What do you think?
Rate this book
Mõtterändur
See on tiivustav ja lootusrikas mõtterännak elu suurte küsimuste juurde. Mis on kodu? See on paik, kust algavad ja lõpevad kõik ajalood. Väike majake metsa ääres, mis mahutab endasse terve maailma. Nõiutud ait, kuhu universum heidab puhkama. Vastused suurtele küsimustele, mida inimene küsib endalt sauna taga tiigi ääres, võivad olla peidus New Yorgis, Tiibetis või hoopis mõnes Linnutee kaugemas nurgas, ent kui keegi ükskord sinna peaks jõudma, siis seal tundub, et need varjavad end ikkagi sauna taga tiigis.
Maailm on imeline paik!
Maailm on imeline paik!
208 pages, Paperback
Published January 1, 2022
4 people are currently reading
94 people want to read
About the author
Valdur Mikita
20 books32 followersSemiootik, esseist ja raamatu "Metsik lingvistika" autor Valdur Mikita kaitses 2000. aastal doktorikraadi semiootikas. Doktoritöö teemaks oli "Kreatiivsuskäsitluste võrdlus semiootikas ja psühholoogias" - ehk teisisõnu loovusega seotud küsimused. Doktoritööga kaasas oli väike luuleraamatuke "Äpardumise rõõm", täis pigem loovuse- kui äpardumisrõõmsat keelemängu. Hiljem on tema sulest ilmunud veel luulekogu "Rännak impampluule riiki" (määratlus: impampluule on semiootiline masin, mis valmistab keelt juhuslikust materjalist), Pärnu Turunduskonverentsi üllitatuna raamatuke "Kirsiõieturundus" ning keele ja kirja üle mõtisklev "Metsik lingvistika".
Enese iseloomustamiseks kirjutas Mikita loetelu asjadest, millel pole otsa ega äärt: raamatud, rattasõit, rändamine, taiji, luule, fotograafia, orientalistika, kirjamärgid, mõtlemine, väikesed inimesed, käsitsi kirjutatud asjad, külaelu ning hulkumine mahajäetud paikades. Lisaks väikesed valged asjad, milles on rahu ja vabaduse hõng: valged pilved, valged sõstrad, valge vihm, valged kasetüved, valged leghorni kanad ja lonks külma piima.
Enese iseloomustamiseks kirjutas Mikita loetelu asjadest, millel pole otsa ega äärt: raamatud, rattasõit, rändamine, taiji, luule, fotograafia, orientalistika, kirjamärgid, mõtlemine, väikesed inimesed, käsitsi kirjutatud asjad, külaelu ning hulkumine mahajäetud paikades. Lisaks väikesed valged asjad, milles on rahu ja vabaduse hõng: valged pilved, valged sõstrad, valge vihm, valged kasetüved, valged leghorni kanad ja lonks külma piima.
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 9 of 9 reviews
July 28, 2022
Valdur Mikita rändab jätkuvalt mõnuga mööda meie ugrimugrilikke loodus-, keele- ja mõttemaastikke. Neil rännakutel pähe karanud tähelepanekud ja mõttevälgatused jõuavad kenasti ka kaante vahele ja on jätkuvalt lugejate seas väga populaarsed.
Oma olemuselt meenutab "Mõtterändur" mulle ühe rändaja taskumärkmikku (Mikita on ise raamatule igati sobivalt pannud alapealkirjaks "Taevalike eksirännakute taskuraamat"). Kujutan vaimusilmas ette, kuidas sättides kaasiku taga kuusikus mõnele mõnusale mättale puhkama või jõudes õhtul pikalt jalutuskäigult tagasi ja enne tuppa astumist vanal pingil sauna ees jalgu sirutades, tuleb see märkmik lupsti Mikita taskust välja ja sinna lähevad kirja päeval sinuga teel ühinenud mõtted. Nende seas on uitmõtteid, muremõtteid, põhimõtteid, kinnismõtteid, täitsa geniaalseid mõtteid ja natuke sõgedaid mõtteid.
