See luulekogu on minu rännak läbi Assisi paikade, kus elu ja surm saavad üheks – olen ju minagi üks rändur teiste seas, kes on olnud vabamate jälgede otsingul kogu oma eluaja.
Veedan pühapäeva pärastlõunat, olles kuulnud vanalinna kirikukelli ja näinud aknast päikest, istudes oma 37-kraadise kestva koroonapalavikuga toas, kuulates noarootsi kirikulaule ja juues oma eelviimast tassitäit pühapäevast vikerkaareteed. On ilus küll.