Jõe matmine

by Triin Paja

56 pages, Paperback

Published January 1, 2022

Reviews

[Kätlin Kaldmaa · Rating 5 out of 5]

Väga. Aeglaselt. Lugemise. Raamat.
Väga. Keskendunud. Raamat.
Kus miski ei seisa ilmaasjata.
Kui on autoreid, kes kraabivad oma kirjutatu skeletini paljaks, siis Triin on looja, kes ühendab, kelle kirjutatus sirutuvad lahkunute käed ja näod ja teod üle aja, nõnda et ühekorraga saab olemas olla vanavanaema, kes läheb hoost püüdma, ja kallima selgroolülid kui hiirekoljud lumes.

Vanaisa ei soovinud luuletuseks saada.

See on raamat, mida ma tahan päriseks.

[Karin Paulus · Rating 4 out of 5]

Mõneti tõeline eesti luule - hinge peeglisks on loodus. Ometi on autoril agraarset maailma kuidagi selge pilguga tabada, puudutada õrnalt vasikat (mis tundub alul veidi hirmutavgi, nõukogude konnotatsiooniga) ja karmiinleevikest. Tekstid moodustavad jada, mis on omamoodi leinatöö. Kadunukesed elavad minajutustajas, arhailisel viisil saavad nad justkui toiduks ning teisteks looduse osisteks.
Piia Ruber, kes on teatavasti Sirbi kujundaja, lahendus on professionaalne, hästi tuleb välja, et tegu on hariduselt graafikuga. Kaas siiski ei vaimusta, vahelehed aga küll.
Ikka soovitaks ka toimetajat.

[Krista · Rating 4 out of 5]

Peaaegu igaüks suudab kirjutada luuletusi sahtlisse. Sõprade-lähedaste toetusest julgust kogununa avaldab mõni oma luuletused, mis pajatavad mõnusatest või ilusatest hetkedest. Aga eriti julge peab olema, avaldamaks luuletusi, mis nõretavad valust, näiteks kaotusvalust. “Jõe matmine” on lein vormituna sõnadesse - leinas langeb sotsialiseerumise ja tsiviliseerimise käigus näkku kasvanud mask, täiskasvanud naisest saab väike tüdruk, mehest poisike, kes nutab taga oma vanemaid. Sest “olen laps hämarduva taeva all. iga õhtu koorib keegi taeva apelsini” (lk 36).

[Elisa-Johanna Liiv · Rating 4 out of 5]

tühi kauss on täis kausist valjem

*

see raamat on leinast või lahkumisest ja sellest järele jäänud tühjusest, mis alati ei pruugi olla lein, vaid midagi valusat, mida ei oska puudutada, millele läheneda

[Elo-Mall Toomet · Rating 5 out of 5]

Tahaksin öelda midagi ülivõrdelist, aga praegu ei oska. Väga väga kõnetab. See luuletaja ja see leinaaegade kogu.

sa ei saagi selliseid valguseid ilma näljata näha

[Ulla Saar · Rating 2 out of 5]

Vabandust aga....ei.
Ehk polnud õige aeg seda raamatut lugeda aga minu jaoks jäi liiga tooreks ja pealiskaudseks see luule. Parim luule on minu jaoks selline millega vahetan ühel hetkel kohad ja mis hakkab mind ennast lugema, jääb kummitama, ei lase lahti. Milles on nii sügavat äratundmist, et sõnad kinnituvad südame külge, kas permanentse markeriga või vähemalt haaknõelaga.

Võib-olla proovin tulevikus uuesti, siis kui olen vanem ja targem. Või lihtsalt vanem. Aga võib-olla ka mitte. Kõik ei peagi meeldima.