Ei, mulle väga meeldis.
Ei, mulle väga meeldis.
July 28, 2023
Selle raamatu pealkiri oleks vabalt võinud olla "Ülevaade Ukraina poliitilisest olukorrast viimasel neljal aastakümnel". Nagu wikipediat oleks lugenud. Mind isiklikult poliitika ei huvita, seetõttu oli pettumus.
Oleksin tahtnud kuulda sellest ukrainlaste soojusest, mida lakooniliselt ühe lausega mainiti ("Ukrainas on väga palju soojust ja päris tõelist tingimusteta armastust", lk 138). Või igapäevaelust selles võtmes, kuidas iga liigutuse eest altkäemaksu peab maksma ja haiglasse omad plaastrid-rohud-sidemed kaasa ostma (kahel-kolmel leheküljel sellel hetkeks ka peatuti). Või koolist-tööst-lasteaiast-kommetest-kultuurist. Aga rohkem kui 200 lk pajatas meile ainult ja ainult poliitikast ning poliitikutest.
Selle kohta, milline Ukraina ja ukrainlased on, ei saanud ma paraku peaaegu midagi teada. Kahju.
Oleksin tahtnud kuulda sellest ukrainlaste soojusest, mida lakooniliselt ühe lausega mainiti ("Ukrainas on väga palju soojust ja päris tõelist tingimusteta armastust", lk 138). Või igapäevaelust selles võtmes, kuidas iga liigutuse eest altkäemaksu peab maksma ja haiglasse omad plaastrid-rohud-sidemed kaasa ostma (kahel-kolmel leheküljel sellel hetkeks ka peatuti). Või koolist-tööst-lasteaiast-kommetest-kultuurist. Aga rohkem kui 200 lk pajatas meile ainult ja ainult poliitikast ning poliitikutest.
Selle kohta, milline Ukraina ja ukrainlased on, ei saanud ma paraku peaaegu midagi teada. Kahju.
December 30, 2021
Kompetentne, kergesti loetav, huvitav. Eestlased ei tea Ukrainast eriti midagi. Kui nad peaksid millegagi seda iseloomustama, siis saaks kokku kolm lauset ja needki enamasti päevapoliitilised. Mitmekülgne info maa ja inimeste kohta.
November 23, 2024
Heartwarming "Minu" series book about Ukraine. It gives you a glimpse to what Ukraine was before war and is in the hearts of the locals.
December 20, 2021
Ootasin selle raamatu ilmumist väga. Aga raamat oli minu jaoks väike pettumus, liiga poliitiline. Oleks soovinud rohkem kunsti, kultuuri ja traditsioone ja tavainimese elu
January 24, 2022
Ma ei teadnud Ukrainast suurt midagi ja seetõttu oli väga huvitav lugemine. Niimõnigi uudis ja üldine teadmine sai parema tõlke. Olles ise elanud Eestist eemal slaavlaste seltsis, samastasin ennast ja emotsioon kandus üle, läksin niimõnegi emotsiooniga kaasa :). Soovitan, kui soovid aru saada Ukraina lähiajaloo kujundavatest protsessidest.
March 14, 2023
Hästi kirjutatud raamat, kust saab teada nii Ukraina linnade, kultuuri, ajaloo, poliitika kui majanduse kohta. Seda enam, et autor on Ukrainaga tihedalt isiklikult ja ka tööalaselt seotud.
Displaying 1 - 30 of 31 reviews