What do you think?
Rate this book
Kui armastus külmutab südame #1
Kui armastus külmutab südame: Väljavalitu
Ükski normaalne inimene ei kuule ju lumesajus helisevaid hääli ega taju lumetuisu kutset – kahtlesin, et äkki ma ei olegi tavaline inimene. Ühel päeval, kui ma ärkasin metsas lume sees, ja veel alasti, sain kinnitust, et kindlasti ei saa ma olla nagu kõik teised. Oligi viimane aeg välja uurida, kes ma siis täpselt olen.
Ootamatult hakkas juhtuma väga veidraid asju, nagu näiteks see, et ühele lõpuklassi poisile teraselt silma vaadates tundsin elus esimest korda külma. See tunne oli hirmus, ent samas ka meeldiv ja ma sattusin sõltuvusse jääkirmetiste paitustest oma kehal – mis siis, et see veider külmumine ohustas mu elu.
Järsult leitud õnnetunne pidi ju olema lõputu, kuid ühel päeval astus klassi välimuselt minu sarnane noormees, kellelt sain teada, kes olen ja millised on minu kohustused. Võimatu oli täita käsku ja loobuda armastuse vallandatud külmatundest, ilma milleta ei osanud ma enam elada.
Mina ei tahtnud olla see teismeline, kelle õlgadele jääb maailma päästmine. Mina tahtsin oma loole õnnelikku lõppu ja ma hakkasin neile vastu.
Ootamatult hakkas juhtuma väga veidraid asju, nagu näiteks see, et ühele lõpuklassi poisile teraselt silma vaadates tundsin elus esimest korda külma. See tunne oli hirmus, ent samas ka meeldiv ja ma sattusin sõltuvusse jääkirmetiste paitustest oma kehal – mis siis, et see veider külmumine ohustas mu elu.
Järsult leitud õnnetunne pidi ju olema lõputu, kuid ühel päeval astus klassi välimuselt minu sarnane noormees, kellelt sain teada, kes olen ja millised on minu kohustused. Võimatu oli täita käsku ja loobuda armastuse vallandatud külmatundest, ilma milleta ei osanud ma enam elada.
Mina ei tahtnud olla see teismeline, kelle õlgadele jääb maailma päästmine. Mina tahtsin oma loole õnnelikku lõppu ja ma hakkasin neile vastu.
412 pages, Paperback
Published January 1, 2022
1 person is currently reading
54 people want to read
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 17 of 17 reviews
March 28, 2022
"Kui armastus külmutab südame. Väljavalitu" on imeline lugu 16-aastasest Rosalinalt, kes armastab talve ning ühtäkki on tema ellu tekkinud ka teine armastus: populaarne ning nägus koolivend Aiden. Kuid peatselt hakkab juhtuma Rosalina elus nii kummalisi asju, et ta otsustab hakata uurima enda päritolu. Üks avastus viib järgmiseni ning tüdruk satub emotsionaalselt raske valikuga risttee juurde.
Autor Koidu Ferreira pani raamatu kirja enne "Domineeriva värvi" sarjaga alustamist ning kuna lugejate ootused olid kõrgel, siis oli ärevus vastuvõtu osas suur. Värske raamatu kahe päevaga läbilugenuna võin öelda: Koidu, see raamat oli nii hea, et külmutas mu südame. Võin tunduda kui roosade prillide kandja, kuid lugu oli nii romantiline, südamlik, lumine ja geniaalne - kõik head asjad koos.. ma lihtsalt ei jõua järge ära oodata.
Autor Koidu Ferreira pani raamatu kirja enne "Domineeriva värvi" sarjaga alustamist ning kuna lugejate ootused olid kõrgel, siis oli ärevus vastuvõtu osas suur. Värske raamatu kahe päevaga läbilugenuna võin öelda: Koidu, see raamat oli nii hea, et külmutas mu südame. Võin tunduda kui roosade prillide kandja, kuid lugu oli nii romantiline, südamlik, lumine ja geniaalne - kõik head asjad koos.. ma lihtsalt ei jõua järge ära oodata.
April 26, 2022
Minu kõige esimene käsikirja lugemise kogemus!
Tõenäoliselt ka viimane, sest apppi kui raske on mõttega lugemine!!! Kuidas te teete seda?!?!?!
Oli kord tüdruk ja oli kord poiss.
Oli kord ettemääratud armastus ja oli kord saatus.
Kuid seekord ei lähe miski nii nagu planeeritud.
Kui Rosalina alasti lumehanges ärkab peab ta seda küll imelikuks, aga imelikud asjad temaga juhtuvadki. Kummaline sündimisviis, hingepõhjani armumine ja seltsiks Guinessi rekordite väärilise vanusega kass. See kõik viib kirglikku armastus tulvil tempoka seikluseni, mis muinasjutuliselt maagiline.
