What do you think?
Rate this book
Minu... #4
Minu Argentina. Vabatahtlikuna getos
Endine majandusajakirjanik jättis oma mugava elu Eestis ja kolis tööle Buenos Airese vaestelinnaosasse. Raamat räägib, mismoodi ta seal päevakeskuses prussakatega võitles ja siis hoopis ülemuseks sai, mismoodi ta käis tutvumas vaalade ja pingviinidega, mismoodi ta ei suutnud prügikastiinimesega intervjuud teha, kuidas rullusid suhtemustrid vabatahtlike hulgas ja „Kakluskubiks” nimetatud ühiskorteris. Aga mis üllatas teda 14 kuud hiljem tagasi Eestisse tulles?
- GenresTravelNonfiction
284 pages, Paperback
First published August 1, 2008
3 people are currently reading
65 people want to read
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 8 of 8 reviews
January 13, 2021
asjad, mida sa omad, hakkavad lõpuks omama sind ennast
January 18, 2023
Väga vähe Argentiinast, väga palju klatsi.
April 10, 2021
See raamat on minu mälus kõige-kõige kiiremini kokku pandud raamatu rekord meie kirjastuse ajaloos. Kui me Liisuga seda kokku panime, siis igatahes vilistas tuul kõrvus. 12. juuli: Liisule ettepanek teha raamat, mis jõuaks 25. augustil algavasse raamatupoodide sügiskampaaniasse. 12. august: raamat valmis, trükikojas! Huuh! Ja jõudiski! Praegu mõtlen: uskumatu! Nüüd teeme raamatuid palju aeglasemalt.
Mäletan, et Liisu ööbis minu pool (vähemasti mingi aja) ja minu arvuti tegi tema meelest "lennuki häält", selle vana undava arvuti saatel panime kokku tema Argentina-blogi teemad, ta täiendas ja kirjutas, kiiresti ja mõnusas stiilis. Toimetades tundsin vahel ka kadedust, sellist head, mõrkjasmagusat kadedust. Et küll on hea, et üks selline inimene on olemas, kes ca 20-aastaselt maailma lõppu tormas ja sealt head inimesed eest leidis ja kes sellest ka niimoodi kirjutada oskab, et su hingamine lugemise jooksul sügavamaks muutub.
Tekst on aus. Liis kirjutab oma minekust nii, nagu oli. Kuidas ta ei teadnud, kus Argentina asub ja kuidas ta pidi vaestegetost töölt enne programmi lõppu ära minema, sest ta sattus masendusse, talle hakkas tunduma, et ta ei suuda midagi muuta. Liis on oma loomult kuumavereline maailmaparandaja tüüp. Ja kui paljud meist rahulduvad sellega, et "midagi ma ju ikkagi muudan", siis Liisul ilmselt lööb sisse majandusajakirjaniku taust, kus ta tunnetab seda, et süsteem ju ei muutu...
Samas, üsna pea pärast raamatu ilmumist pakkis ta jälle koti ja läks uuesti Lõuna-Ameerikasse. Ma mäletan, kuidas ma Liisuga kunagi ammu koos töötasin (see oli 2002 Eesti Eurovisiooni pressiesinduses) ja ma märkasin, kuidas ta klappis lõunamaadest pärit ajakirjanikega. Justkui oleks ta enda veres midagi lõunamaist. Ja kui "Minu Argentinas" on ta kirjeldanud vaevalisi samme hispaania keele õppimisel, siis see on tal nüüd ammu selge ja lisaks portugali keel ka.
Mäletan, et Liisu ööbis minu pool (vähemasti mingi aja) ja minu arvuti tegi tema meelest "lennuki häält", selle vana undava arvuti saatel panime kokku tema Argentina-blogi teemad, ta täiendas ja kirjutas, kiiresti ja mõnusas stiilis. Toimetades tundsin vahel ka kadedust, sellist head, mõrkjasmagusat kadedust. Et küll on hea, et üks selline inimene on olemas, kes ca 20-aastaselt maailma lõppu tormas ja sealt head inimesed eest leidis ja kes sellest ka niimoodi kirjutada oskab, et su hingamine lugemise jooksul sügavamaks muutub.
Tekst on aus. Liis kirjutab oma minekust nii, nagu oli. Kuidas ta ei teadnud, kus Argentina asub ja kuidas ta pidi vaestegetost töölt enne programmi lõppu ära minema, sest ta sattus masendusse, talle hakkas tunduma, et ta ei suuda midagi muuta. Liis on oma loomult kuumavereline maailmaparandaja tüüp. Ja kui paljud meist rahulduvad sellega, et "midagi ma ju ikkagi muudan", siis Liisul ilmselt lööb sisse majandusajakirjaniku taust, kus ta tunnetab seda, et süsteem ju ei muutu...
Samas, üsna pea pärast raamatu ilmumist pakkis ta jälle koti ja läks uuesti Lõuna-Ameerikasse. Ma mäletan, kuidas ma Liisuga kunagi ammu koos töötasin (see oli 2002 Eesti Eurovisiooni pressiesinduses) ja ma märkasin, kuidas ta klappis lõunamaadest pärit ajakirjanikega. Justkui oleks ta enda veres midagi lõunamaist. Ja kui "Minu Argentinas" on ta kirjeldanud vaevalisi samme hispaania keele õppimisel, siis see on tal nüüd ammu selge ja lisaks portugali keel ka.
