Seda raamatut siin lugedes võivad sinus esile kerkida isiklikud mälestused ja valukehad – lase neil tulla. Koge seda raamatut just sulle omasel viisil. Ole vaatleja. Võta siinseid ridu lehekülg lehekülje järel üha turvalisemalt endasse. Info, mille sa siit kaante vahelt leiad, ei ole absoluutne tõde. Kuid see on midagi, mis on aidanud tuhandeid inimesi, andnud neile võimaluse kasvada ja areneda kiiremini ja tõhusamalt, kui tundide kaupa psühholoogi juures oma lugusid jutustamas käies. Sa oled oma elu ekspert, lahenduste pakett kõikidele sinu probleemidele on peidus sinus eneses. Iga peatükiga toon ma sulle inimeseks olemise saladust lähemale, kirjutan ridade kaupa sellest, kuidas perekond on üks õelamaid süsteeme, kuhu kuuluda, aga millest välja astuda ei saa ega tohigi. Teadmiste ja harjutuste näol saad enda käsutusse tööriistapagasi, millega hakata muutma oma elu. Saad üha rohkem mõistma oma isiklikku unikaalset saatust, milles ei eksisteeri küsimusi nagu Kes ma olen? või Mida ma pean tegema? Sa tead siis täpselt, kes sa oled ja kuhu suunas liikuda. Tuletan meelde – oma elu ekspert oled ainult sina ise, sa oled lihtsalt selle ehk vahepeal ära unustada jõudnud!
Ütlen kohe ära, et ma lugesin raamatust läbi esimesed 50lk, siis mõned mu jaoks olulised peatükid, ülejäänut kord lugesin, kord sirvisin. Lisaks mu jutt on suures osas küll raamatust, aga mingil hetkel libisen autorile, mis on mingis mõttes ka arusaadav, kuna ta ise räägib ju ka, kuidas siinses raamatus tutvustavat osa praktikas rakendab.
Kuna see raamat oli mul käeulatuses, siis otsustasin pilgu peale ja sisse visata. Osaliselt seetõttu, et kirjandusmaailma ja kirjutajaid mingi piirini tasub tunda, eriti kui tegu on inimesega, kes pakub teenust ning õpetab teisi läbi raamatu. Sellel raamatul ja autoril on mitmeid detaile, mis on mu jaoks ohumärkidega. Ohumärkidega siis selles mõttes, et ilmselt mulle ei istu ning ma olen jäämäe teisel serval maailmavaate osas. Samas ilmselt needsamad märgid ongi põhjuseks, miks raamat ja autor nii edukad on. Väidetavalt on Rootslase juurde ajad aastaks ette ära broneeritud - paaritunnine teraapia on 180€. Kui on soov kiiremini saada aega, siis erakorralise vastuvõtu saab umbes kolme kuuga, selle hind on 250€. Kodulehel on kirjas nii: "Hüpnotisöör Ants on Eesti nõutuim terapeut, kes on läbi viinud üle 3000 teraapia ja aidanud inimestel üles leida jõu, avastamaks endas parim!"
Raamatust on praeguseks juba vähemalt kaks trükki läbi müüdud, seda osta on mõnevõrra keeruline. Goodreadsi hinnang on äärmiselt kõrge, 4,62, ühtegi arvustust pole kirjutatud. Raamat näeb käes hea välja, tekst on tehnilises mõttes hästi toimetatud. Väljaandjaks Jesper Parve kirjastus. Mis veel... ahjaa, raamat tundus sirvides olles justkui selline teaduslik, eneseabikirjandus, samal ajal on kasutatud materjalide nimekiri hästi lühike, neist suurem osa "alternatiivsed", ilmselt uhhuu.
Ants Rootslane on hüpnotisöör ja konstellöör, vanust on tal 25 eluaastat.