Selle fantaasiarikkas imeulme loos on Ferreira loonud eriliselt sooja (hihi) maailma neile, kes armastavad talve. "Väljavalitu" viib lugeja erilisse lumehelveste maailma, kus igaüks on unikaalne, kuid loomulikult on üks teistest unikaalsem ja loomulikult ei taha ta seda kohe mitte olla. Olgugi, et see on kohati klišee, siis seekord jäin raamatu lõpus mõtlema, et kui tihti me endale piiranguid ise peale paneme. Kui lihtne on meil, inimestel, üldiselt minna oma armastatu juurde ja öelda, et jou sa püss. Vean kihla, et enamik inimesi ütleks nüüd, et eii ma ei saaa ta on mu kolleeg/sõber/sõbrasõber/sõbravend või et ta on suhtes või pole niiikuiniii huvitatud jne jne jne. Seal, kus on hirm on vabandused varnast võtta, kuid tegelikult need ei ole ju reaalsed takistused eriti võrreldes sellega, mida Rosalina antud loos läbi peab elama. Raamat pani mind ka rohkem väärtustama talve. Olgugi, et pugesin sügavamale tekisisse kui Rosalina raamatu algul lumes ärkas aitas raamat meenutada kõike seda ilusat talve juures, mis külmas ja linna lumeporis ununeda võib. See rahu, see valgus, need ainulaadsed lumehelbed!
Tõenäoliselt ka viimane, sest apppi kui raske on mõttega lugemine!!! Kuidas te teete seda?!?!?!
Oli kord tüdruk ja oli kord poiss.
Oli kord ettemääratud armastus ja oli kord saatus.
Kuid seekord ei lähe miski nii nagu planeeritud.
Kui Rosalina alasti lumehanges ärkab peab ta seda küll imelikuks, aga imelikud asjad temaga juhtuvadki. Kummaline sündimisviis, hingepõhjani armumine ja seltsiks Guinessi rekordite väärilise vanusega kass. See kõik viib kirglikku armastus tulvil tempoka seikluseni, mis muinasjutuliselt maagiline.
Selle fantaasiarikkas imeulme loos on Ferreira loonud eriliselt sooja (hihi) maailma neile, kes armastavad talve. "Väljavalitu" viib lugeja erilisse lumehelveste maailma, kus igaüks on unikaalne, kuid loomulikult on üks teistest unikaalsem ja loomulikult ei taha ta seda kohe mitte olla. Olgugi, et see on kohati klišee, siis seekord jäin raamatu lõpus mõtlema, et kui tihti me endale piiranguid ise peale paneme. Kui lihtne on meil, inimestel, üldiselt minna oma armastatu juurde ja öelda, et jou sa püss. Vean kihla, et enamik inimesi ütleks nüüd, et eii ma ei saaa ta on mu kolleeg/sõber/sõbrasõber/sõbravend või et ta on suhtes või pole niiikuiniii huvitatud jne jne jne. Seal, kus on hirm on vabandused varnast võtta, kuid tegelikult need ei ole ju reaalsed takistused eriti võrreldes sellega, mida Rosalina antud loos läbi peab elama. Raamat pani mind ka rohkem väärtustama talve. Olgugi, et pugesin sügavamale tekisisse kui Rosalina raamatu algul lumes ärkas aitas raamat meenutada kõike seda ilusat talve juures, mis külmas ja linna lumeporis ununeda võib. See rahu, see valgus, need ainulaadsed lumehelbed!
April 14, 2023
Olen sada korda kustutanud ja siis uuesti kirjutanud, sest eesti autori puhul ongi raske arvamust avaldada. Ühelt poolt nii äge ja ma ausalt tervitan igat jumala raamatut, mis ilmub noortele, sest noortekirjandus on minu meelest kerges ohus viimased aastat (lihtsalt ei tule ei eestist, ega ka tõlkena piisavalt palju neid raamatuid). Teisalt kui loed, siis on sul ju mingid ootused.
Minu jaoks "Väljavalitu" sari meenutas paljuski autori esimest sarja "Domineeriv värv":
- kirjastiil (Koidul on selline omapärane lauseehitus, ilmtingimata mitte minu maitsele. Ühest intervjuust lugesin, et autor elab välismaal ja seeläbi hakkas see omapärane stiil mulle veidi loogilisem tunduma). Samas ei pruugi see segada noort lugejat, rohkem neid, kes harjunud igapäevaselt lugema ka täiskasvanute teoseid.
- peategelane hakkab liini ajama kahe mehega korraga
- fantaasiamaailm, milles tegevus kulgeb, no see on ikka ulme ja andis selle peale tulla! Ma ei saanud üldse aru, mis lumehelveste kuningriik ja miks peaksid lumehelbed suutma kõiki oma soove täita. Või see valik, mille järgi osasid soove saad täita ja teisi soove ei saa täita, olid kohati ebaloogilised.
Minu jaoks "Väljavalitu" sari meenutas paljuski autori esimest sarja "Domineeriv värv":
- kirjastiil (Koidul on selline omapärane lauseehitus, ilmtingimata mitte minu maitsele. Ühest intervjuust lugesin, et autor elab välismaal ja seeläbi hakkas see omapärane stiil mulle veidi loogilisem tunduma). Samas ei pruugi see segada noort lugejat, rohkem neid, kes harjunud igapäevaselt lugema ka täiskasvanute teoseid.
- peategelane hakkab liini ajama kahe mehega korraga
- fantaasiamaailm, milles tegevus kulgeb, no see on ikka ulme ja andis selle peale tulla! Ma ei saanud üldse aru, mis lumehelveste kuningriik ja miks peaksid lumehelbed suutma kõiki oma soove täita. Või see valik, mille järgi osasid soove saad täita ja teisi soove ei saa täita, olid kohati ebaloogilised.
March 22, 2022
See on noorteraamat, mille lugemise ajal hakkab kindlasti külm. Selles on lihtsalt nii palju lund ja tormi, et seda lihtsalt peab tundma. Tundeid on muidugi peale lume ka palju.
