Evolutsioonibioloogi päevik

by Tuul Sepp, Triinu Noormets (Illustrator)

Evolutsioonibioloogia aitab vastata küsimusele „miks?“. Miks me armastame? Miks me peame vananema ja surema? Miks lapsed omavahel kraaklevad? Miks kurvastame, rõõmustame, saame vihaseks, kardame ja loodame? Evolutsioon on tee inimese käitumise mõistmiseni. Mõistmine ei tähenda õigustamist. Vastupidi, kui saame aru oma käitumise evolutsioonilisest taustast, võime aduda, et hea tahtmise korral suudame paljustki mõistusega üle olla. Selles raamatus olen päeviku vormis näidanud, kuidas meie igapäevaelu on täis evolutsioonibioloogiliselt mõistetavaid olukordi. Kutsun teid kaasa teekonnale, mille jooksul käime läbi ühe aasta minu elust. Loodan, et evolutsioon jääb pärast selle teekonna läbimist osaks ka teie igapäevasest mõttemaailmast. Autor Tuul Sepp on Tartu Ülikooli bioloog, teadlane ja üliõpilaste juhendaja. Ta on ka nelja lapse ema, kes jõuab palju. Evolutsiooniteema on talle hingelähedane ning just sellest lihtsas vormis rääkides ja kirjutades – teadust populariseerides – on ta pälvinud rohkesti tähelepanu ja tunnustust. 2020. aastal andis president talle noore teadlase preemia.

Genres: Nonfiction, Biology, Science

216 pages, Paperback

Published January 1, 2021

Reviews

[Marge · Rating 5 out of 5]

Tuul Sepp peaks saama medali selle eest, et ta teadlasena suudab asju selgitada nii lihtsalt, et julgen tema asju ka oma 80aastasele emale lugeda anda. Mitte ainult julgen, vaid ka surun häbematult peale ja soovitan ülima innuga.
Raamat on imetore ja ma kahetsen, et minus pole nii palju rahu ja kannatlikust, et suutnuksin selle jagada 100 päeva peale - igasse õhtusse üks lugu kaasamõtlemiseks ja arutlemiseks.

[Helene Uppin · Rating 4 out of 5]

Väga ladusalt kirjutatud, nutikad ja hästi jälgitavad mõttekäigud, näited olid inimlikud ja elulised - hea lugemine eriti neile, kes muidu evolutsooni peale oma elus palju mõelnud ei ole. See isikliku pereelu värvikas lahkamine andis mingi eriti mõnusa hoo ja äratundmise, nii et need keerukad teemad ei rusunud vaid tulid kuidagi märkamatult kätte. Meeldis, et ikka päeviku sissekanne oli ühe konkreetse teema kohta, pilt ei läinud liiga kirjuks. Sobiks ideaalselt nt keskkooli bioloogia "kohustuslikuks kirjanduseks". Võibolla oligi nõks palju õpiku maiku juures, teemakauge inimese jaoks võivad need joonealused definitsioonid tsipa kuivaks ja kaugeks jääda. Aga kõike üks populaarteaduslik käsitlus katta ju ei saagi. No ja... kui nüüd nokkida, siis "theory of mind" tüüpi lähenemine esines kohati evolutsiooni aktiivse tegelasena kujutamisel. A'la evolutsioon tahtis või tegi vms. Aga kuskil lõpupeatükkides on sellest ka juttu, et evolutsioon ei taha midagi, ega ole ka loogiline, on lihtsalt juhused, mis viivad suurema sigimisedukuseni ja juhused - mis ei vii.

[Triinu · Rating 3 out of 5]

Lihtne raamat nii heas kui halvas mõttes, aga igatahes lobe lugeda:

Nii lihtne heas mõttes: kergelt loetav, lühikesed arusaadavad peatükid, miski pole lugejalt hirmus palju nõudev, ent jutu iva jõuab kohale ka üpris tümikale. Autori pereelu näited ja kujutujud on kaunid ning meeleolukad ning rukkirääkude uurimise ja teadusliku kirjutustöö mainimised kõik eheda tundega.
Halvas mõttes samuti lihtne: nii mõneski kohas, kus tean teemast rohkem kui suvaline Mann Majaka tänavalt (NB! mulle väga meeldib nimi "Mann", see on sõbralikult öeldud!), ohkasin ja mõtlesin: "See pole KAUGELTKI nii lihtne ja ühene."
Wtf autistidel ei ole kognitiivset empaatiat - on küll, lihtsalt autismiuuringute tulemid ei ole veel tavakoolitusse jõudnud! Wtf 80% intelligentsusest on pärilik - selle kohta on VÄGA palju erinevaid vaateid, kahtlemata ei ole avaldatu ainus seisukoht teaduses!
Ja paratamatult kui oled juba kolmes kohas sellist lihtsustamist märganud, tekib kahtlus, kas ülejäänud jutt on äkki samasugune üle- ja ülilihtsustamine?
Kas ma saan üldse seda teksti ühestki nurgast usaldada või on see lihtsalt tänapäevasemaks tehtud variant sellest, kuidas "neegrid on laisad, sest neil ei ole Aafrikas vaja muud teha, kui oodata, et banaan palmi otsast alla kukuks"?
Ei, sellest on kahtlemata edasi mindud, tegu ei ole "lootusetult iganenud" raamatuga, mis kedagi teadlikult solvaks, ent samas ... kas ta oleks loetav ka 10 või lausa 20 aasta pärast, ilma et lugejal piinlikkusest silmad kipitama hakkaks?
Ma ei tea.
Äkki on.
Äkki ei ole.
Ma tean, et hulk inimesi on rumalamad, kui kuidagimoodigi usuksin ja neile on see raamat äkki väga valgustav? Ta on täis mõtteid, mis mulle on normaalsed, igapäevased ja samas ma ohkangi alailma: "Arvasin, et kõik teavad seda, aga elu on näidanud, et EI!"

Samas ... samas ei tohiks seda võtta mingi tõepäevikuna, vaid need tõesti on lihtsalt mõtted, mis Tuulele pähe tulnud ning omavad mingisugust, kuitahes suvalist ja kitsaltvaatavat, teaduslikku tagapõhja. Ta kirjeldab asju stiilis: "Meie eellased pidid kartma madusid, madudekartjate geenid pärandusid edasi ja seepärast on inimesi, kes lähevad ka mustrilise kastmisvooliku peale paanikasse", aga samas ei seleta, miks on VÄGA palju inimesi, kes ei lähe paanikasse ei mustrilise kastmisvooliku ega päris mao peale, võtavad madusid kätte, teevad neile pai, peavad koduloomadena jne.
Et nende geenimällu ei vajutunud maokuju kui "appi, appi!" ja see ei takistanud geenidel ellu jäämast, olgu. Et keskkonnatingimused ja isegi keskkonnad ise vaheldusid ja mõned olid maotud (hehehe), olgu. Aga samas pidi ikka väga kaua madu hirmus ohtlik olema, et tänase päevani geneetilist maohirmu tekitada - see ei ole ju õpitud käitumine, vaid juba geenidesse salvestunud!!!
Ja ikkagi on PALJU rohkem inimesi, kes madusid ei pelga.
Miks?

Ehk: väga paljude "me oleme sellised, sest minevikus ..." teemade juures oli mul: "Aga mina ei ole ju selline! Miks, mis toimub?!"
Kolmandast küljest - kui mitte olla nii imelik kui mina, vbla on põnev oma erinevaid ajaloolisi omadusi mõista?

[Marca · Rating 5 out of 5]

Formaadilt on siin siis 100 blogipostituse pikkust päevikusissekannet, mis ajendatud erinevatest elus ette tulevatest olukordadest (tarbimine, lapsevanemlus, linnastumine, armastus, õnn, lemmikloomad, muusika jne jne.), mida on lahatud just evolutsioonibioloogilisest vaatepunktist. Enamasti noogutad kaasa, mõnikord avastad midagi varem teadvustamatut, paar korda tahaks vaielda ka.
Soovitan ma seda raamatut tõesti soojalt kõigile: lihtsasti loetav, teemaga võõrale seletatakse olulisemad mõisted lahti, seisukohti korratakse läbi raamatu (ja mitte nämmutades, vaid asjalikult ja lugeja tähelepanu hinnates) ja samas on siin ka sellised toredaid rosinaid, mis teevad lugemise põnevaks ilmselt neilegi, kes teemas rohkem kodus.
Pikemalt siin: https://marcamaa.blogspot.com/2021/12...

[Mae Lender · Rating 3 out of 5]

Idee väga tore: jälgida kindla perioodi vältel oma igapäevaelu ja tekkinud seosed/mõtted/küsimused enda erialaga siduda ja hästi lihtsustatult neist teistelegi kirjutada. Eks meil kõigil ole iga päev miljon miksi peas kumisemas. Miks me naeratame või vihastame, mis teema on nende beebiga magamata öödega, kust on tulnud head-ööd-musi komme, kas intelligentsus on pärilik, miks me joome kohvi, aga mõni muu sõltuvus, näiteks seebikad, ja samas vaimus edasi. Sõnaga, eluline kraam puha.
Üldpilt mõjus kuidagi liiga pinnapealselt, ma ootasin sageli mingit tuumakamat selgitust. Selgitused lõppesid nii mõnigi kord enne, kui jõudsid õieti alatagi :) Ilmselt minu valed ootused lihtsalt.
Muidu on ju igati tore tekst (kui sind huvitab kellegi võõra perekonna argielust lugeda, blogilikus stiilis, mõnusalt lõdvalt), väike huumor sinnajuurde.