Kui hüpnoosi kohapealt ma veel enam-vähem teadsin, et millega on tegu, siis konstellatsioon oli selles kontekstis võõras sõna, ingliskeelne "constellation" tähendab tähtkuju. Vikis on nii kirjas: "Konstellatsioonid on nõustamisel kasutatav pseudoteaduslik metoodika, mis seisneb nõustatavale olulise probleemi lahendamises ruumilise kujundina. Klassikalised perekonstellatsioonid rajas Bert Hellinger ajavahemikus 1975. aastast kuni 1990ndate keskpaiga ja lõpuni. Praeguseks on nii kasutusalades, meetodites kui teoreetilistes alustes toimunud hulk lahknemisi, mistõttu mõiste hõlmab suurt hulka üksteisest oluliselt erinevaid nähtusi."
Hüpnoosiga on muide ka see lugu, et see on üks segane ja teaduse vaatenurgast vaieldav valdkond. Osundan Vikit: "Hüpnoosi on rohkema või vähema eduga kasutatud mitmete, eriti psüühiliste, haiguste ravimiseks, hüpnoosi abil on üritatud õppida ja saada kontakti teispoolsusega, seda on kasutatud ka puhtalt meelelahutuslikel eesmärkidel."
Lõpuks jõuan ka raamatuni. Selle raamatu peamiseks läbivaks jooneks on müstika. Noor autor punub kokku psühholoogia lihtsad põhitõed, levinud soovitused ja arusaamad, lisab juurde müstikat, vürtsitab erinevate pseudoteadustega. See kõik on kavalalt kokku pandud, kirjutatud hästi lihtsas keeles ning ilmselgelt töötab, kui rääkida autori populaarsusest. Minu silmis ongi see mingis mõttes üsna karm komplekt, kuna osa juttu, päris suur osa isegi, ongi täiesti mõistlik. Me oleme minevikus kinni, ei kuula teisi, teeme lapsi kasvatades samu vigu nagu me vanemad (või siis täiesti uusi). Samad mured ning samad soovitused ja tehnikad, mida ka psühholoogid kasutavad, millest (populaar)teaduses räägitakse.
Mis siis muudab kompoti mu silmis "karmiks", on autori poolt lisatud maailm. Ta ise küll ka üsna alguses ütleb, et näiteks konstellatsioon pole teaduse poolt tõsiselt võetav, lisades juurde sõna "veel". See pole aga autori sõnul isegi oluline, kuna peamine on see, et see ju töötab! Seega polegi vaja selgitada, oluline on see, et Rootslase meetodid annavad tema sõnul tulemust. Või siis see, kuidas ta vanemate patud laste turjale nuhtleb, rääkides, et seitse põlve vana-vanemaid mõjutavad meid, oma osa saavad siin küüditamine ja sõjad, mille tõttu on konstellööridel palju tööd (nii on siin raamatus kirjas). Autoril on võime näha minevikku, ikka ja jälle tuleb sisse müstika. Väga vähe on viiteid teistele autoritele ja tekstidele, ning kui on, siis suuremas osas on need samalaadsed "terapeudid" (Tiiu Bolzmann näiteks), sekka ka taaskord tõsiseltvõetavaid teadlasi. Ikka ja jälle on ise-enesest mõistlikku osa, siis tuleb juttu pseudoteaduse vaatenurkadest ning julged väited, mida raamatu edenedes enam Rootslane enam väga kahtluse alla ka ei pane... sest teatavasti ju pole vaja midagi tõestada, kui see töötab, eriti kuna ta räägib valdkondadest, kuhu tavateadus ei küündi (autori sõnad).
Kohati on jutt mu silmis ikka väga kahtlane. Näiteks see, kuidas laste mittesaamine on seotud selle raamatu järgi suures osas taaskord varasemate põlvedega. Homoseksuaalsus - jälle on ikka aastakümnete taga põhjused peidus. Abielus inimesed on (sisemiselt) surnud - see on siis 25-aastase mehe väide, kellel pole püsisuhet. Taaskord on need väited segatud ka mõnevõrra mõistliku jutuga, aga minu jaoks muutus see kõik juba selliseks pudruks, mida ma ei suutnud tõsiselt võtta.