Koidu toob meie ette mõnusa ja armsa muinasloo, milles võib leida sarnasusi päris mitme teise looga, kuid samas on need kõik põneval moel üheks täitsa uueks kompotiks kokku keeratud.
Pikemalt kirjutan blogis: http://midaheliluges.blogspot.com/202...
Koidu toob meie ette mõnusa ja armsa muinasloo, milles võib leida sarnasusi päris mitme teise looga, kuid samas on need kõik põneval moel üheks täitsa uueks kompotiks kokku keeratud.
Pikemalt kirjutan blogis: http://midaheliluges.blogspot.com/202...
May 17, 2022
Armas ja kerge lugemisega noortekas, kuid peategelase Rosalina elu see-eest on järjest keerulisemaks muutumaks hetkest kui ta saab aru, et tema juba varasemalt tunnetatud erinevus teistest ongi tõsi. Tema juured ulatuvad palju sügavamale ja täiesti erilisemat teed, kui tüdruk uneski aimata oskaks.
Ja armastus ei puudu sellest loost. Kas asjalood on isegi sellised, et Rosalina peab valima suure armastuse ja kohustuse vahel?
Ning muidugi Koidu pakub meile maailma, mille fantaseerimiseks peab kõvasti enda ajusid ragistama, ometigi temal tundub see nii lihtne.. Loomulikult ma ei hakka neid võrdlema Koidu varem ilmunud sarja "Domineeriv värv" maailmaga, sest need on ikka kaks täiesti erinevat asja.
Kokkuvõttes ma naudin Koidu noortekaid, nagu ka see raamat, on need nii kaasahaaravad, reaalsust unustavad, armsad, metsiku fantaasiaga ning lihtsalt mõnus lugeda.
Ja armastus ei puudu sellest loost. Kas asjalood on isegi sellised, et Rosalina peab valima suure armastuse ja kohustuse vahel?
Ning muidugi Koidu pakub meile maailma, mille fantaseerimiseks peab kõvasti enda ajusid ragistama, ometigi temal tundub see nii lihtne.. Loomulikult ma ei hakka neid võrdlema Koidu varem ilmunud sarja "Domineeriv värv" maailmaga, sest need on ikka kaks täiesti erinevat asja.
Kokkuvõttes ma naudin Koidu noortekaid, nagu ka see raamat, on need nii kaasahaaravad, reaalsust unustavad, armsad, metsiku fantaasiaga ning lihtsalt mõnus lugeda.
February 15, 2024
see oli… huvitav. see oli kindlasti entertainiv ning hea meelahutus, kuid kohati liiga unhinged ja mõneti ettearvatav ?? ma ootasin palju rohkemat, olles lugenud domineerivat värvi, aga võrreldes domineeriva värviga oli see ikka halb. ja kindlasti ka mitte nii geniaalne. also, see chica ei olnud NII hull kui cordevia aga mis teema sellel autoril kohutavalt tüütute ja lollide girl peategelastega on ??
November 5, 2024
See lugemiskogemus ilmus ka Reaktoris: https://www.ulmeajakiri.ee/?koidu-fer...
Allpool on terve triloogia ühine kokkuvõte.
„Armastus on midagi nii võimsat, et seda ei ole võimalik kirjeldada, kui sa pole seda ise kogenud," sõnasin voodisse selili vajudes ja vilkuvaid tulukesi jälgides. „See on midagi, millest satud sõltuvusse. See on nagu hea söök, millest ei saa isu täis süüa ja mida tahaksid veel ja veel. See on nagu õhk, ilma milleta ei saa enam hingata ja nagu puhas vesi, ilma milleta sa sureksid. Armastus on midagi nii tugevat, et ainuüksi sellele mõeldes kukub süda puperdama ja pea ringi käima. Ja kui su armastatu sind puudutab, hakkab kõik su sees keerlema nagu metsik keeristorm, mis lööb kogu sisikonna mõnutundest pahupidi. Sa kaotad ajataju ja kaine mõistuse, unustades kogu ülejäänud maailma. See on kõige tugevam tunne, mida on üldse võimalik tunda."
Mu sisemine teismeline tüdruk oli väga rahul, kui kohtus raamatu peategelase Rosalina Tauloriga, kellele on läbi elu meeldinud külmad ilmad, talv ja lumi. Olemusliku poole pealt lõi mulle kohe ette Peter Høegi „Preili Smilla lumetaju”, mis on lihtsalt võrratu lugemine oma lume viiekümne varjundiga. Ei, viiekümne miljoni varjundiga… aga tegelikult ma tahaks siin ikka rääkida Ferreira raamatutest. Rosalina teekond on läbi tule, vee ja vasktorude, sest palju on neid tüdrukuid ikka, kellele külm ei tee mitte midagi ning külma dušši võtmine on nauding? Saame temaga koos veeta terve triloogia, mis on juba visuaalselt väga kaunis, Koidu Ferreira enda kujundatud. Veel eraldi kiidan enne raamatu juurde minemist autori pühendusi, mis annavad lugejale väga palju juurde ägeda nükkega.
„Surusin kuuse koos potiga talle pihku. „Hoia seda enda käes ja ära räägi ühtegi sõna," palusin ma. „See puu peaks aitama mul jõuda vanaemani, kellega pean rääkima. Vähemalt sedasi ma tunnen," lisasin selgituseks ja vaatasin ust. „Kas ma pean koputama?"
„Ei. Soovi selle ukse taga elavate esivanematega kohtuda." Sisikond ärevust täis, jäin veel viivuks kõhklema ja siis esitasin oma soovi.