[Kitty · Rating 4 out of 5]

selline tore populaarteadus, mis oli rohkem populaar-, kui teadus. või noh, nagu pealkirigi lubab, päevik. mulle väga meeldis lugeda ühe toreda inimese pere- ja natuke tööelu kohta, selline blogistiilis värk, ta oleks olnud üsna kena ka igasuguse evolutsioonibioloogiata :)

õnneks kohe alguses kitkuti ära see kana, mis minul evolutsioonibioloogiaga alati kitkuda on - väga kergelt kisub sealt ära sotsiaaldarvinismiks. Tuul Sepp ütleb kohe resoluutselt ära, et evolutsiooni ei tohi kasutada mitte millegi õigustamiseks, ainult mõistmiseks. eks püüame siis mõista.

ja eks see kõik kohati nisama arvamuste ja spekuleerimise peale ka läks mu meelest, aga mis siis, ikka oli huvitav lugeda, et - nii saab neist asjust mõelda ja arvata.

[Tilda · Rating 4 out of 5]

Sada lühikest, vaevu blogipostituse mõõtu laastukest evolutsioonibioloogia märkidest ühe perekonna argielus evolutsioonibioloogi pilgu läbi. Tähelepanekud on tehtud ühe aasta jooksul ning heas mõttes avantüüris osalenud perekond on autori enda oma ning üsna suur: ema, isa ja neli last, lisaks mõned lähisugulased. Autor ütleb sissejuhatuses, et näeb evolutsiooni toimumas ja toimimas kõikjal ja koguaeg ja ausalt öelda, see on nakkav. Mingisugune hetk lugedes hakkas mul päris põnev: kuidas siis seletada ühte või teist asja evolutsiooni seisukohalt. Püüdsin ära arvata, enne kui autor selgitas. Mõned asjad tundusid üsna ilmsetena, mõned teised üllatasid. Ja kuigi kohati näis, et üldistusaste on mõne seletuse puhul suurevõitu ja mõni väide kahtlaselt kategooriline, oli palju selliseid näiteid, mis tundusid, et „Ahhaa, loogiline, ma ise pole osanud seda nii pidi näha!“
Minu lemmikmõistatuseks osutusid lapse väikeseks jäänud dressipüksid, millest väikemees loobuda ei raatsinud. Ma ei hakka ütlema, kuidas Sepp selle evolutsiooni seisukohalt ära seletas, mina selgitust ära arvata või välja mõelda ei suutnud. Ja siis vist lõivsuhete teema.
Pretensioonid on samad, mis „Loovad loomad … „ raamatule – väga lühidalt, pigem pealiskaudselt, situatsioonikirjeldus on tihti pikem, kui teaduslik seletus. Oleks tahtnud rohkem ja põhjalikumalt. Aga siin see mind nii väga ei häirinud, ju taustaks olev armas perekonnalugu kompenseeris. Oli lihtsalt tore lugemine, leidsin raamatust mitmeid mõtteid, millele agaralt kaasa noogutasin või mis mulle sümpaatsena näisid. Mind köitis kuidagi ka see, et raamat on kirjutad koroonaastal, ikkagi väike nostalgiline pilguheit tagasi, (muig) kuidas me siis kõik ellu jäime. Kuidagi hea vaibiga raamat.
Raamatu lõpus on korralik nimekiri kasutatud kirjandusest, nii et kui soov peaks tekkima, siis pmts on, millesse süveneda.

[Pille-Riin Lillepalu · Rating 4 out of 5]

Ma olen Tuul Sepa fänn juba mõnda aega ja see raamat oli kui rusikas silmaauku! Kuidagi see kombinatsioon - neli last, kõrge intelligents, beebi kõrvalt karjääri tegemine ja selle raskuse tunnistamine - väga kõnekas. Mulle tundub, et kõik, kes pusivad beebide kõrvalt tööd teha, leiavad sellest raamatust väga palju äratundmist. Ja et ta oma (meie) igapäevamured veel toredasti evolutsioonikastmesse pistab, tekitab kogu aeg isu see üks peatükk veel ette võtta. Lahe! Tuul Seppa tahaks endale nii väga sõbraks, mulle tundub, et meil oleks paljust rääkida (või minul nii palju küsida ja kuulata pigem :D).

[Joosep · Rating 3 out of 5]

Kahjuks rikkus üks tõrvatilk selle meepoti ära: eugeenikasse kalduva Pioneer Fundi poolt rahastatud Thomas J. Bouchardi tööle toetumine intelligentsuse pärilikkusest kirjutades on libe tee. Kindlasti pole see teema nii üheselt selge kui raamatust paistab.