Eriti just siis homode osas läks jutt naeruväärseks, kus autor paneb kahtluse alla selle, et osad inimesed ongi lihtsalt sündinud sellistena. Pealegi suur osa geimehi meigib ennast (autori väitel). Veel on tal korduvalt pinnuks silmis homoparaadid ning ta on siiralt imestunud, et miks neid küll tehakse? Tähendab, ma saan aru, et nii mõnigi teema ongi arusaamatu - kui aga autor samal ajal räägib, et kui palju on tal homodest kliente ja kuidas talle geitemaatika spetsialistina pakub suurt huvi, siis jääb mulle arusaamatuks, et kuidas ta kohati poetab vahele stamprumalusi. Kirsiks tordil on see, kuidas ta geipeatükis jõuab selleni, et propaganda surub inimestele peale soovahetusemõtteid ning kuidas suur mure ongi selles, et inimesed tahavad sugu vahetada. Tegelikult ka - ühel hetkel ma keerasin lehekülgi tagasi ja kontrollisin mitu korda üle. Väga sujuvalt on alguses juttu geimeestest ja varsti on teemaks soovahetus. Kusjuures lesbidest pole raamatus juttu.
Lõpupoole on juttu sellest, kuidas sõnad meid mõjutavad, muuhulgas viitab Rootslane teaduslikule testile, kus Jaapanis filmiti veeklaasi, sinna juurde räägiti ilusat juttu ja vesi muutus imekauniks. Seejärel üteldi halvasti ja vee struktuur muutus inetuks. See kõik toimus kaamerate all ja on dokumenteeritud. Raamatus küll pole selle filmilindile jäädvustatud katsele viidet.
Viimane kuuendik on suuresti hästi üldine jutt, kus on juttu lõdvestumisest, mediteerimisest, sellest, kuidas autor on vaimne inimene ning üldse saab raamat otsa sellisel üldisel, pehmel ja mittemidagiütleval noodil, milliseid suvalisest mitteteaduslikust eneseabiraamatust leiab. Vähemalt pole see nii kange kraam, nagu vahepeal oli, sest tõesti, lõdvestumine on oluline.
Kokkuvõtvalt - minu silmist teatud valdkonnast raamat nagu ikka. Inimene oskab sõnu seada, on hea esineja ning valdab müügikunsti. Ilmselgelt on leidnud omale isegi mitte nišši, aga selgelt täitmata valdkonna, usub ilmselt ka ise siiralt, et see, mida teeb, on hea, vajalik ja kasulik. Kuna suur osa ka sellest raamatust ongi "õige" ja töötab päriselus, seda kasutataksegi teaduslikult paikapandud ja usutavas praktikas, siis pole ime, et autori kalender on täis broneeritud. Ma isiklikult arvan selle raamatu põhjal, et ta edu ongi alternatiivses vaatenurgas, kus sugestiivsel noodil platseebot müüakse. Ühtepidi on ju tore, kui inimesed saavadki oma muredele lahenduse. Lihtsalt, et mu hinnangul on olulisem osa siin autori veenimsjõul, mitte pole tegu müsteeriumiga.
Mida arvata raamatust, mille autor ei tee vahet psühholoogia ja psühhiaatria vahel (ja kelle arvates annavad nn tavapsühholoogid inimesteke probleemide lahenduseks ainult ravimeid), kelle jaoks narkomaanid on rämps (päriselt on nii kirjas), kes näeb igal pool geipropagandat ja seda, kuidas geid oma sättumust demonstreerivad, kelle jaoks sooneutraalsus on sotsialistlik, kelle jaoks homoseksuaalsus on trauma tagajärg või vanemate süül tekkinud (põhjuseks näiteks muuhulgas ka viha oma vanemate vastu) jne jne? Vähegi intelligentsemal inimesel ilmselgelt ei tekita see erilist usaldust ei autori isiku ega ka tema poolt kirja pandu suhtes ja see on täiesti arusaadav.