Väljanägemiselt raske kiviuks avanes kergelt nagu õhk. Ruum oli koridoriga võrreldes palju hämaram ja esialgu ei eristanud ma midagi. Silansya suunas mu tähelepanu ruumi nurka, kus istusid kaks vanainimest. Hämar ruum oli lage ja pisikesest avast immitses nõrka kuuvalgust, mis oligi toa ainuke valgusallikas."
Tegelikult ma mingid kauged paralleelid tõmban ikka veel, sest kuivõrd peategelane on muuhulgas ka mõnevõrra eriliste võimetega, siis „Avatar: The Last Airbender’i” seriaal hakkas ka ühel hetkel meenuma. Üldse, kui vaadata raamatut läbi ulmeprisma, siis kohati läheb see ikka väga rajuks, kus toimuvad sündmused on mastaapsed, väga suured jõud liiguvad ning otsustatakse miljonite saatuseid. Nagu ma juba mainisin, siis stiililt on tegu fantasy’ga, ma ise lisaks, et on ka tunda sci-fi jooni, aga eks see žanripiiride lugu on niikuinii veidi subjektiivne teinekord. Mida ma aga tahaks toonitada – kuigi Ferreira raamatutes on inimesed, suhteosa tugevalt esindatud, siis selles triloogias on ka väga palju tormist ulmet, mis vahel meenutas muuhulgas raudneitsi seitsmenda poja seitsmendat poega.
Ulme-šmulme – samal ajal minu jaoks Koidu Ferreira lemmikteema on ikkagi inimesed, inimsuhted. Seega kui ma oma peas üritasin panna paika, palju on südame külmutamise triloogias ulmet, palju „noortekat”, siis kindlasti üle poole on seda osa, mis kajastab gümnaasiuminoorte elu, väikeseid ja mitte-nii-väikeseid rõõme ja valusid, suhteid vanematega ja sõpradega – kõike-kõike, mis selles vanuses tähtis ja oluline on. Pakun, et just sedasorti raamatud on väga hea sild, millega saab soovi korral juhatada noortekirjandust nautiva inimese lugema ka ulmekirjandust. Teistpidi, kas ulmehuviline leiab enda jaoks siit raamatust piisavalt huvitavat poolt? Ma end hardcore-ulmehuviliseks ei pea juba ammu, aga eks ma olen palju lugenud, jah, ka ulmet, ning mind kõnetas see triloogia küll.
„Otsustasin, et rohkem ei vala ma pisaraid poisi pärast, kes mind ei taha. Kui Billy mu jättis, tähendab see seda, et ta ei ole mind väärt ja ma lähen oma eluga edasi. Näitan talle, et mul on temast sitaks kama ja hakkan hoopis ise kellegi teisega semmima." Elena otsusekindlus oli üllatav, aga tegi mu siiski rõõmsaks.
„Lahe! Minule sinu idee meeldib. Sind on sellisena palju toredam vaadata," vastasin usinalt, kuigi südamest teadsin, et säras ainult tema välimine kiht ja sisemus karjus armuvalust.
„Muide, Aiden soovitas sama," tuli mul meelde. „Ta arvas, et Monika lõi Billy sinult üle ainult selleks, et teha mulle sinu kaudu haiget. Aiden ütles, et kui sa teed näo, et sulle ei lähe Monika ja Billy suhe korda, tüdineb Monika peagi ära ja saadab Billy minema.""
Tehniliselt, stiili poolest on „Kui armastus külmutas südame” üsna lihtsate vahenditega üles võetud lugu. Mis on selles mõttes täiesti loogiline, kuna tegu on autori esimese kirjutamiskatsega ning tegelikult pärit üle kümne aasta tagant. Seega kui vaadata seda triloogiat kui esimesi samme kirjandusmaailmas, siis väga-väga muljetavaldav! Kuna ilmus alles nüüd, siis eks siin on vast mõnevõrra ka praeguseks juba rohkem kogenud kirjanikku – aga ikkagi, väga äge. Ühelt poolt saaks jah küsida, et kas karakterid võiksid olla mõnevõrra sügavamad ning erinevad situatsioonid nüansirohkemad - ilma mingi kõhkluseta saaks ütelda, et „jah, muidugi”. See pole mu arvates aga antud juhul isegi oluline, kuna esikteostes ongi oma suuna otsimist rohkem, küll edaspidine näitab, kuhu suunas looja oma tee sätib.
Tempo poolest on mul kahetised tunded. Kuna pajatust on julgelt üle tuhande lehekülje, siis seda võin kindlalt ütelda, et igavaks ei läinud lugemise ajal. Küll aga oli kolmanda raamatu juures tunne, et „ma ilmselt aiman, kuhu suunas see jutt läheb, äkki jõuaks nüüd kliimaksini?” Kas oleks nüüd võinud natuke rohkem kokku suruda, rohkem tegevust sisse pookida või tempot tõsta – võta nüüd kinni. Ma lugesin ka kolmanda osa nohinal ja mõnuga läbi, aga jah – sutsu läks venima. See polnud aga selline massiivne fantasy-venimine, pigem osad sammud võtsidki aega ning need sammud ei olnud aeglased.
