Olles teada saanud oma vanemate lahutusest, põgeneb Rahel suvel linnast maale vanaema juurde. Külas, kus ta varem palju suvesid on veetnud, peab ta hakkama saama oma elumuutusest tingitud kurbuse, lapsepõlvesõpradega, kes kõik on vahepealsete aastatega pisut muutunud, ning kummalise avastusega, mida ta poolkogemata teeb metsas asuva Nõidama koopa kohta. Lisaks kõigele on Rahel sunnitud vanaema tungival palvel külastama talle täiesti võõrast, õnnetuse tagajärjel ratastooli jäänud poissi.
Uskumatu, kuidas mõnel kirjanikul ei hoog ega ideed ei rauge! Üks parimaid eesti autorite noortekaid viimastel aastatel!!! Milline lihtsus! Milline sisu! Milline taust! Millised teooriad! Milline lugu! Ah!
No kuidas ma peaks suutma midagi asjalikku kirja panna peale nii ägedat elamust, ah???
Rahel on noor tüdruk, kelle vanemad on äsja lahutanud. Selle mõtete sasipuntraga toime tulemiseks põgeneb ta suveks maale vanaema juurde, kus ootamas unustusehõlma vajunud lapsepõlvesõbrad, vanaema sõbranna invaliidist lapselaps ja üks kummaline koobas, mis keerab kõik pea peale.
Märkasin esimest korda sellel sarjal tagakaane sees teksti, et sarja idee on tutvustada erinevate loodusobjektidega seotud vanu uskumusi ning samas püüda lahata tänapäeva ühiskonnas ette tulevaid probleeme. Ja just seda ideed see raamat nii ideaalselt kanda suudabki ja just need elemendid selle raamatu nii eriliseks teevadki. Kokku põimides noorte elud ja probleemid, mütoloogia ja ulme on tulemuseks seiklusrikas põnevik, kus ka inimlikku kurbust ja teravust.
Ütlen kohe ära, et võimalik, et veidi spoilerdan, siis need, kes soovivad raamatut puhtalt lehelt lugeda, siis võite mu arvamuse vahele jätta. ;) Rahel sõidab maale vanaema juurde, kuna tema vanemad lahutavad. Kuigi tänapäeval üha rohkem peresid lahutab, on see ometi laste jaoks valus teema, nagu näitab ka see raamat. Kuigi maal on Rahelil varasemast mitmeid sõpru, ei tunne tüdruk end nende seltsis oma mure tõttu hästi. Vanaema aga tahaks, et Rahel suhtleks aga ühe külaelaniku lapselapsega, kellega on juhtunud õnnetus. Rahelit aga huvitavad küla lähedal olevad koopad, kuid vanaema rõõmustamiseks hakkab ka Andersiga suhtlema. Raamat on haaravalt kirjutatud ja mulle täitsa meeldis, kuid ma ei ole rahul lõpplahendusega. Õnnelik lõpp muidugi sobib noorteraamatule, kuid minu jaoks oli see liigselt lihtsustatud ja annab noortele vale signaali. Igal aastal juhtub noorte meestega mitmeid tõsiseid õnnetusi, kuid paraku ei ole võimalik neid ajarändega lahendada. Ka ratastoolis võib täisväärtuslikku elu elada. Aga usun, et noortele meeldib see raamat ka sellisena.
This entire review has been hidden because of spoilers.
Viimase aasta üks paremaid noortekaid. Oli ulmet, oli draamat (kohati isegi liialt), aga oli ka väga inimlikke ja realistlikke olukordi. Ning mis kõige tähtsam lõpp oli küll kohati dramaatiline, aga see eest õnnelik.
Mõnusalt kirjutatud, olulisid teemasid käsitlev ning folklooriga seotud teemadel targemaks tegev lugu ehk palju olulisi osi, mis ühe raamatu päriselt mõnusaks teeb.
"Morten, Emilie ja kadunud maailmad" ning "Rahel, Anders ja ajaaugud" on selge tõestus, et Reeli Reinaus on saavutanud kirjanikuna uue taseme. Ja ma usun, et teda võib praegu julgelt meie noortekirjanduse säravamaks täheks nimetada.
Samuti on need teosed väga heaks näiteks sellest, et vähem on rohkem. Kadunud on "liigliha", mis oli Reinausi esimestele romaanidele eriti omane (palju tegevusliine, suur tegelaskond, liiga kiire tempo), ja alles on jäänud see, mis teeb ühest heast noorteromaanist suurepärase noorteromaani. Üks keskne müstiline/ulmeline motiiv (Nõidama koopa pärimus ja lood), üks keskne hingevalu (vanemate lahutamise mõju Rahelile), õigesti valitud tempo (lugu ei torma ega veni) ning peategelasteks sümpaatsed ja empaatiavõimega noored inimesed, kelle elu ei juhi möllavad hormoonid, vaid oskus oma peaga mõelda ja otsuseid teha.