peab tunnistama, et kuni peatükkideni, mis käsitlesid homoseksuaalsust ja soovahetust, polnud raamatul nagu väga vigagi ja autor suutis enam-vähem mõistliku inimese mulje jätta. siit-sealt kokku kirjutatud teaduspõhiseid teooriad ja laenatud ideed (väga palju nt osholt) olid küll segamini umbluu ja autori isiklike kohati üsna naiivsete seisukohtadega, aga samas ühtegi asja polnud, mis oleks sundinud päris peast kinni hoidma. oleksin raamatule ikkagi tubli kaks tärni ilmselt ära andnud. aga siis tulid "huvitavad" ideed homoseksuaalsuse tekkepõhjuste kohta, mille juurde autor pikib detailselt juttu sellest, kuidas talle on külge löödud, ja et "geimehi tuli minu ellu nagu Vändrast saelaudu" ja juba järgmisel leheküljel, et "hakkas geisid minu ellu saabuma nagu seeni pärast vihma". ja siis mainib korduvalt, kuidas nende seksuaalenergia jmt asjad tal südame pahaks ajavad. ühesõnaga, sellest kõigest jääb mulje, et tegemist on ühe õnnetu inimesega, kes ei julge olla päriselt tema ise endale seatud piiride/reeglite tõttu, millele ilmselgelt lisandub paremäärmuslik propaganda (seda viimast saab tajuda, kui jõuda soovahetuse, meikimise jmt teemade juurde).
aga kui rääkida edasisest (u lk 170 ja edasi), mis räägib orientatsiooni "demonstreerimisest", meikimisest, nn "geipropagandast" jmt, siis on tegemist ikka nii rumala jutuga, et ausalt öeldes hakkab ikka väga kurb, et selline inimene on kellegi jaoks autoriteet. piinlikult rumalaid lauseid nagu nt "USA müüb seda (st tugevat ja silmatorkavat geimeeste meiki) kui normaalsust ja sotsialistidel on seeläbi võimalik süvendada oma sooneutraalsust." nii et keegi võiks seletada talle ka seda, mis asi on sotsialism ja sooneutraalsus? ja kuidas need omavahel seotud on (st ei ole)? huvitav, kus autor näeb "inglitiibade ja rippuvate dildodega" tänaval ringi käivaid mehi? Ja miks mina neid kuskil ei näe? Ja isegi kui näeks, miks see mind häirima peaks?
samas ühte eestis tuntud geipaari autor siiski tunnustab, sest "mehed elavad toredasti koos ilma haiglaslikku kampaaniat tegemata." ja neil "ei ole vaja teatud ühiskonnagruppide vastu võidelda". psühholoogid "õhutavad segaduses olevaid noori takka" ja tema arvates "tuleks peatada haiglasliku kampaania tegemine". kes ja kus teeb kampaaniat, tahaks küsida? Milliste ühiskonnagruppide vastu geid võitlevad? Oleks päris naljakas tegelikult, aga pigem tekitab selline lihtsameelsus kurvastust, sest on inimesi, kes pöörduvad tema poole abi saamiseks …
Kui aga konstellatsioon huvitab, siis soovitan ikka pöörduda mõne mõistliku terapeudi poole. Selle raamatu võib küll vabalt vahele jätta.
8Läksin raamatut laenutama kohe, kui sotsiaalmeediast lugesin, et see on nüüd välja antud. Oleme ju Antsuga sama vanad ja raamatu pealkiri paelus mind kohe. Usun minagi, et inimene on mõjutatud nii sugulussidemetest ja kollektiivsetest jne traumadest. Üllatus-üllatus, ma ootasin järjekorras üle 2 kuu. Selleks ajaks olin ma läbi lugenud erinevaid arvustusi, ilmselt neist ka mõjutatud, aga mind huvitas, kuidas ta eelnevate põlvkondade mõjutusi inimese arengus siis näeb.
Kui raamatu kätte sain, siis lehitsesin seda veidi ja koheselt jäid silma peatükid, mis käsitlesid kanepitarvitajaid ja narkomaane kui inimrämpsu. Highlight oli tema eraldi koostatud peatükk just geimeestest ja nende psühholoogiast, kes hakkasid tema ellu järsku imbuma, tsiteerin, "nagu seeni pärast vihma" ja "nagu Vändrast saelaudu". Vaesekene. Kaunid võrdlused, muidugi. Minu jaoks on iga inimene siiski inimene. Ka narkomaan. Ka geiMEES.