Kokkuvõtvalt: kui nad surnud pole, siis elavad õnnelikult siiamaani. Rosalina ja sõprade teekond, jõuliselt suureks sirgumine ning raskete valikute ette panemine mekkis mulle hästi. Minu arvates on väga vaja ladusalt kirjutatud ning kaasahaaravaid lugusid, mille puhul juba ärgates käsi haarab esimese asjana õhtul poolelijäänud raamatu järgi. Kui ma panen teise käe südamele – jah, mulle meeldiks, kui pajatamisviis ning raamatulehtedel seiklevad inimesed oleks mõnevõrra nüansirohkemad ja detailsemad, see teeks hea raamatuseeria veel paremaks. Praegune lumetüdruku saaga on tore vaade Koidu Ferreira loometee alguse suunas, kust edasi tulevad domineerivad värvid ja viimasel ajal vampiirid - ning varsti ka muudki.
Allpool on terve triloogia ühine kokkuvõte.
„Armastus on midagi nii võimsat, et seda ei ole võimalik kirjeldada, kui sa pole seda ise kogenud," sõnasin voodisse selili vajudes ja vilkuvaid tulukesi jälgides. „See on midagi, millest satud sõltuvusse. See on nagu hea söök, millest ei saa isu täis süüa ja mida tahaksid veel ja veel. See on nagu õhk, ilma milleta ei saa enam hingata ja nagu puhas vesi, ilma milleta sa sureksid. Armastus on midagi nii tugevat, et ainuüksi sellele mõeldes kukub süda puperdama ja pea ringi käima. Ja kui su armastatu sind puudutab, hakkab kõik su sees keerlema nagu metsik keeristorm, mis lööb kogu sisikonna mõnutundest pahupidi. Sa kaotad ajataju ja kaine mõistuse, unustades kogu ülejäänud maailma. See on kõige tugevam tunne, mida on üldse võimalik tunda."
Mu sisemine teismeline tüdruk oli väga rahul, kui kohtus raamatu peategelase Rosalina Tauloriga, kellele on läbi elu meeldinud külmad ilmad, talv ja lumi. Olemusliku poole pealt lõi mulle kohe ette Peter Høegi „Preili Smilla lumetaju”, mis on lihtsalt võrratu lugemine oma lume viiekümne varjundiga. Ei, viiekümne miljoni varjundiga… aga tegelikult ma tahaks siin ikka rääkida Ferreira raamatutest. Rosalina teekond on läbi tule, vee ja vasktorude, sest palju on neid tüdrukuid ikka, kellele külm ei tee mitte midagi ning külma dušši võtmine on nauding? Saame temaga koos veeta terve triloogia, mis on juba visuaalselt väga kaunis, Koidu Ferreira enda kujundatud. Veel eraldi kiidan enne raamatu juurde minemist autori pühendusi, mis annavad lugejale väga palju juurde ägeda nükkega.
„Surusin kuuse koos potiga talle pihku. „Hoia seda enda käes ja ära räägi ühtegi sõna," palusin ma. „See puu peaks aitama mul jõuda vanaemani, kellega pean rääkima. Vähemalt sedasi ma tunnen," lisasin selgituseks ja vaatasin ust. „Kas ma pean koputama?"
„Ei. Soovi selle ukse taga elavate esivanematega kohtuda." Sisikond ärevust täis, jäin veel viivuks kõhklema ja siis esitasin oma soovi.
Väljanägemiselt raske kiviuks avanes kergelt nagu õhk. Ruum oli koridoriga võrreldes palju hämaram ja esialgu ei eristanud ma midagi. Silansya suunas mu tähelepanu ruumi nurka, kus istusid kaks vanainimest. Hämar ruum oli lage ja pisikesest avast immitses nõrka kuuvalgust, mis oligi toa ainuke valgusallikas."
Tegelikult ma mingid kauged paralleelid tõmban ikka veel, sest kuivõrd peategelane on muuhulgas ka mõnevõrra eriliste võimetega, siis „Avatar: The Last Airbender’i” seriaal hakkas ka ühel hetkel meenuma. Üldse, kui vaadata raamatut läbi ulmeprisma, siis kohati läheb see ikka väga rajuks, kus toimuvad sündmused on mastaapsed, väga suured jõud liiguvad ning otsustatakse miljonite saatuseid. Nagu ma juba mainisin, siis stiililt on tegu fantasy’ga, ma ise lisaks, et on ka tunda sci-fi jooni, aga eks see žanripiiride lugu on niikuinii veidi subjektiivne teinekord. Mida ma aga tahaks toonitada – kuigi Ferreira raamatutes on inimesed, suhteosa tugevalt esindatud, siis selles triloogias on ka väga palju tormist ulmet, mis vahel meenutas muuhulgas raudneitsi seitsmenda poja seitsmendat poega.
Ulme-šmulme – samal ajal minu jaoks Koidu Ferreira lemmikteema on ikkagi inimesed, inimsuhted. Seega kui ma oma peas üritasin panna paika, palju on südame külmutamise triloogias ulmet, palju „noortekat”, siis kindlasti üle poole on seda osa, mis kajastab gümnaasiuminoorte elu, väikeseid ja mitte-nii-väikeseid rõõme ja valusid, suhteid vanematega ja sõpradega – kõike-kõike, mis selles vanuses tähtis ja oluline on. Pakun, et just sedasorti raamatud on väga hea sild, millega saab soovi korral juhatada noortekirjandust nautiva inimese lugema ka ulmekirjandust. Teistpidi, kas ulmehuviline leiab enda jaoks siit raamatust piisavalt huvitavat poolt? Ma end hardcore-ulmehuviliseks ei pea juba ammu, aga eks ma olen palju lugenud, jah, ka ulmet, ning mind kõnetas see triloogia küll.
