Elas kord üks tüdruk, kes sündis 1843. aasta detsembrikuus Vändra köstrimajas ja tema nimeks sai Lydia Emilie Florentine Jannsen. Lydia oli Jannsenite pere esimene laps. Tema isa oli ajakirjanik ja koolmeister Johann Voldemar Jannsen, kes asutas Postimehe. Lydia ema Juliana Emilie Koch kasvatas lapsi ja õpetas neile saksa keelt.
Kui Lydia sündis, ei olnud ühte Eestit olemas. Eesti asemel olid Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang, mis mõlemad kuulusid Venemaa Keisririigi alla. Nii nagu praegu, elas siin ka toona palju erinevaid rahvaid, ametlikud keeled olid aga saksa ja vene keel. Lydia kaitses kogu oma elu tuliselt maarahva õigust oma keelele ja kultuurile ning oli üks laulupeo idee kandjatest.
See siin on lugu ühest eesti tüdrukust, kes kasvas üles Liivimaa kubermangus, sai Eesti kirjanikuks, rajas Soome silla, abiellus lätlasega ja läks elama Kroonlinna.
Kätlin Kaldmaa (sündinud 1970) on kirjanik, tõlkija, kirjanduskriitik ja ajakirjanik.
Ta on töötanud Eesti Päevalehes muuhulgas kirjanduslisa Arkaadia toimetaja ja kirjastajana. 2009–2011 oli ta raamatuajakirja "Lugu" peatoimetaja. Eesti PEN klubi taasasutamisel aastal 2010 valiti ta selle juhatuse liikmeks ning oli mitu aastat Eesti PENi president.
2012. aastal ilmus Kätlin Kaldmaalt luulekogu "Armastuse tähestik". Sellega moodustavad mõttelise triloogia 2013. aastal ilmunud romaan "Islandil ei ole liblikaid" ja lasteraamat "Lugu Keegi Eikellegitütre isast".
Kätlin Kaldmaa on tõlkinud inglise keelest Jeanette Wintersoni, Carol Clewlow', Diana Issidoridese, Michael Ondaatje, Patricia Scanlani, Gabriel Zaidi, Leona Blairi, Fiona Walkeri, Colum McCanni, Mitch Albomi, Ali Smithi, Alexander McCall Smithi, Junot Diaze, Peter A. Claytoni ja teisi teoseid. Ta on tõlkinud hispaania keelest Gabriel García Márqueze raamatu "Kaksteist kummalist palverändurit" ja Siri Kolu raamatusarja "Meie, rööbelid" ning muudki soome keelest.
Lühike, kuid kõnekas ja armas raamat Lydia Koidulast aidates lastel rohkem mõista ühe legendaarse inimese kujunemist ning, mis inspireerib ka ise oma unistuste suunas liikuma.
Tore ja omapärane raamat, aga ei saa mitte aru, mille eest tiitel “Hea lasteraamat”. Lugu raamatus on nii hüplik, et ei ole kindel, kas lapsed sellest saavad aru ja suudavad jälgida ning tervikut luua. Täiskasvanud lugejana, teades Lydia Koidulast veidi rohkem, on lugu ilmselt terviklikum.
Huvitav fakt - kas teadsid, et Lydia täisnimi on Lydia Emilie Florentine Jannsen? :)
Lugu sellest, kuidas Lydia Emile Florentine Jannsenist kasvas Lydia Koidula. Illustratsioonid, küljendus, kujundus viis pluss. Seda raamatut on mõnus käes hoida ja lugeda. Idee üleüldse suurepärane. Aga mulle jäi tunne nagu oleks kirjanik segaduses, mida ja kellele ta nüüd täpselt kirjutab. Väiksemate lugejate ehk kuulajate jaoks oli jutu sees liiga palju aastaarve ja muid peenemaid fakte (sellise info võib ju huvilistele näiteks raamatu lõppu panna? või kasvõi illustratsioonidesse?) Lugu ise ka liiga hüplik (üks terve lehekülg lilledest?). Suurematele lugejatele jäi jällegi põhjalikkusest puudu, näiteks võiks olla rohkem vihjeid ajastu olemus kohta. Ka nende jaoks on siin liiga palju aastaarve. Selline raamat võiks olla pigem mõnusalt kulgeva looga huvitekitaja ja teemaga tutvustaja aga kahjuks umbes poole pealt hakkas ta salamisi õpikuks muutuma :( Kuid lugeda tasub kindlasti!
