Heinrich Weinbergi jutukogu „Puruks ja pool ringi tagasi” sisaldab lugusid aastatest 2013 – 2022. Need lood toimuvad maailmas, mida nimetatakse Gildi võrgustikuks, mis siitsamast, lähituleviku Eestist ulatub kaugete tähesüsteemideni. Autor kutsub lugeja kaasa rännakule läbi lumiste Kõrvemaa metsade, üle Colorado tühermaa, Veenusele ja Saturni kuudele ning kaugetesse ja kummalistesse maailmadesse, kuhu inimkond on sajandite möödudes laienenud, nende hulgas ka Yellowstone’i maailma, mille üks osa vaevleb veepuuduses, teises osas aga lakkamatult sajab.
„Kõik need suured väljakutsed, mis me arvasime endi ees seisvat, osutusid tagantjärele kõigest meie ajaloo teise peatüki lõpu pinnavirvendusteks. Õigus oli neil, kes ütlesid, et tuleb ehitada laevu, kosmoselaevu.” Eric Hollister (AD 2451)
Jutud: Loomulik kadu Järgmisel suvel on meil hobuseid tarvis Lõpp ei tule enne, kui Paks Daam laulab Igal pool on parem kui kusagil mujal Puruks ja pool ringi tagasi Puhtalt pääsenud
Kogumik “Puruks ja pool ringi tagasi” koondab endas lugejale juba tuttava Gildi võrgustiku maailma kuut väga eripalgelist lugu. Teoses on nii päris esimene “Reaktoris” avaldatud lühijutt kui ka täiesti värske kraam – ulmesõber on suure tõenäosusega mõnda neist lugudest juba nautida saanud. Eelnevalt on mulle need sajandeid ja tähesüsteeme hõlmavad jutustused pakkunud korralikku maailmaloomet, seiklusi ning mürglit: selle järgi tulin ka seekord. Üldiselt võib öelda, et vanad jutud pakatavad mulle väga hästi sobivast seikluslikkusest, aga uuemate juttude puhul on autoril tõsine kalduvus asju liialt keeruliseks ajada, komplitseerides nii jutustamise mustreid kui ka lugude sisu.
Kogumiku hindamises osas olen veidi katki, kuna väga meeldis lugu "Loomulik kadu" ning täiesti loetav oli ka kogumiku nimilugu "Puruks ja pool ringi tagasi", teised oli ka ok või veidi lahjemad. Seega keskmine hinna oleks ilmselt midaig 3.5/5