„Otsustasin, et rohkem ei vala ma pisaraid poisi pärast, kes mind ei taha. Kui Billy mu jättis, tähendab see seda, et ta ei ole mind väärt ja ma lähen oma eluga edasi. Näitan talle, et mul on temast sitaks kama ja hakkan hoopis ise kellegi teisega semmima." Elena otsusekindlus oli üllatav, aga tegi mu siiski rõõmsaks.
„Lahe! Minule sinu idee meeldib. Sind on sellisena palju toredam vaadata," vastasin usinalt, kuigi südamest teadsin, et säras ainult tema välimine kiht ja sisemus karjus armuvalust.
„Muide, Aiden soovitas sama," tuli mul meelde. „Ta arvas, et Monika lõi Billy sinult üle ainult selleks, et teha mulle sinu kaudu haiget. Aiden ütles, et kui sa teed näo, et sulle ei lähe Monika ja Billy suhe korda, tüdineb Monika peagi ära ja saadab Billy minema.""
Tehniliselt, stiili poolest on „Kui armastus külmutas südame” üsna lihtsate vahenditega üles võetud lugu. Mis on selles mõttes täiesti loogiline, kuna tegu on autori esimese kirjutamiskatsega ning tegelikult pärit üle kümne aasta tagant. Seega kui vaadata seda triloogiat kui esimesi samme kirjandusmaailmas, siis väga-väga muljetavaldav! Kuna ilmus alles nüüd, siis eks siin on vast mõnevõrra ka praeguseks juba rohkem kogenud kirjanikku – aga ikkagi, väga äge. Ühelt poolt saaks jah küsida, et kas karakterid võiksid olla mõnevõrra sügavamad ning erinevad situatsioonid nüansirohkemad - ilma mingi kõhkluseta saaks ütelda, et „jah, muidugi”. See pole mu arvates aga antud juhul isegi oluline, kuna esikteostes ongi oma suuna otsimist rohkem, küll edaspidine näitab, kuhu suunas looja oma tee sätib.
Tempo poolest on mul kahetised tunded. Kuna pajatust on julgelt üle tuhande lehekülje, siis seda võin kindlalt ütelda, et igavaks ei läinud lugemise ajal. Küll aga oli kolmanda raamatu juures tunne, et „ma ilmselt aiman, kuhu suunas see jutt läheb, äkki jõuaks nüüd kliimaksini?” Kas oleks nüüd võinud natuke rohkem kokku suruda, rohkem tegevust sisse pookida või tempot tõsta – võta nüüd kinni. Ma lugesin ka kolmanda osa nohinal ja mõnuga läbi, aga jah – sutsu läks venima. See polnud aga selline massiivne fantasy-venimine, pigem osad sammud võtsidki aega ning need sammud ei olnud aeglased.
Kokkuvõtvalt: kui nad surnud pole, siis elavad õnnelikult siiamaani. Rosalina ja sõprade teekond, jõuliselt suureks sirgumine ning raskete valikute ette panemine mekkis mulle hästi. Minu arvates on väga vaja ladusalt kirjutatud ning kaasahaaravaid lugusid, mille puhul juba ärgates käsi haarab esimese asjana õhtul poolelijäänud raamatu järgi. Kui ma panen teise käe südamele – jah, mulle meeldiks, kui pajatamisviis ning raamatulehtedel seiklevad inimesed oleks mõnevõrra nüansirohkemad ja detailsemad, see teeks hea raamatuseeria veel paremaks. Praegune lumetüdruku saaga on tore vaade Koidu Ferreira loometee alguse suunas, kust edasi tulevad domineerivad värvid ja viimasel ajal vampiirid - ning varsti ka muudki.
March 19, 2023
Nii armas noortekas mida lugeda pärast väsitavat tööpäeva, et ekraanist eemal olla. 😊
April 16, 2022
Väga kaasahaarav ja põnev raamat. Siiski jäi natukene midagi puudu, et 5* anda. Emotsionaalselt ei tekitanud minus seda, et ma oleks tegelastele nii väga kaasa elanud.
Siiski ootan põnevusega järge ja mõtlen, miks ma pole Domineeriva värvi sarja veel lugenud kuigi kõik osad on mul täitsa olemas.
Aitäh, Kärt, selle võidu eest!
Siiski ootan põnevusega järge ja mõtlen, miks ma pole Domineeriva värvi sarja veel lugenud kuigi kõik osad on mul täitsa olemas.
Aitäh, Kärt, selle võidu eest!
July 17, 2022
Terake Videvikku, natukene Royaleid, palju Frozenit, veel rohkem lund ja ülimalt palju armastust.
Kui raamat ilmus läks see kohe järjekorras etteotsa ning teadsin kuhu ma oma kinkekaardi ära kasutan.
See on tõsiselt armas muinasjutt, milles on see nagu ma juba mainisin, kergeid mekke erinevatest klassikutest,kuid ikka on saanud kokku midagi täiesti omanäolist.
Lugu tüdruk Rosalinast, kes tuleb välja, et on väga eriline. Mõistagi erilisele kangelasele tuleb kaela panna väga keeruline koorem ja see teha veel raskemaks suure armastusega.
Isegi kui tahaks, siis ma hetkel ei kirjuta seda sisu lahti. Raamatu taga olev kokkuvõtte on piisav spoiler.
