Eesti kelmi elulooraamat "Kelmi süda" on karm ja reaalne sissevaade tänapäeva karjäärikurjategija argipäeva.
Tomas Legranti (varasema nimega Märten Veedla) avameelne raamat «Kelmi süda» jutustab peategelase ligi 15 aastat kestnud teekonnast kriminaalses maailmas. Raamatu autor on viie lapse isa, kes on viiel korral kelmuste tõttu kriminaalkorras karistatud. See on ühe noore inimese aus ja karm jutustus perekonnast, suhetest ja rahast. Rahast, mida teeniti kuritegelikul teel ning perekonnast, mis lagunes koost. See on lugu sõprusest ja reetmisest. Elu ilust, reetlikkusest ja valust. Inglismaa, Leedu ja Israeli pättidest. Rumeenlastest ja hindudest, soomlastest ja venelastest. Tõsielu ainetel valminud kriminaalromaan viib lugejad Taani, Ameerikasse, Dubaisse, Londonisse, Milanosse ja Prahasse, Soome, Leetu ja Taissegi. Raamatus on nalja, naeru ja pisaraid. Lootust ja lootusetust. Meeletuid pingeid ja vabanemisi. “Kelmi süda” on Eesti karjäärikurjategija senirääkimata lugu.
Täiesti uskumatu, millist inimrämpsu ikka meie keskel elab. Pean silmas siis peale nimikangelase ka kõiki tema ümber tiirelnud tegelasi ja nn "äripartnereid". Samuti ei suuda ma mõista, kuidas ühel inimesel ei tulnud ühelgi ajahetkel pähe tööle minna, kui rahanälg nii suur oli. Tegelikult oli ju ta päris terav pliiats ja oleks IT-maailmas vägagi kaugele jõudnud. Arutu rahalaristamine ja pidevad rumalad läbimõtlemata otsused, lisaks ikka üsna julmad kuriteod. Õudne ja vastik oli kohati lugeda!
Kirjandusliku poole pealt lausa karjus raamat toimetaja järele, sest sisaldas meeletus koguses nii lihtlabaseid kirja- ja sõnastusvigu kui ka pisut tummisemaid faktivigu (nt Eesti taasiseseisvumine ei toimunud 24. veebruaril!).
"Kelmi süda" on tõsieluline kriminaallugu Tomas Legrantist (varasema nimega Märten Veedla), kes sai Eestis ja ka mujal Euroopas hakkama suure hulga pettuste, kelmuste ja vargustega. Usklikust perekonnast pärit noormees alustas kriminaalset teed juba varakult lapsepõlves ja ajaga kuriteod tõsinesid. Raamat oli 100% ebameeldiv nii sisult kui ka kirjaviisilt. Tundub uskumatu, et sellised petturid aastateks avastamata või liiga leebete karistustega jäävad. Samuti häiris siin raamatus mind autori püsimatus - ajas ebaloogiline edasi-tagasi hüppamine. Tuleb ka tõdeda, et ilmselt pole raamat käinud läbi ei sisu- ega keeletoimetaja helladest kätest. Kogumulje jäi väga halb ja ei soovitaks.
Raamat rääkis autori kelmielust. Minu jaoks aga hüppas jutt teemade vahel liiga palju puudutades neid vaid pealispindselt. Huvitav aga oli ikka lugeda sellisest elust. Väheke masendav ka. Kuhu see raha kõik siis kogu aeg kaob?
Lugeda üldiselt oli suht sujuv. Ainus mure ons ee, et tekst hüppab isegi peatükkide sees mitme erineva aja vahel -kord räägib ühest olukorrast tänasel hetkel siis hüppab kuhugi minevikku ja kõik on üks pudru ja kapsad. Noh umbes nagu sõber jutustaks sulle veinise peaga ausalt oma elulugu.
Andsin raamatule kahjuks vaid kaks tärni, sest raamatus on väga palju miinuseid: 1. peatükid ei ole kronoloogilises järjekorras. 2. sisu kubiseb kirjavigadest. 3. väga keeruliselt jälgitav tekst (otsekõne kasutus).
Samas oli ka paar plussi: 1. on tunda, et sisu tuli südamest. 2. toormaterjal on põhjalik.
Lihtne näide sellest, et esimest raamatut välja andes võiks kasutada mõne toimetaja abi. Veel parem, kui kirjastuse kaudu seda teha.
Siiski jään ootama uusi raamatuid samalt autorilt.
Tõeliselt kaasahaaravalt kirjutatud ja põnev pilguheit Eesti krimimaailma telgitagustesse. See detailsus ja samas põnevaks looks kokku kirjutatud teos autori nooruspõve seiklustest ja mõttemaailma arengust, oli üks väga nauditav lugemine. Ka jäi lõpp mõnusalt õhku rippuma, nii et mu ainus lohutus viimast lehekülge keerates, oli teadmine, et teine osa ja järg sellele juba ootas mind kodus riiulis.