Mikita mõtete metsas saab iga eestlane vabalt ringi rännata. Mõne mõtte juures seisatades heakskiitvalt kaasa noogutada ("Metsast on meile ühekorraga saanud nii kirik, kultuurimaja kui ka tervisekeskus."), teise juures jooksuga kaaslast otsima minna, kellega seda "hiilgavat mõtet" jagada (mitu korda hüüatasin kodus: "Ma pean sulle selle koha kindlasti ette lugema!") ning kolmanda juures tõdeda, et nüüd on autor minu arvates küll täielikult rappa läinud (minu jaoks oli selleks "Pessimist manifest"). Aga usun, et natuke või isegi päris palju äratundmisrõõmu kogeb iga eestlane, kes Mikita mõtete metsa matkama satub.
Tegelikult läheb süda kohe eriti soojaks, kui näen terve suve jooksul suurte raamatukettide müügiedetabelite esirinnas just Mikita ja Jüssi teoseid. Mõlema mehe südameasjaks on ju nende erinevate ugrimugrilike maastike kaitse ja säilimine. Kui on ostjaid, siis on loodetavasti ka lugejaid ja kui on lugejaid, siis on ehk ka aina rohkem inimesi, kes valutavad südant nende küsimuste üle ja midagi ka olukorra parandamiseks ühiselt ette võtavad. Head mõtted → head teod!
PS: "Mõtteränduris" on peatükk "Kõik presidendi mehed ehk eestlase läbikatsumise", mis sisaldab testi, kus saad teada, kui eestlane sa oled. Minu tulemuseks oli 46/50 ehk murumütsiga eestlane. :)
Teisi minu arvustusi saate lugeda blogist aadressil:
http://kirjanduslikpaevaraamat.blogsp...
Oma olemuselt meenutab "Mõtterändur" mulle ühe rändaja taskumärkmikku (Mikita on ise raamatule igati sobivalt pannud alapealkirjaks "Taevalike eksirännakute taskuraamat"). Kujutan vaimusilmas ette, kuidas sättides kaasiku taga kuusikus mõnele mõnusale mättale puhkama või jõudes õhtul pikalt jalutuskäigult tagasi ja enne tuppa astumist vanal pingil sauna ees jalgu sirutades, tuleb see märkmik lupsti Mikita taskust välja ja sinna lähevad kirja päeval sinuga teel ühinenud mõtted. Nende seas on uitmõtteid, muremõtteid, põhimõtteid, kinnismõtteid, täitsa geniaalseid mõtteid ja natuke sõgedaid mõtteid.
Mikita mõtete metsas saab iga eestlane vabalt ringi rännata. Mõne mõtte juures seisatades heakskiitvalt kaasa noogutada ("Metsast on meile ühekorraga saanud nii kirik, kultuurimaja kui ka tervisekeskus."), teise juures jooksuga kaaslast otsima minna, kellega seda "hiilgavat mõtet" jagada (mitu korda hüüatasin kodus: "Ma pean sulle selle koha kindlasti ette lugema!") ning kolmanda juures tõdeda, et nüüd on autor minu arvates küll täielikult rappa läinud (minu jaoks oli selleks "Pessimist manifest"). Aga usun, et natuke või isegi päris palju äratundmisrõõmu kogeb iga eestlane, kes Mikita mõtete metsa matkama satub.
Tegelikult läheb süda kohe eriti soojaks, kui näen terve suve jooksul suurte raamatukettide müügiedetabelite esirinnas just Mikita ja Jüssi teoseid. Mõlema mehe südameasjaks on ju nende erinevate ugrimugrilike maastike kaitse ja säilimine. Kui on ostjaid, siis on loodetavasti ka lugejaid ja kui on lugejaid, siis on ehk ka aina rohkem inimesi, kes valutavad südant nende küsimuste üle ja midagi ka olukorra parandamiseks ühiselt ette võtavad. Head mõtted → head teod!
PS: "Mõtteränduris" on peatükk "Kõik presidendi mehed ehk eestlase läbikatsumise", mis sisaldab testi, kus saad teada, kui eestlane sa oled. Minu tulemuseks oli 46/50 ehk murumütsiga eestlane. :)
Teisi minu arvustusi saate lugeda blogist aadressil:
http://kirjanduslikpaevaraamat.blogsp...