Loodan, et see uus tase muutubki Reinausi järgmiste teoste uueks normaalsuseks, sest need on suurepärased "võtmed", mis aitavad noori lugejaid avada uksi kodukandi pärimuse, ulmekirjanduse ja laiemalt lugemise juurde. Kui salapäraseid koopaid muidugi päris omapead avastama ei maksa minna. Satud seal mõne koobas oma koduks pidava metsloomaga kokku või veel hullem, leiadki mõne ajaaugu, mis viib su aastasse 1995, kui meeste vöökotid olid "lahedad". Kellel sellist hingetraumat veel vaja! :)
PS: Kui raamatukaanel on kirjas illustraatori nimi võrdselt kirjaniku nimega, siis see on partnerlus, mida on tõeline rõõm näha.
Taaskord ütleks, et hinne on pigem 4,5. Raamatu algus venis minu jaoks, sest kohe ei selgunud, mis suur mure raamatu kangelannat vaevab. Arvestades, et tegemist oli teismelisega, siis igasugused jaburad mõtted käisid peast läbi ja mõtlesin, et noo, mis see siis nii hull saab olla. Lõpuks minu arust ei olnudki nii hull, aga võimalik, et ma ei oska ennast ka teismelise rolli panna. Aga siis läks põnevaks, kui tulid sisse võimalikud ajarännu teemad. Sellest alates oli minu arvates väga hästi lahendatud. Lõpp tuli isegi liiga kiiresti kätte. Vähemalt oli hea lõpp :)
Grāmata man patika, lai gan likās tāda padrūma un bēdīga. Padrūma, bet savā ziņā arī ļoti skaista. Tā stāsta par pusaugu meitene Rahelu (vecums gan nav teikts) un viņas dzīvi. Pēc vecāku šķiršanās Rahela nonāk pie omes, lai nebūtu jādzīvo ar vecākiem un ciematiņā satiek savus vecos draugus, kas izrādās ļoti mainījušies un puiku vārdā Anderss. Anderss ir nonācis ratiņkrēslā satiksmes negadījuma dēļ un tāpēc ir visai īgns. Bet kad viņi satiekas rodas patiesa draudzība (un varbūt kas vairāk🤭). Paralēli šim stāstam Rahela arī pēta Raganas alu kurā ir pazuduši vairāki cilvēki. Pateikšu priekšā - ar alas palīdzību var ceļot laikā. Un līdz ar to rodas arī problēmas. Kādas? Tas jums jānoskaidro pašiem.
Manuprāt, grāmata ir ne tik ļoti par fantastiku un ceļošanu laikā, kā par savstarpējām attiecībām, draudzību un atšķirīgā pieņemšanu. Bet beigās viss tomēr nokārtojas un tie kuriem liktenis lēmis būt kopā satiekas. Jo dzīvē lai kādi šķēršļi mūs piemeklētu tiem var tikt pāri, ja vien tici un dari.
This entire review has been hidden because of spoilers.
Reeli Reinaus oma tuntud headuses noortekas, kus on põimitud kohalik rahvapärimus ja tänapäeva noorte maailm, boonusena minu lemmik ajarännakute teema. Teemad on valusad ja tõsised, alates vanemate lahutusest ja lõpetades sportlasena ratastooli jäämisest, kõige taustaks noorte suhted omavahel ja vanematega. Siiski ei jäänud kõlama nukker noot, pigem põnevus.
Täitsa okei noortekas. Ulme mekiga ehk juttu ajas rändamisest. Noorte probleemid pole ka nii hullud (kui lugeda Petrone arvamusartiklik, siis kõik pered nagu nii lahutavad ja see uus normaalsus) ehk teemaks vanemate lahutus (vanemad ise võtavad lahutust üsna chillilt). Väike armastuslugu ja peategelase enseotsing. Mulle meeldib, kuidas viimasel ajal kujundusega mängitakse. Psühholoogiliselt raamat tundub justkui kergemini loetavam, kui osad leheküljed on teist värvi ja pikitud sisse pilte. Pigem suunatud tüdrukutele, aga kuna armastuslugu pole liiga läilalt kajastatud, siis võib poistele ka soovitada.
Reeli Reinaus oskab oma raamatutes esimesest leheküljest peale luua nii põneva õhustiku, et ei saa raamatut käest pannagi. Siinses raamatus saab kõik alguse (või ikkagi lõpu...hmm) Raheli põgenemisest maale, et ei peaks mõtlema vanemate lahutuse peale. Maal süüvib ta aga salapärase Nõidama koopa ajalukku. Koopasse on kuuekümne aasta eest kadunud kolm last ning ka edaspidi on toimunud koopaga seoses kummalisi kadumisi.