Üks asi natukene häiris. Ma ise oleks jätkund nii autode kui ka asulate kohalt selle raamatu täiesti umbisikuliseks -muinasjutule kohaselt, Kõik nagu oligi ei tea kus ja kes, ehk ei tekkinud vajadust isegi mõleda, mis riigis nad elavad, kui poleks sisse toodud Royalite stiilis superauto nimesid. Koidu ma mõisitan, et Lamborghini Urus on sinu unistus 🙂
Samas see oli ka ainus, mis pani mõtlema.
MIna väga nautisin ja ootan juba järgmist. Üritan seda kindlasti ka oma teismelistele lugemislauale suruda.
Aitähh sa oled tore jutuvestja!
Kui raamat ilmus läks see kohe järjekorras etteotsa ning teadsin kuhu ma oma kinkekaardi ära kasutan.
See on tõsiselt armas muinasjutt, milles on see nagu ma juba mainisin, kergeid mekke erinevatest klassikutest,kuid ikka on saanud kokku midagi täiesti omanäolist.
Lugu tüdruk Rosalinast, kes tuleb välja, et on väga eriline. Mõistagi erilisele kangelasele tuleb kaela panna väga keeruline koorem ja see teha veel raskemaks suure armastusega.
Isegi kui tahaks, siis ma hetkel ei kirjuta seda sisu lahti. Raamatu taga olev kokkuvõtte on piisav spoiler.
Üks asi natukene häiris. Ma ise oleks jätkund nii autode kui ka asulate kohalt selle raamatu täiesti umbisikuliseks -muinasjutule kohaselt, Kõik nagu oligi ei tea kus ja kes, ehk ei tekkinud vajadust isegi mõleda, mis riigis nad elavad, kui poleks sisse toodud Royalite stiilis superauto nimesid. Koidu ma mõisitan, et Lamborghini Urus on sinu unistus 🙂
Samas see oli ka ainus, mis pani mõtlema.
MIna väga nautisin ja ootan juba järgmist. Üritan seda kindlasti ka oma teismelistele lugemislauale suruda.
Aitähh sa oled tore jutuvestja!
February 19, 2023
Armastuslugu oli hädine. Ma arvasin, et Aidenil pole iseloomu, kuna ta visatakse kohe varsti kõrvale, kuid tundub, et ta jääb peamiseks paariliseks. Gayan polnud palju parem, kuna ka tema terve iseloom keerles vaid peategelase ümber. Tal oli kassina rohkem iseloomu. Need kaks armusid ilma mingi põhjuseta ning ei tea üksteisest mitte kui midagi. Nad ei teadnud teine teist absoluutselt ja siis äkki nad armastavad üksteist ja on valmis selle nimel surema (üksteise nimel suremine pole romantiline, need kaks on vaid 17 aastased ja liialt investeeritud suhtesse, mis algas kaks nädalat tagasi) ilma, et oleksid korrakski maha istunud ja proovinud üksteist tundma õppida. Ma pooleldi soovisin, et Aiden raamatu lõpus surnult leitud oleks, kuna see oleks selle loo huvitamaks teinud. Peategelane on "mitte sellised nagu teised tüdrukud" ja see kui palju seda rõhutatakse on kohutav. Samuti "ta arvab et on kole, kuid terve kool peab teda jumalikuks". Peale Videvikku üks ainukesi raamatuid, kus tervet kooli huvitab kahe teismelise äsja alanud suhe nii palju, et jäävad neid koridoris vaatama ja räägivad neist justkui nendel puuduks oma elu ja probleemid. Aiden virutas oma parimale sõbrale vastu vahtimist, kuna too ütles, et tüdruk, kellega Aiden vaevu rääkinud oli, on ilus. Pisut veider kui kergesti lubas mamma Rosalinal poisi juures ööbida. Samuti Rosalina pole ainult valmis ise selle armastuse nimel surema. Ta on valmis hävitama ka terve maailma (kaasa arvatud tema ema ja parim sõbranna). Kuidas ma sellele kaasa elama peaksin? Ta ütleb, et ei armasta Gayanit, kuid tal on tema vastu "tunded" (Palun vabandust, kas sa oled Bella Swan? tüdruk on täielik tuulelipp), mis muutuvad iga päevaga tugevamaks ja ometi sõidab ta temast mitmeid kordi üle nagu poleks tal mitte mingit väärtust (ta paistab teda ka ära kasutavat ja see tekitab veidike vastikust).
Ma pole kindel mis vanuse klassile see raamat mõeldud on. Kirjutamise stiili alusel ütleksin, et 10-12 aastastele. Kuid vaadates kõiki neid mõtetuid amelemise osi ja vägistamise katset, pakun et see pole nõnda mõeldud.
Ma ei loe järge kui mul just kohutavalt igav ei hakka.
Ma pole kindel mis vanuse klassile see raamat mõeldud on. Kirjutamise stiili alusel ütleksin, et 10-12 aastastele. Kuid vaadates kõiki neid mõtetuid amelemise osi ja vägistamise katset, pakun et see pole nõnda mõeldud.
Ma ei loe järge kui mul just kohutavalt igav ei hakka.