July 10, 2017
Seda raamatut lugedes sattusin justkui teise maailma. Sellisesse, kuhu päriselt sattuda ei tahaks. Liis Kängsepp kirjeldab raamatus seda elu, mida turist iial ei näe. Ta elas ja töötas just sellises linnaosas. Sõna otses mõttes ehitati seinad ette, et varjata getot, harimatust, julmus, mustust, vaesust jm. Majad kokku kukkumise äärel, ilma akendeta, kütteta. Lapsed vägivaldsed ja harimatud. Koolides jääb rohkem tunde ära kui toimub. Vanemad ei kutsu oma lapsi korrale, sest getos kehtibi tugevama õigus.
Jah, lugedes Minu Argentinat siis mõistad, et elad paradiisid. Vahest on vapustusi, kuid seal on need igapäevased. Samas mind veidi häiris autori hoiak. Ilmselt seetõttu, nagu Liis ise kirjutab, töötas ta Eestis valgekraedest firmajuhtide heaks ega pole näinud või elanud elu, a la vesi tassitakse kaevust ja söögipoolis lauale prügikastist (olgu, Eestis ilmselt allahinnatud kaupade riiulist, kus asub viimase kehtivuskuupäevaga kaup). Ilmselt seetõttu on vapustused suuremad, kui lähed aastaks Buenos Airese getosse.
Samas olid raamatus ka selliseid mõnusaid kohti mainitud, kuhu tahaks minna isegi. Oleks tahtnud pilte raamatust leida, kuid neid selles raamatus polnud. Kuid muidu oli huvitav lugemine. Haaras endasse. „Minu Alaskat“ troonilt ei tõuganud ;). Alaska on endiselt mu lemmik „Minu“ sarja raamat (kuigi olen neid vaid kolm läbi lugenud).
Jah, lugedes Minu Argentinat siis mõistad, et elad paradiisid. Vahest on vapustusi, kuid seal on need igapäevased. Samas mind veidi häiris autori hoiak. Ilmselt seetõttu, nagu Liis ise kirjutab, töötas ta Eestis valgekraedest firmajuhtide heaks ega pole näinud või elanud elu, a la vesi tassitakse kaevust ja söögipoolis lauale prügikastist (olgu, Eestis ilmselt allahinnatud kaupade riiulist, kus asub viimase kehtivuskuupäevaga kaup). Ilmselt seetõttu on vapustused suuremad, kui lähed aastaks Buenos Airese getosse.
Samas olid raamatus ka selliseid mõnusaid kohti mainitud, kuhu tahaks minna isegi. Oleks tahtnud pilte raamatust leida, kuid neid selles raamatus polnud. Kuid muidu oli huvitav lugemine. Haaras endasse. „Minu Alaskat“ troonilt ei tõuganud ;). Alaska on endiselt mu lemmik „Minu“ sarja raamat (kuigi olen neid vaid kolm läbi lugenud).
August 25, 2024
Head lühikesed peatükid ja eluolu kirjeldused Buenos Airese vaesemast poolest. Palju eri perspektiive kaetud ja peqtükkide pealkirjad ka hispaania keeles.
January 18, 2016
Liis Kängsepp'i "Minu Argent(i)ina. [Kasutan siin kaht varianti "Argentinast," kaanel ja tekstis kasutatakse "Argentina," aga kõitel ilutseb "Argentiina.":] Vabatahtlikuna getos" - esimene "Minu"-sarja raamat, mida lugesin. Igati sobilik ajaviide Eestimaa pimedasse sügisõhtusse, kui igatsed päikese järele. Mõnus tugitoolireis viib sind siiski ka pisut kauni ja ilusa fassaaditagustesse. Kohati tuleb tekstis ette kordusi. Ent põhjus on ilmselt raamatu kiires kokkupaneku vajaduses (neli nädalat). Tegelikult see pisiasi väga ei häirigi. Küll aga, tundsin ma puudust just võrratutest Argentina loodusvaadetest. Selle vea parandasin paar päeva pärast raamatu lõpetamist ise autori blog'is http://kangsepp.wordpress.com. Tore oli kokku viia kohad ja nii mõnedki näod.
January 10, 2015
Lihtsalt huvitav lugemine. Raamatu viimastest peatükkidest saab Buenos Aires'esse mineja enda jaoks veidi vihjeid, mida võiks külastada/vaadata.
Endal tekkis huvi ja tahtmine mate ära proovida :) Äkki hakkab ka meeldima.
Kui aega ja mahti on, siis soovitan lugeda :)
Mõned tähelepanekud, mis silma jäid:
Asjad, mida sa omad, hakkavad lõpuks omama sind ennast.
Head inimesed kohtuvad elu jooksul vähemalt kaks korda.
Ja loomulikult oli raamatus mate valmistamise õpetus :) Leiab selle lk 58.
Endal tekkis huvi ja tahtmine mate ära proovida :) Äkki hakkab ka meeldima.
Kui aega ja mahti on, siis soovitan lugeda :)
Mõned tähelepanekud, mis silma jäid:
Asjad, mida sa omad, hakkavad lõpuks omama sind ennast.
Head inimesed kohtuvad elu jooksul vähemalt kaks korda.
Ja loomulikult oli raamatus mate valmistamise õpetus :) Leiab selle lk 58.
August 8, 2015
Well done, Liis! Good job!
Üks meeldejäävamaid minu-sarja tegelinskeid üldse. Oleks pisut rohkem tahtnud teada tema enda elust/tööst/mõtetest + PILDIID!!!! on iga minu-sarja lugeja lemmikosa.
Samas.
Note to self: mine Argentinasse koertejalutajaks!
Üks meeldejäävamaid minu-sarja tegelinskeid üldse. Oleks pisut rohkem tahtnud teada tema enda elust/tööst/mõtetest + PILDIID!!!! on iga minu-sarja lugeja lemmikosa.
Samas.
Note to self: mine Argentinasse koertejalutajaks!
Displaying 1 - 8 of 8 reviews