Kes ei tea Lydia Koidulat? Usun, et tema nimi on tuttav juba ka algklassilastele. Aga milline oli Koidula elu? Seda teavad ilmselt vähesed. Küll teame üldfakte, kuid mis olulisemate daatumite vahele jääb, sellele sageli ei mõelda. Nüüd on Kätlin Kaldmaa kirjutanud toreda lasteraamatu, milline võis olla Lydia oma igapäevaelus. Tore võte oli lisada ka Koidula vanus, kui midagi olulist oli tema elus toimunud. Ainuke asi, mis jäi kripeldama, oli Koidula surmaaja puudumine. Sarnane esitus teiste oluliste elusündmustega aitaks ka lastele teadvustada, et meie armastatud naisluuletaja elu jäi tegelikult väga lühikeseks. Lugeda tasub igal juhul, sest raamat aitab Lydia Koidula elu paremini mõista. :)
suhtusin alguselt skeptiliselt, sest ma suhtun kõigesse, mis tundub liiga yhemeelselt hea olevat, skeptiliselt. aga ma pidin pettuma: see ongi kohutavalt hea raamat. nii teksti kui ka kujunduse poolest.
Lydia Koidula elulugusid on mitmeid ning see on üks ainulaadsemaid. On väga oluline, et juba lapseeas kohtume kas või paberil oluliste kirjandustegelastega, eriti sellise olulise inimesega nagu Lydia Koidula. Raamat kajastab Lydia elu lapsepõlvest 20. eluaastate lõpuni ja Kroonlinna kolimiseni. Lühidalt tuuakse välja see, kui hinnatud oli Koidula oma eluajal ning kõik kokkupuuted eesti kultuuri- ja kirjandustegelastega ning muidugi viisid, kuidas ta mõjutas eesti kultuuri. Üks olulisemaid lasteraamatuid, mis viimastel aastatel välja antud. Pildid ja illustratsioonid on lisanud Jaan Rõõmus ning needki on muinasjutulised ja sümpaatsed, kuid mitte liigvärvilised.
Tõeliselt ilus ja kvaliteetne raamat paksude lehtede ja ilusa kujundusega. Räägib Lydia Koidula kujunemisloo päris pisikesest peale kuni tema Kroonlinna kolimise ja oma laste saamiseni. Lisaks põnevatele ja pöördelisetele seikadele Lydia elus on lastel huvitav võrrelda vana gooti kirja tänapäevase kirjaga.
Pilguheidud eri hetkedesse Lydia Koidula elust, alustades sünnist ja nimepanekust, jätkates tööga isa ajakirjas, seejärel kirjanikuametiga ja lõpetades lühikeseks jäänud eluga Kroonlinnas.
Olen nõus, et raamatu idee on tänuväärne - tutvustada nooremale lugejaskonnale sisuliselt ikkagi Eesti esimest naisluuletajat. Raamat on pälvinud ka hea lasteraamatu tiitli. Samas jäi mulle lugedes arusaamatuks, millisele sihtrühmale see lugu siis nüüd ikkagi mõeldud on. Endale oli täitsa tore lugemine, aga nooremale lugejale mõeldes tahaksin küll päris palju kritiseerida, kas või juba alguslausest peale. Ja kui paljud lapsed teavad, kes see Goethe selline oli? Kahtlen, et sellisele vanuserühmale see raamat mõeldud ei ole. Raamatukogus on igatahes lasteosakonnas. Ühesõnaga, idee on tore, aga teostus - küll omapärase käekirjaga - jäi arusaamatuks.