January 17, 2024
Ma tõesti arvasin, et hakkan seda raamatut lugema KOHE, kui kätte saan, sest no lumi! Ja see on ikka väga tähtsal kohal. Nohjah, jõudsin veidi hiljem lugemiseni... aga kui jõudsin, siis meeldis. Jällegi väga vinge ja omapärane fantaasialend ja tänu sellele eristuv mõnus raamat. Mõndadest kohtadest, mis panid nina kirtsutama (sõnavalik, liiga ideaalsed kutid, jälle kaks kutti korraga), sai tänu fantaasialennule silmad kiiruga üle lasta. Ning olgem ausad, kui ma oleksin seda raamatut lugenud 13-15 aastaselt, ei oleks ma neid kohti üldse tähelegi pannud. Aga praegu lugedes tooks välja mõningaid lahendusi, mida ma ei osanud oodata. Ja tänu sellele saab raamat ka jällegi plusspunkte.
Aga üldiselt põneva triloogia algus - noor tüdruk, kellele antakse põhimõtteliselt võimatu ülesanne ja küsimus, millele vastuse leidmisega oleksid ka palju kogenumad inimesed korralikult hädas. Nii et kui võtan järgmise osa ette, siis ootan juba, mis seal toimuma hakkan.
Aga üldiselt põneva triloogia algus - noor tüdruk, kellele antakse põhimõtteliselt võimatu ülesanne ja küsimus, millele vastuse leidmisega oleksid ka palju kogenumad inimesed korralikult hädas. Nii et kui võtan järgmise osa ette, siis ootan juba, mis seal toimuma hakkan.
December 7, 2023
"Väljavalitu“ on esimene raamat noortele suunatud ulmetriloogiast. Kellele külm ja lumi ei meeldi, see peaks raamatut vist lugema suvel.
Sõprus, armastus ja lumehelbe müsteerium on esimeses oas väga hasartne ja paneb pead vangutama autori fantaasialeidlikus. Lahe.
Rosalina kuuleb lumesajus helisevaid hääli, tunneb tuisu kutset ja ei tunne külma.. peaaegu kunagi. Kuniks tema pilk kohtub Aideniga. Külm mida tekitab ainuüksi Aideni pilk temale on sõltuvust tekitav ja Rosalina võiks seda tunnet nautida lõputult. Kohe kindlasti ei ole ta tavaline tüdruk.
Koidu V. G. Ferreiralt on varem ilmunud fantaasiasari „Domineeriv värv“ - kui peaks kahte seeriat eelistama, siis mulle meeldis värvide sari rohkem.
Sõprus, armastus ja lumehelbe müsteerium on esimeses oas väga hasartne ja paneb pead vangutama autori fantaasialeidlikus. Lahe.
Rosalina kuuleb lumesajus helisevaid hääli, tunneb tuisu kutset ja ei tunne külma.. peaaegu kunagi. Kuniks tema pilk kohtub Aideniga. Külm mida tekitab ainuüksi Aideni pilk temale on sõltuvust tekitav ja Rosalina võiks seda tunnet nautida lõputult. Kohe kindlasti ei ole ta tavaline tüdruk.
Koidu V. G. Ferreiralt on varem ilmunud fantaasiasari „Domineeriv värv“ - kui peaks kahte seeriat eelistama, siis mulle meeldis värvide sari rohkem.
July 6, 2022
Kuumalaine ajal mõnusalt vähemalt vaimu jahutav noortekas. Kohati üle võlli (et noh, peategelane on ikka kõige kaunim tüdruk universumis ja teda tahavad kaks erakordselt nägusat ja rikast poissi) ja mingid asjad ulmemaailmas jäid lahti seletamata (miks saavad "lumehelbed" absoluutselt kõike materiaalset ka inimmaailmas). Mõtlesin ka seda, kus ma varem olen kohanud seda sama 2 eriti imelise poisi vahel valimist, kellest ühega tahaks olla, aga teisega peab olema - aa, ikka sama autori eelmistes noortekates! :D
Isegi kogu seda kriitikat arvesse võttes, siis tegelikult oli vahva ja nauditav lugemine.
Isegi kogu seda kriitikat arvesse võttes, siis tegelikult oli vahva ja nauditav lugemine.
March 31, 2024
Päris huvitav ja omapärane fantaasiaromaan noortele ja noore meelega lugejatele. Kui tõele au anda, siis meeldis see mulle küll oluliselt rohkem alguses, kui kogu tegevus oli veel reaalne, kuigi oli aimata, et peategelasega on midagi väga müstilist lahti. Samas ei muutunud ka fantaasialiin liialt koormavaks ja põhitegevus jäi ikka reaalmaailma. Põhiprobleem on muidugi ikka see maailma suurim ja vanim probleem ehk armastus, täpsemalt keelatud armastus, mille loobumise hind oleks terve maailma hukk. Loen huviga ka järgmist osa.
September 10, 2023
4.5⭐️
Mulle raamat väga meeldis. Meeldisid tegelased, meeldis õhkkond. Loo käik oli samuti huvitav.
Võibolla vaid algus oli veniv, raske oli end käima saada, aga ülejäänu läks kiiresti ja põnevalt. Kirjafont oli ka minu jaoks harjumatu.
Mina soovitan ja liigun nüüd ise igatahes järgmise osa juurde.
Mulle raamat väga meeldis. Meeldisid tegelased, meeldis õhkkond. Loo käik oli samuti huvitav.
Võibolla vaid algus oli veniv, raske oli end käima saada, aga ülejäänu läks kiiresti ja põnevalt. Kirjafont oli ka minu jaoks harjumatu.
Mina soovitan ja liigun nüüd ise igatahes järgmise osa juurde.
October 15, 2024
Rosalina armub oma koolivenda ja siis lähvad asjad mitte plaanitult🙂
Displaying 1 - 17 of 17 reviews