Loodan, et autor teeb sellest lisaks audio raamatule ka inglise keelse tõlke, sest usun, et sellel oleks ka Eestist väljapool lai lugejaskond. Eestlase jaoks teeb see aga veelgi erilisemaks tõsiasi, et täna saame tema igapäeva elule kaasa elada sotsiaalmeedia vahendusel. Ei pea muretsema, et ei tea, kuidas lugu lõppes, vaid saab "elavat raamatut" igapäevaselt lugeda.
Pean veel lõppu mainima, et lisaks hinge kinni hoidvale põnevusele oli seal ka hetki, kus pisarad lihtsalt voolasid ja oli raske edasi lugeda. Eriti puudutas vanaisa koht ja see, kuidas kogu õudust täis olukord nii kenasti nende omavahelise suhte ja lapsepõlve mälestustega oli seotud. Armastus, mille lugemine nii valus magusa tunde tekitas.
Autor on ilmselgelt andekas inimene, kes on suutnud oma loo väga hästi kirja panna, aga tõeline kunst on tema mõtteviis erinevaid skeeme analüüsida, leida ja ära kasutada. Ehe näide tänavatargast inimesest, mis teda igast olukorrast võitjana välja tulema paneb.
Ei hakka salgama, et raamat lendas kiirelt ning oli huvitav pilguheit ühe kelmi ellu. Häirisid ajalised hüpped edasi-tagasi. Mõtlesin, mis tundeid see raamat tekitas, eelkõige uskumatust, et sellised inimesed meie keskel elavad. Kaastunnet vanemate laste ja suhtes. Viha, et sellist eluviisi autor õigustama kippus. Õudu, et autor kellegi surma üle rõõmu tundis.
Väga isekas, enesekeskne mees, kelle muutumisse ma ei usu kuna raamatus sai korduvalt lugeda tema soovist muutuda ja järgmisel hetkel hakkasid uued petuskeemid tööle.
Vaatamata kõigele saab uusushimu võitu ja kavatsen autori teise raamatu ka läbi lugeda. Seega “kirjanikuna” täitis ta oma eesmärgi.
Raamat lihtsalt sattus kätte. Hiljem alles selgus, et 2022 olla bestseller olnud ja raamatukogudes järjekorra alusel laenutatav. Eesti Ekspress kirjutab "15 aastat suuri kelmusi toime pannud viie lapse isa Tomas Legrant tegi elus kannapöörde, hakkas ausaks kodanikuks ja pani oma sõnumi raamatusse." No igasuguseid kelmusi ikka tegi. Imestan, et kasti ei löödud. Pärnus elades Märten Veedla nime all tegi igasuguseid pättusi. Kleptomaan ja varas. Eesti edukaima blogija Malluka ehk Mariann Treimanni uus suhe tuli avalikuks 2022 novembris.
This entire review has been hidden because of spoilers.
Noh, ma ei teagi. Ma ei lugenud seda kui kellegi “puhtsüdamlikku” ülestunnistust, aga kui kellegi korralikku fantaasialendu. Ma ei ole kunagi sallinud inimesi, kes teiste, ausa ja raske tööga teenitud tulu endale soovib saada. Olgu see siis taskuvaras või küberkelm. Aga kui härra soovis oma loo ära rääkida, siis nii on. Meil on ju sõnavabadus. Ilmselt pean teise osa ka läbi lugema, lihtsalt puhtast uudishimust. Ma ei ole eesti keele grammatika peaspetsialist, aga mind tohutult häirivad kirjavead. Mitte ainult selles raamatus. Teistes ikka ka.
Üdini lihtne lugu ja lugemine, “võimalused” kurjategija vaatest - pettused võltsimise, autode, krediitkaartide ja millega kõik veel. Ja raha kohene maha laristamine. Ikka hoopis teine maailm ja mõtlemine…
Kirjutamisstiil täitsa meeldis, aga kuidagi imelikus järjekorras olid mõned sündmused ja vahepeal ei saanud üldse aru, mis ajal midagi toimus. Selgus ka, et autoril ikka väga suured vihaprobleemid🙂
Sellest oleks saanud päris hea ja asjaliku raamatu, kui toimetaja oleks üle vaadanud. Väga raskesti jälgitav. Hüppas ajas imelikult edasi-tagasi. Tundus, et nii kuidas mõtted tulid, nii need ka raamatusse kirja said. Kirjavigu oli väga palju (mõne sõna puhul ma lausa võtsin EKI lahti, sest mõtlesin, et kas ma tõesti tean sõna valesti). Raamat kelmist, kes on istunud kinni, kuid välja saades ikka ei õpi midagi ja jätkab samas tempos. Mees on nutikas, kuid miskipärast arvab, et sahkerdamisega on lihtsam raha ajada. Pidev ärevil olemine, narkootikumid, pettused - peab ikka olema viitsimist. Lugedes, mida tüüp suutis tollel ajal juba arvutis teha, oleks ta IT-alal kindlasti väga edukas olnud ka ausal teel.