Ma ütlen ausalt, et ma ei pannud raamatule erilisi lootusi, aga siiski veidi pettusin. Seitsme põlve müsteerium ei olegi ju tegelikult nii suur müsteerium, minu jaoks jäi sellest kõigest veidi vajaka. Põhimõtteliselt oli ümber kirjutatud inim-, arengu- ja isiksusepsühholoogia kokkuvõtted, mille ained ülikoolis läbisin. Sisemise lapse ja traumatöö peatükis kirjutas ta suuresti lihtsalt enda tööst. Ma väga usun sisemise lapse teooriasse, alateadvuse jõudu jne, seega teooriast jäi puudu. "Enesareng peab olema tema jaoks lõbus" - njah, oleneb, mis nurga alt seda vaadata, arvestades, et traumatöö tõmbab inimesed tükkideks katki ja siis õpetab jälle kokku lappima ning elus hakkama saama. Konstellatsiooni ja hüpnoosi olen kogenud ja minu jaoks on need olnud täiesti töötavad meetodid. Plusspunktid, et ta sellega tegeleb, arvestades tema vastuvõttude järjekordi.
Kasutatud materjalide nimekirja vaatasin ka. 4 raamatut. :) Väga palju on ta mõjutatud Oshost ja Freudist.
Kokkuvõtteks soovin autorile edu, kindlasti on kasvada ja areneda temalgi - nagu meil kõigil. Tema vanuses ma ei kahtle, elukogemus õpetab. Vaatasin huvi pärast URRAMist järgi raamatu reserveeringu järjekorra - tänase seisuga 72 inimest. Noh, edu ja kriitilist meelt lugemisel.
This entire review has been hidden because of spoilers.
Dnf 50%. Kirjutan arvustuse olles õppinud psühholoogiks, töötades psühholoogina ning antud hetkel õppides pereteraapiat.
- Raamatut lugedes tekkis koheselt seos Tauno Vahteri raamatuga "Hea venelane", kus samuti üks noor poiss sattus õpetaja käe alla vanureid ravima müstikaga. Huvitav 😂
- Ma pean ütlema, et raamat on ülihästi kirjutatud. Ülihea keelekasutus ja toimetamine.
- Auror on ülihea manipulaator. Kasutab komplimente lugeja kannustamiseks eriti siis, kui ta ütleb midagi, mida ei saa tõestada ja tal on vaja, et sa seda usuksid edasise lihtsamaks omaksvõtmiseks. Lisaks kasutab ta tehnikat "eksperdi arvamus", kus tegelikukt pole eksperti taga. Seda tehnikat kasutavad ka usuliidrid vanemaid oma laste keha jumalale tänuks andmiseks.
- Oma tekstis ütleb, et midagi ei saa tõestada ja ometi konstanteerib öeldut faktina. Usukuulutaja maik, aga eks usul ole ka olnud oma roll inimeste rahustamisel.
- Autor kipub endale vastu rääkima, kus ütleb üht ja juba järgmises lauses/lõigus väidab vastupidist.
- Korduvalt kritiseerib "tavapsühholoogiat" liiga kitsas olemise eest tegelikult teadmata psühholoogiast tuhkagi.
- Ütleb, et konstellatsioon pole teaduslik lähenemine ja sellegipoolest mõistlik, kuna tulemust nagu oleks. Kunagi oli vere laskmine ka väga efektiivne nagu ka elavhõbeda või arseeni tarbimine, kuna nad varjasid tegeliku põhjuse ja ajutiselt tekitasid näiliselt parema enesetunde.
- Kirjeldab strukturaalset pereteraapiat, aga ei nimeta seda. Mõni võib mõelda, et aga miks peab nimetama. Seepärast, et isegi pereteraapias õpetatakse, et strukuraalne lähenemine on ainult üks võimalik ning kindlasti mitte ülim. Sellelgi esineb oma puudjääke ja ohtralt.
- Raamat tundub ka kohati mõtlematu. Sa oled sündinud ühe mehe ja naise vahelisest armastusest. Jättes välja olulise debati samasooiharatest, siis on ka inimesi, kes sünnivad maailma vägistamise tagajärjel.