See on päris meisterlik noortekas ja Reeli Reinausi antud sari laste/noorteromaane Marja Liisa Platsi kujunduses-illustratsioonides on minu lemmikud kaasaegsest Eesti noortekirjandusest. Ilusad, ladusad, osavasti üles ehitatud ja päris muresid fantastilisega siduvad. Kuigi ma ei anna päris viit punkti, lugesin raamatu ühe õhtuga jutti läbi ja jäin igatepidi rahule, lihtsalt mõnda asja annaks siiski veel paremini teha: eelkõige raamatu armastuslikku poolt. Kuigi peategelane valib (või siis "ei saa parata") kahest noormehest ühe, on see just see, keda kuidagi piisavalt ei näidata ega avata. Mulle tundub just esimene neist raamatus suuremat rolli täitvat. Kuigi ehk see teatav kaugus ongi see, mis teise poole tõmbab? Igatahes hea raamat, imeilus, mõnus käes hoida, kõik klapib :D
Sisu oli ideelt hea – kaasaegne, veidi ulme, mis tuleb samas meie igapäeva ellu. Noor tüdruk nimega Rahel elab väga üle oma vanemate lahutust ja seda, et isa perekonna oma petmisega lõhkus (ja selle lahendus seetõttu oli minu jaoks veidi üllatavalt lihtsameelne). Rahel läheb suures vihas ära maale, aga ei suuda seal hängida oma vanade tuttavatega. Seega annab ta lõpuks järgi vanaema peale käimisele minna külla Mare lapselapsele Andresile, kes on õnnetuse tagajärjel ratastoolis. Ah jaa, see ulme osa: küla kõrval metsas on koopad, mida kardetakse, sest inimesed ei tule sealt enam tagasi, kuid Rahel leiab koopa suust telefoni, mida isegi veel toodetud ei ole.
Kõik nagu oli olemas – suurepärased ideed, erinevad teemalõngad, mis ajapikku hakkavad üksteisest läbi põimuma ning hea keelekasutus – ja ometi jäi mulle siit ja seal midagi puudu. Oleksin tahtnud neid dialooge isaga, seda pinget ja emotsionaalset stressi, aga sain ümberjutustuse. Rahel ei tulnud mulle lähedale või vastupidi, ma ei läinud kordagi tema sisse. Lugu jäi emotsionaalselt kaugeks. Seda miks Anders Rahelile meeldis ka aru ei saanud ning kogu temaga seotud tegevused ja riskid seega jäid ka mõistetamatuks. Võimalik, et see vanemate suhtumine, vanaema olematu roll ja üldse lõpplahendus üli-chill olek lahjendaski asja minu jaoks liiga vesiseks, aga samas siis pole noortele liiga raske ja koormav.
Õnneks tean ma inimesi, kes on raamatust lausa vaimustuses! Ma arvan, et eesti noored on saanud okei täienduse oma lugemisvarasse.
"Stāsts ir ļoti ievelkošs un lasās raiti. Arī neierastā teksta krāsa netraucē, un grāmatu papildina igauņu ilustratores Marjas Līsas Platsas ļoti skaistās ilustrācijas. Vai Rahelai izdosies atšķetināt Raganas alas mīklu un mainīt notikumu gaitu? Uzreiz atbildēšu, ka jā, taču tas ceļš, kā viņa to izdara, ir jāpiedzīvo (jāizlasa) katram."
Vairāk par igauņu rakstnieces Rēli Reinausas grāmatu "Rahela, Anderss un laika logi" (Zvaigzne ABC, 2024) lasiet Madaras Vīlipas apskatā "Literatūras ceļveža" janvāra/februāra numurā.
Kirjutatud nii mõnusalt ja hea kulgevusega. Loo tempo ja sündmused hoidsid kogu aeg huvi üleval. Kõrvalteemad olid elulised ning suunasid olukordi analüüsima. Ja muidugi lõpp ei lubanud raamatult pilkugi pöörata.
ļoti patika arī šī Reinausas grāmata. jutu līdzi galvenajai varonei Rahelai, un stāsts kopumā atgādināja vienas no manām mīļākajām filmām — eternal sunshine of the spotless mind — gala atziņu par to, ka tie, kam jāsatiekās, satiksies. vienalga kādos laikos un pasaulēs.
Tik skaists stāsts par Raheli un Andersu, par Raganas alu un ar to savītajiem noslēpumiem. Tikai iedziļinoties vari mēģināt uzminēt, kas būs tālāk - līdz paši pēdējai lappusei man tas neizdevās. Skaists piedzīvojums Reinausas stilā. Iesaku❤️
Grāmata vēsta, ka, lai arī kur mēs būtu un kad mēs būtu, tam, kam ir lemts ar mums notikt - notiks, tos, kurus lemts mums satikt, tos satiksim... Un nekas nelīdzēs - ne pagāstnws notiku maiņa, ne vēlme pēc tās.