December 23, 2022
alguses ei saanud vedama, pärast ei saanud pidama. mõtlesin, et see on järjekordne raamat, mille poolelijäetuna tagasi raamatukokku viin, kuid iga leheküljega hakkas mikita rohkem meeldima.
mikita mõtted rändavad igasse ilmakaarde, jõudes koduõue kultuurist kosmoseni ja tagasi. tema leidlikud võrdlused panevad muigama, mõned mõtted kulmu kirtsutama ja teised jälle heakskiitvalt kaasa noogutama.
kui keegi küsiks minult, millest teos rääkis, siis ma peaks võtma paar hetke, ning ma ei tea, kas see on iseäranis hea või halb asi. nauditav oli ta igatahes küll. 4/5
mikita mõtted rändavad igasse ilmakaarde, jõudes koduõue kultuurist kosmoseni ja tagasi. tema leidlikud võrdlused panevad muigama, mõned mõtted kulmu kirtsutama ja teised jälle heakskiitvalt kaasa noogutama.
kui keegi küsiks minult, millest teos rääkis, siis ma peaks võtma paar hetke, ning ma ei tea, kas see on iseäranis hea või halb asi. nauditav oli ta igatahes küll. 4/5
February 19, 2023
Võtsin lugeda, sest räägiti, et Mikita olla pärast paari aastat vait olemist jälle tummisemaks muutunud.
Ei olnud. Pessimismi manifest oli päris hea, muus osas ainult lõputu kordamine, sedakorda aga isegi mitte ühtegi mõtet lõpuni välja arendades, vaid omavahel üpris lõdvalt seostatud fragmentidena esitades ning kohati päris triviaalsete järeldusteni jõudes. Kuna mõttehüpped, millega kas võis nõustuda või mitte, olid ju ikkagi omal moel Mikita kaubamärk, siis taoline lihtsustamine on küll lati alt läbi jooksmine. Ma saan mõistagi aru, et arveid maksta on ju vaja ja järjepidevalt midagi originaalset kuuldavale tuua on võimatu, aga need "Lingvistilise metsa" tõmmised lähevad ikka järjepanu lahjemaks.
Ei olnud. Pessimismi manifest oli päris hea, muus osas ainult lõputu kordamine, sedakorda aga isegi mitte ühtegi mõtet lõpuni välja arendades, vaid omavahel üpris lõdvalt seostatud fragmentidena esitades ning kohati päris triviaalsete järeldusteni jõudes. Kuna mõttehüpped, millega kas võis nõustuda või mitte, olid ju ikkagi omal moel Mikita kaubamärk, siis taoline lihtsustamine on küll lati alt läbi jooksmine. Ma saan mõistagi aru, et arveid maksta on ju vaja ja järjepidevalt midagi originaalset kuuldavale tuua on võimatu, aga need "Lingvistilise metsa" tõmmised lähevad ikka järjepanu lahjemaks.
June 8, 2022
Tummine, sõnamänguline ja mõnusalt pöörane (metsik)! Kardetavasti võib suu pidevast muigamisest raamatu lõppedes jäädagi sellisesse ebaloomulikku asendisse, nii et läheb veel paar päeva aega, mil ma teistele enam hirmu nahka ei aja.
Kui seniajani tundus mulle, et Mikita raamatud on selline jõulueelne rahateenimise projekt (nojah, eks elada on vaja...), siis küll on tore, et kirjanik nüüd paar aastat päris vagusi oli, mõtteid kogus ja midagi nii sisukat välja andis.
(Kiita muidugi liialt ei maksa. Laitus on palju edasiviivam jõud :) )
Kui seniajani tundus mulle, et Mikita raamatud on selline jõulueelne rahateenimise projekt (nojah, eks elada on vaja...), siis küll on tore, et kirjanik nüüd paar aastat päris vagusi oli, mõtteid kogus ja midagi nii sisukat välja andis.
(Kiita muidugi liialt ei maksa. Laitus on palju edasiviivam jõud :) )
July 8, 2022
Kes on õige eestlane? Unistaja, pessimist, pragmaatik, nukrutseja? Millised on tema hingemaastikud? Mida ta mõtleb ja kuhu igatseb?
Palju häid mõtteid. tähelepanekuid ja huumorit, mis tekivad eestlase hinge süvitsi uurdes-puurides.