[Kristi · Rating 5 out of 5]

Ma olen Tuul Sepa fänn olnud sellest ajast, kui sattusin tema Sirbis ilmunud artikli peale: “Miks usaldatakse alternatiivmeditsiini?”

See raamat on maiuspala kõigile, kes tunnevad huvi, miks me oleme ja käitume nii nagu me seda teeme.

Tegemist ei ole ülikeeruliste ja spetsiifiliste teadustekstidega, vaid lihtsate, loogiliste ja põnevate seletustega kõigile miksidele, mis igapäevaelus ette tulevad: miks meil tekib palavik, miks me naeratame, miks meil ainult ühe korra hambad vahetuvad, miks on meie elule tähendust vaja jne. Huumorit on ka. Soovitan, eriti lapsevanematele 🙌

[Peeter Hõrak · Rating 5 out of 5]

Tuulel on haruldane anne keerulistest protsessidest (mis meie igapäevaelu mõjutavad) lihtsalt rääkida. Iseäranis kasulik võiks see raamat olla noortele vanematele (ja samas ka vanavanematele). Raamat, mis võiks pakkuda avastamis- ja äratundmisrõõmu nii ärksamale põhikooliõpilasele kui akadeemikule. Võrreldav Amotz Zahavi, Matt Ridley, Richard Dawkinsi, Robert Triversi ja Geoffrey Milleri parimate paladega.

[Katri-Helena Allas · Rating 5 out of 5]

Fantastiline teos, autor suudab öelda asju lihtsalt ja tabavalt ja endaga kaasa mõtlema panna. Pani mind mitmeid-mitmeid asju teise nurga alt vaatama.

[Sille · Rating 3 out of 5]

Selle raamatu tugevus on ühtlasi ka nõrkus. Lühikesed peatükid, lihtsasti leitav iva, igapäevased nähtused leidlikult evolutsioonibioloogiaga seostatud – suurepärane teaduse populariseerimine.
Teiselt poolt kippusid need lühikesed peatükid pigem ära lõppema just siis, kui asja juurde jõuti ja huvitavaks läks. Mitmelgi puhul oleks tahtnud palju põhjalikumat lahtikirjutust, mida valitud formaat aga ei võimaldanud.

[Agne · Rating 4 out of 5]

Väga ladus raamat igapäevaelust ja selle võimalikust evolutsioonilisest taustast. Selline ideaalne öökapiteos (ja seepärast lugemine ka vist lausa viiviseni venis) - head lühikesed peatükid, igas ühes oma väike teadmise tera. Koos illustratsioonidega oli tore tervik! Meeldisid vähetuntud näited loomariigist. Vähem huvitas: beebid-lapsed. Aga see on juba minu probleem.

[Lea Küünal · Rating 2 out of 5]

Tore lugemine, mis andis uudseid vaatenurki inimese käitumise märkamiseks ja sellele seletuste andmiseks. Kuna palju näiteid on toodud seoses laste käitumise ja kasvatamisega ja tänu lühikestele peatükkidele, on seda raamatut hea lugeda ka koos lastega ja hiljem loetu üle arutleda.

[Anneli · Rating 3 out of 5]

Kuigi sümbioosi ja konkurentsi vahekorra osas jään endiselt kohati eriarvamusele, on raamat siiski kohati päris lõbus.
"Nõustusin selle ilusa mõttega ega hakanud lisama, et ka omavahel jagelevad seto neiud lendavad orkaani kätte sattudes ilmselt kõik enam-vähem ühes suunas."

[Piret Dahl · Rating 4 out of 5]

Ei, mulle väga meeldis ja puha, siin jääb üks tärn puudu vist kõrgendatud ootuste pärast. Lihtsakeseks jäi mu jaoks. Samas jälle oli see omamoodi tore, lühikesed lood, hea kerge lugeda. Ja targemaks sai!

[Ann Alice · Rating 3 out of 5]

Kiire lugemine, lühikesed mõtteterad igapäevaelust. Mõni lugu oli huvitavam kui teine, mõne kohta oleks tahtnud silmipööritavalt öelda (nagu tegi seda autori teismeline tütar): “Iga asja ei ole vaja analüüsida.”

[Elina Masing · Rating 5 out of 5]

Mega armas pereema päevik, igapäevaseid asju seob teadusega - nice👍🏻👍🏻👍🏻

[Lauri Laanisto · Rating 4 out of 5]

Kirjutasin selle ja Kristjan Zobeli raamatu "Ökoloogia võhikutele" kohta väikese mõtiskluse siia: https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadu...