Mõni kord on tore ise rännata, kuid hästi kirjutatud reisiraamatut on seda väärtuslikum lugeda, kuna hoiad enda aega ja raha kokku, aga emotsioon on ikka ehe.
Oli privileeg olla virtuaalselt sellel võimsal purjejahil matkaselliks teel kaasas, eriti just heliraamatuna, loetuna autori enda poolt. Rahva Raamatu äpp jukerdas ja jooksis tihti kokku, nagu ikka. Aga no olgem tänulikud, et raamat sai ära nauditud.
Admiral Bellingshauseni järjekordne ekspeditsioon on suur ettevõtmine. Oli vist 100 kg küpsiseid, 4 kuu jagu kodumaa vorste ja mida kõike veel. Tollest planeerimisfaasist libiseti vanade reisisellide kombel kiirelt üle, millest oli natuke kahju. Meeskond suurel jahil päris suur. Ja purjetati ikka päevi jutti, kuna vahemaad olid ka muljetavaldavad. Island, Gröönimaa, Fääri saared, Jan Mayen - müstilised suurused, kuhu naljalt ei tiku. Paberraamatul oleks tõenäoliselt saanud näpuga kaardil järge ajada. Nüüd pidin leppima vaid mälupiltidega nigelast Mercatori projektsioonist, mis eriti haigelt moonutab just polaarregioone.
Ja noh tagatipuks ikka need seiklused karude ja püssidega. Ma tihti lähen ise meeleldi reisile, et saada nö "kontekstist välja", aga seal tuleb mugava inimesena kerge barjäär ette. See on vist minu jaoks kontekstist liiga väljas. Kas sellisesse kohta on ikka inimesel asja?