Väike raamatupoodnik Alice

by Ketlin Priilinn

Nooruke Alice sõidab Londonisse, et asuda jõukas perekonnas tööle lapsehoidjana. Aasta on 1885, Alice on 12 aastat vana ning valutab südant kodunt lahkumise, oma isa, väikeste õdede ja venna pärast. Tal pole aimugi, milline elu teda ees ootab.

"Väike raamatupoodnik Alice" on lugu suureks kasvamisest, raamatutest ja lugemisest ning sõprusest ja armastusest Victoria ajastu Inglismaal.

Ketlin Priilinn (s 1982) on 33 raamatu autor, nende hulgas on nii krimiromaane kui ka laste- ja noorteraamatuid. Õpib kirjandusteadust, kasvatab kahte last ja koera ning töötab raamatukogus. „Väike raamatupoodnik Alice“ on tema esimene ajalooainesega raamat, seda tunnustati 2022. aasta kevadel äramärkimisega kirjastuse Hea Lugu ajalooliste romaanide võistlusel.

232 pages, Paperback

Published January 1, 2022

Reviews

[M]

Ketlin Priilinna "Väike raamatupoodnik Alice" on värske sõõm õhku eesti noortekirjanduses.

Lühiromaan on ajalooline näidates, milline võis olla ühe noore elu hoopis teisel ajal, kus kooli asemel oli mureks töökoha leidmine, kohtingute asemel abieluettepanekute tõrjumine või vastuvõtmine.

Raamat kõnetab kõiki lugemishuvilisi olles esimesest hetkest seotud raamatuarmastajatega, raamatupoodidega ning raamatuid koheldakse kui probleemide lahendamise vahendeid.

Mônus vabaaja lugemine. Mitte liialt tõsine, kuid samas ei ole osaliste elud ebarealistlikult lillelised (okei võib-olla veidi, aga kirjanduslikult täiesti parasjagu). Vanamoodsem kônepruuk aitab ajastusse sisse elada ning ilusad sõprused täitavad südame soojusega.

[Helin Puksand]

Mõnus kerge suvine lugemine. :)
12aastane Alice läheb Londonisse lapsehoidjaks ja vaatamata esialgsetele raskustele saab lastega kenasti hakkama ning muutub nendega lähedaseks. Lapsed aga kasvavad suureks ega vaja enam hoidjat, nii et Alice peab mõtlema, kuidas oma eluga edasi minna.
Raamatu pealkiri on pisut eksitav. Jutt on küll Alice'ist, kuid raamatupoodnikuks saab ta alles üsna raamatu lõpus.
Raamat sobib neile, kes armastavad ajalolise sisuga naistekaid, ja kindlasti romantikalembestele teismelistele tüdrukutele.

[Stiina]

Muidu täitsa loetav, aga enne ilmumist oleks võinud toimetaja vms kontrollida, et faktivigu pole. Nimelt ilmus "Väike printsess" esimest korda aastal 1905. Teisi raamatuid ma ei kontrollinud, aga "Väikese printsessi" kuulumine 20. sajandi kirjanduse, mitte 19. sajandi oma hulka, oli mulle kusagilt meelde jäänud

[lola ୨ৎ]

kunagi lugesin ja mulle siis väga meeldis 🥹🙏 tundus kohutavalt mõnus elu

[Helena]

Ketlin on kenasti jälginud, et teosed, millest raamatus juttu tuleb, oleks ikka enne peategelase sündi ilmunud olnud (ma korra muretsesin, et appi kui siin nüüd mööda panna). Meenutab raamat mulle mingil määral "Väikesi Naisi", kuigi tegevust on vähem ja kõik toimub läbi roosade prillide ehk ma jäin korra mõtlema, et no kellele seda ma lugeda soovitaksin. Tõenäoliselt häbelikule varateismelisele, kellele ka väga raamatud meeldivad. Korra mind häiris, et kas 12 aastane tõesti loeb juba Charlotte Brontë ja Jane Austeni raamatuid. Miskipärast jäi tunne, et Ketlin oleks selle raamatu nagu endale või endast kirjutanud. Oli näha, et autorile meeldib selline ajastu ja armastab raamatuid ning kogu see raamatupoe ja raamatukogu teema :)

Muidugi armas lähenemine ja kindlasti omamoodi pühendus kõikidele raamatukogudele raamatukogu aastal :)

[Maire Forsel]

Ma olen Eesti kaasaja autoreid liiga vähe lugenud ja püüan seda nüüd parandada. Piirilinnalt minu esimene lugemine ja tegelikult väga meeldis. Lugedes oli küll tunne, et olen seda kõike varem lugenud, sest sisu on suht klassika. Samas ma pealkirja järgi oleks arvanud, et Alice saab ise raamatupoe omanikuks, sest pärandust, mille ta sai, võis juba suht alguses aimata. Nii siiski ei juhtunud, kuigi suure maja ta sai ja selle päranduse ülalpidamine tekitas tegelikult samuti küsimusi, sest raha selle ülalpidamiseks ju polnud. Teine ebaloogilisus selles loos oli pärandatud majja raamatukogu asutamine, sest sellest sai ju Kitty ja ta mehe töökoht ja kust siis pidi tulema sissetulek, raamatukogud on ju tasuta? Ainukesed, kes palka teenisid oma tööga olid lõpuks Alice ja tema mees ja siis kaks peret ja kari lapsi pidid sellest elama? Väheusutav ja selle eest läks mul hinnangut andes üks tärn ka maha.

[luise]

Sweet and adorable 🥰

[Reelika Raimet]

https://raamaturiiulike.wordpress.com...

[Gea]

Hästi tore teema, aga raamat jättis veidi toore mulje. Oleks vajanud veel paar korda läbi kirjutamist. Muidu selline naiivsevõitu kiire lugemine. Ootused olid suuremad.

[Helene Jwrv]

Ajaloolised raamtaud pole minu teema aga see võib kellelgi teisele olla väga hea valik. Väga aeglase minekuga ning minu jaoks oli suht igav.