-Praegu on aeg, kus muutub inimese suhe iseendaga, esivanemate loodud pärandiga, loodusega. Võimalik on ehk isegi mingi täiesti uue vaimuviljeluse alusmüüride rajamine. Praegu luuakse uut lepingut inimese ja taeva vahel, vana maailma kondid ragisevad.
-Maailm häälestatakse üha enam ringi tuimade inimeste järgi: hingetud masstooted, primitiivne eluvaade, müra. Kui sisemaastik on kord juba vaesunud, siis jääb inimhing väliste jõudude meelevalda, lamemeedia latsutada ja lohmida......Vahest jääb siseilm välja kujunemata kaaperdatud lapsepõlve tõttu? Lapsepõlvest on saanud kihutamine ülehelikiirusel lendaval lennukil. Kas vastuvoolu ujumine on üldse võimalk?
-Kolm valikut eestlastel ongi: kas Räniorg, Samblaorg või Hädaorg. Kolme tee rist.
Tore meditatiivne raamat suveõhtutesse või haara see endaga kaasa siesta ajal, jalad mõnusalt merevees või külmas kaevuveega ämbris! Hoia pea ja jalad külmas ning Mikita raamatud käeulatuses, selline võiks olla selle suve moto!
Palju häid mõtteid. tähelepanekuid ja huumorit, mis tekivad eestlase hinge süvitsi uurdes-puurides.
-Praegu on aeg, kus muutub inimese suhe iseendaga, esivanemate loodud pärandiga, loodusega. Võimalik on ehk isegi mingi täiesti uue vaimuviljeluse alusmüüride rajamine. Praegu luuakse uut lepingut inimese ja taeva vahel, vana maailma kondid ragisevad.
-Maailm häälestatakse üha enam ringi tuimade inimeste järgi: hingetud masstooted, primitiivne eluvaade, müra. Kui sisemaastik on kord juba vaesunud, siis jääb inimhing väliste jõudude meelevalda, lamemeedia latsutada ja lohmida......Vahest jääb siseilm välja kujunemata kaaperdatud lapsepõlve tõttu? Lapsepõlvest on saanud kihutamine ülehelikiirusel lendaval lennukil. Kas vastuvoolu ujumine on üldse võimalk?
-Kolm valikut eestlastel ongi: kas Räniorg, Samblaorg või Hädaorg. Kolme tee rist.
Tore meditatiivne raamat suveõhtutesse või haara see endaga kaasa siesta ajal, jalad mõnusalt merevees või külmas kaevuveega ämbris! Hoia pea ja jalad külmas ning Mikita raamatud käeulatuses, selline võiks olla selle suve moto!
July 7, 2022
Algus oli selline... nagu Mikita ikka on. Vahepeal udru-mudrutab, siis viskab sekka mõned kullaterad. Kuskil keskpaigas mõtlesin, et no läheb jälle lappama ja kas ma ikka viitsin edasi lugeda, kröömike kiskus ka kordusteks kätte.
Aga siis! Järsku muutus Mikita nii mänguliseks ja kelmikaks, et kuku või pikali. Mul kohe GR hinne tõusis mühinal. Ilmselt mu kalgi südame lõpliku pehmenemise tegi see eestlase läbikatsumise küsimustik seal lõpus. Mu maksimumist jäi puudu vaid see praetud munade kuhi, millele on alustass tagurpidi peale pandud. Mul mingi õhkõrn heiastus on sellega seoses, ent ma pole kindel, kas olen sellest lugenud, näinud kuskil filmis või kas olid need ikka praemunad, millele nii pandi. Kõik muu pidas paika.
Ja igatahes ma tunnustan autorit selle eest, et keegigi ülistab meie Eestimaad, no kohe iga kandi pealt, olgu selleks meie loodus, meie maastikud, vanad taluõued või tähistaevas me kohal.
Aga siis! Järsku muutus Mikita nii mänguliseks ja kelmikaks, et kuku või pikali. Mul kohe GR hinne tõusis mühinal. Ilmselt mu kalgi südame lõpliku pehmenemise tegi see eestlase läbikatsumise küsimustik seal lõpus. Mu maksimumist jäi puudu vaid see praetud munade kuhi, millele on alustass tagurpidi peale pandud. Mul mingi õhkõrn heiastus on sellega seoses, ent ma pole kindel, kas olen sellest lugenud, näinud kuskil filmis või kas olid need ikka praemunad, millele nii pandi. Kõik muu pidas paika.
