Hea. Mike Carey käekirja tunneb ära igasuguste mütoloogiate kasutamise poolest, Luciferis juba oli näha et mees valdab teemat. Eriti just selliste natuke vähemtuntud ja eksootiliste, siin kasutab ta näiteks Walesi keltide oma vist, kõik need Surnute Jumala kärbsekujulised saadikud (ma polnud ennem näinudki selliste jõhkrate lihastega kärbest, ja Constantine'i remark saadiku pakkumisele ta selga võtta ja kuhugi kanda, et ei, tänan väga, aga parem on mitte riskida pealeoksendamise ja nahkapanemisega...;)) ja puust maskidega surnute karjased jne. Varjukoer jõuab järjest lähemale, see liin kulmineerub järgmises osas.
Üldiselt olen ma nüüd mitmeid mitmeid kordi kogu Hellblazeri sarja lugenuna hakanud Mike Carey osasid küllaltki hindama.