- Ütleb, et midagi on teaduslikult tõestatud fakt, aga ei viita allikale. Seda juhtub mitmel korral. Mõnikord ei ütle ta, et see on teaduslikult tõestatud fakt, aga lihtsalt konstanteerib öeldut kui ilmselget tõde.
Ma õpin hetkel (päriselt) pereteraapiat ja isegi mina tean, et "pere" pole kõige vastus.
Tegemist on väga patriarhaalse ja misogüünse raamatuga. Ei soovita.
Ants Roostlase raamatu "Seitsme põlve müsteerium" lugemine võttis oodatust kauem. Osaliselt ka sellepärast, et ma nõustun autori mõttega, et seda infot on vaja enne integreerida kui sellele reaalset hinnangut andma hakkad.
Siiski jääb minu arvamus kahjuks negatiivseks.
Raamatu parim osa:
Kõik kuni leheküljeni 127 on väga väärtuslik ja hästi kirja pandud info. On näha, aru saada ja tunda, et inimene on selle enda jaoks ja oma klientide jaoks tõeliselt läbi töötanud ning see tõesti on hea lugemine. Stiil on üsnagi neutraalne ja tekst hästi loetav. Super!
Ka hiljem leidub mõnusaid peatükke, kus on info hästi ja terviklikult kirja pandud.
Kõige kehvem osa:
Peaaegu kõik, mis jäi vahemikku 127-207, v.a Nartsissismi peatükk. Oli tunda, et partnerlussuhete osas autoril piisav elukogemus lihtsalt puudub ja teemat käsitletakse järsku koos emotsionaalsete hinnangutega ja väärarusaamadega normaalsetest suhetest. Väga palju esines naiste peale süü panemist ja näpuga näitamist.
Peatükk "Geimaailma varjatud psühholoogia" oli nii hullu sisuga, et mul kadus autori vastu peaaegu igasugune austus. Kui loete, jätke oma närvide säästmiseks lk 171-184 vahele.
Tulemus:
Kui saaks vaid hinnata eraldi osi... raamatus leidus palju ka stiilivigu ning osad olid ka sellised, kus mul tekkis küsimus, kui põhjalikku tööd toimetaja tegelikult tegi. Eks kordustrükkides ehk parandatakse.
Kuni lk 127: 4/5 Peale lk 127: 1,5/5 (V.a viimased paarkümmend lehte)
Raamat täis tõdesid, pooltõdesid ja veidi kahtlase väärtusega infot. Justkui kõik see mida me tegelikult teame, aga iseendile igapäevaselt ei tunnista ega teadvusta. Lugemine ise lihtne. Autor teab kuidas teemat selgelt ja arusaadavalt edasi anda. See kui palju Sa sellest endaga kaasa võtad on juba Sinu enda otsustada.
Mul on hea meel, et ma ei lugenud teiste kokkuvõtteid ja hakkasin lihtsalt lugema autori nime pärast. Mulle meeldis teose ladus kirjaviis ja ka käsitletavad teemad, sest nii mõnelgi korral leidsin end ehmatusega mõtlemas, et midagi selles on nii tuttavat. Ma oleksin soovinud näha rohkem lahendusi, kuid olles raamatu lõpuni lugenud, saan aru et lahendused olidki olemas. Lihtsalt mitte ridades, vaid nende vahel mu enda sees. Mõistan, miks see teos paljusid triggerdab ning kahel korral ka mind, kuid tänaseks olen saanud aru ka miks ning olen neist kohtadest läbi liikunud. Oleksin veel ehk aastaid nendega mõtete keskel tiirutanud ilma teost lugemata. Samastun ka autori sõnadega, et selle raamatu puhul tuleb seda tunnetega kogeda, mitte ainult lugeda ja sõnum on kordades kõnekam. Meeldis ja julgen soovitada avatud meelega lugejale.