Ja igatahes ma tunnustan autorit selle eest, et keegigi ülistab meie Eestimaad, no kohe iga kandi pealt, olgu selleks meie loodus, meie maastikud, vanad taluõued või tähistaevas me kohal.
August 28, 2022
"Mõtterändur" on kogumik uitmõtteid elamise ja eestlaseks olemise teemadel. Raamat on jagatud peatükkideks - teemadeks, mida on paras just jupiti lugeda, mitte liiga palju ühe korraga.
Minu kindel lemmik oli mõttekäik pessimismist - miks küll on hea olla pessimist ning miks ei peaks ükski inimene kunagi end õnnelikuna tundma, sest me oleme loodud olema depressiivsed ja mornid.
Oli rõõmsalt emotsionaalne lugemine, kuid pikemas perspektiivis need mõtted ilmselt ununevad, või nagu Mikita ise kirjutab:
Minu kindel lemmik oli mõttekäik pessimismist - miks küll on hea olla pessimist ning miks ei peaks ükski inimene kunagi end õnnelikuna tundma, sest me oleme loodud olema depressiivsed ja mornid.
Teise inimese õnn on nagu mustus, mis jätab hinge ebameeldiva pleki, mida ei ole võimalik maha nühkida ega isegi mitte alkoholiga välja loputada.
Oli rõõmsalt emotsionaalne lugemine, kuid pikemas perspektiivis need mõtted ilmselt ununevad, või nagu Mikita ise kirjutab:
On raamatuid, mil on suur hingejõud. Hiljem ei mäletagi täpselt, millest jutt, aga imeline avaruse tunne ei kao isegi aastatega.
October 15, 2022
Tõelise vaimutoitlase taskuraamat, elupäästev "müslibatoonike", mida vaimunälja leevenduseks kiirelt haugata. Valdur Mikita on selle raamatu kirjutamisel pannud nähtavasti mängu kogu oma vaimuande - kõik, mis vähegi torust tuleb. Või kas ikka on? Kes teab, mis tal ja tulevikul meile veel varuks on? Aega mõtlemiseks on tal igatahes palju olnud. Ja aega saab see, kes aega võtab.
Raamat on kirjutatud mõnusas keeles, rohkelt leidub ka Mikitale omaseid uudissõnu ja sõnamänge. Mõtted on kirja pandud valdavalt punktikaupa, nii on lihtsam toda vaimuarstimit annustada - kes vajab korraga suuremat, kes väiksemat doosi. Siit leiavad endale midagi kõik: optimistid, pessimistid, aktivistid, futuristid, traktoristid-masinistid, seenelised-marjulised, võrulased-harjulased jpt. Küsimus on, kas see, mille nad leiavad, neile ka meeldib või paneb, kibe muie suul, mõru tõdemusega pead noogutama.
Raamat on kirjutatud mõnusas keeles, rohkelt leidub ka Mikitale omaseid uudissõnu ja sõnamänge. Mõtted on kirja pandud valdavalt punktikaupa, nii on lihtsam toda vaimuarstimit annustada - kes vajab korraga suuremat, kes väiksemat doosi. Siit leiavad endale midagi kõik: optimistid, pessimistid, aktivistid, futuristid, traktoristid-masinistid, seenelised-marjulised, võrulased-harjulased jpt. Küsimus on, kas see, mille nad leiavad, neile ka meeldib või paneb, kibe muie suul, mõru tõdemusega pead noogutama.
July 20, 2022
Nautisin “Kukeseene kuulamise kunsti” väga. Ootused “Mõtterändurile” olid kõrged, kuid minu jaoks jäi käesoleva raamat siiski paljusid eelmisi ümber ütlevaks ja järeldused hirmsasti lihtsakoeliseks.
Samas tuleb autorile ikkagi su anda selle eest, et kirjutamisstiil on jätkuvalt sorav ja humoorikas.
Samas tuleb autorile ikkagi su anda selle eest, et kirjutamisstiil on jätkuvalt sorav ja humoorikas.
Displaying 1 - 9 of 9 reviews