Eelkõige on see suurepärane lugemine, kui oled alustamas teekonda iseendas ning ka siis, kui oled esimesed sammud juba teinud. Mõistan, et paljudel inimestel on kahtluseid ja kõhkluseid raamatus kirjeldatud tehnikate ja lähenemiste osas. See on ka mõistetav, sest elame teaduspõhises maailmas, kus iga uus leiad/avastus vajab uuringuid ja teaduslikku põhistamist/mõõdetavust. Küll aga peab tõdema, et paljud meele ja vaimuga seotud asjad on siiani teaduslikult seletamata ning sellest tulenevalt on psüholoogidel küllaltki vähe tööriistu ärevuse/depressiooni jms seisundite käes kannatavate inimeste abistamiseks. Antud raamatust saad hea ülevaate mõningatest tehnikatest, kui oled avatud proovima alternatiivseid lähenemisi.
Lihtsalt ütlen, et väga põnev raamat teistmoodi teemadel, mille peale kunagi poleks ise tulnud. Igalepoole kuhu satud, tassid sa kaasas oma suguvõsa. Sul on võimalik mõista, mida on sinu peresüsteem sulle andnud, kuidas sind kujundanud. Viimased peatükid vaimsusest kõnetasid mind kõige rohkem. Aitäh Ants!
Seda raamatut siin lugedes võivad sinus esile kerkida isiklikud mälestused ja valukehad – lase neil tulla. Koge seda raamatut just sulle omasel viisil. Ole vaatleja. Võta siinseid ridu lehekülg lehekülje järel üha turvalisemalt endasse. Info, mille sa siit kaante vahelt leiad, ei ole absoluutne tõde. Kuid see on midagi, mis on aidanud tuhandeid inimesi, andnud neile võimaluse kasvada ja areneda kiiremini ja tõhusamalt, kui tundide kaupa psühholoogi juures oma lugusid jutustamas käies. Sa oled oma elu ekspert, lahenduste pakett kõikidele sinu probleemidele on peidus sinus eneses.
Minu kommentaar: Ma tundsin kuidagi, et see raamat ei pakkunud mulle eriti uut teavet. Kohati segase ja ootamatu sisuga. Jah, perekonstellatsioon tundub endiselt põnev- meenutab natuke genogrammi, mis on täiesti teaduspõhine meetod, aga raamat ei asenda siiski teraapiat.
Raamat pani mõtlema, kui suur mõju võib olla suguvõsal inimesele (töö jne). Pani ka mõtlema, et mõned lahendamata probleemid võivad olla juurdunud pererollides tänases elus, mille peale ise kohe ei tuleks (varjatud mured minevikus jne). Ainuke kaheldav punkt oli see, et eelnevate põlvkondade traagilised sündmused võivad korduda ka käesolevas elus. Tabab vaistlikult hästi inimesi, suhteid ning suurt pilti. Jõuab ka tõdemuseni, et nõustaja ei ole imeinimene ja vahel on erinevad protsessid individuaalis kinni. Lisaks kõigele toob ka vaimsuse teema sisse.
Raamatu keskne idee - et oleme inimestena mõjutatud oma eelkäijatest ja lugude kirjeldus, mida autor on lahendanud teraapiaseanssidel on head ja tekitavad siin-seal ahhaa-momente, äratundmist, aga üldiselt jääb raamat käsitletavates teemades liialt pealiskaudseks, et seda või autorit liiga tõsiselt võtta.
Loved it. Nii selgelt ja mõtlemapanevalt ja "täpselt nii ongi" kirjutatud. Kindlasti vajalik raamat kõigil läbilugemiseks. Naljakas oli ka lõppkokkuvõte 🤣
Esimene lugemine oli valikuline lugemine. Teadlikult jätsin mingid peatükid vahele sest need kas ei puudutanud mind või ei saanud ma täpselt aru. Leidsin aga samas palju äratundmist ja sarnaseid mõtteid ning mustreid millest ma arvasin on saanud ka enda elu mustrid alguse. Olen ise avatud mõttemaailmaga inimene ning kõik uus millest ma pole kuulnud või näinud on põnev, alati tahad rohkemat teada. Tihti on raske teha vahet tõel ja valel aga see las jäägu iga inimese enda valida. See raamat on nagu õpik. Loed ühe korra on üks tunne ja emotsioon, loed teise korra või teises elu etapis on teine emotsioon. Elu see ongi üks suur mõistatus. Mulle meeldis, sest see oli midagi uut.