What do you think?
Rate this book
Ema tuba
Kallid kodused, ema ja isa. Isa, sina elad küll emast eemal, aga kuule sinagi.
Õed. See on teile, ja teie lastele. Ei, neile küll see kiri pole, aga las loevad seda ükskord tulevikus. Kui soovivad. Kuigi ma arvan, et sellest sündmusest, millest ma teile lähemalt kirjutan, me ikkagi lastele ja lastelastele ei räägi. Seega nemad ei saa teada. Las arvavad, et see kõik lihtsalt juhtus kogemata, et see oli kõik õnnetus, mis meie jaoks õnnelikult lõppes.
Ma tean, et see mõte ja plaan on hullumeelne, aga erakordsed ajad nõuavadki hulljulgeid samme.
Õed. See on teile, ja teie lastele. Ei, neile küll see kiri pole, aga las loevad seda ükskord tulevikus. Kui soovivad. Kuigi ma arvan, et sellest sündmusest, millest ma teile lähemalt kirjutan, me ikkagi lastele ja lastelastele ei räägi. Seega nemad ei saa teada. Las arvavad, et see kõik lihtsalt juhtus kogemata, et see oli kõik õnnetus, mis meie jaoks õnnelikult lõppes.
Ma tean, et see mõte ja plaan on hullumeelne, aga erakordsed ajad nõuavadki hulljulgeid samme.
150 pages, Hardcover
Published June 1, 2022
118 people want to read
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 13 of 13 reviews
September 2, 2022
Midagi pole parata, ei suuda ma endiselt Kasemaaga päris samale sagedusele jõuda. Mitte et ta proosa oleks halb, ei. Aga (kuna ma ei ole suutnud vabaneda oma kombest kommenteerida raamatuid muusikaliste võrdluste abil) kogu aeg on tunne, nagu keegi laulaks natuke mööda või pool tooni madalamalt. Ja ma ei saa pihta, mis täpselt mind segab.
See pole asjaolu, et tema tegelastega on raske samastuda. Ega ka mitte teatava totakavõitu uussiirusega ristatud sotsiaalkriitika (mis muutub kohati groteskseks, nii et tahaks seda sotsiaalpornoks nimetada). Iseenesest on ju igatsus mugava ja sooja kodu järele täiesti mõistetav. Samamoodi mõistetav on ka see, et vaesus ei ole midagi õilistavat ning et see on süstemaatiline, ühiskondlik probleem, millest üksikisikul on ühelt poolt raske kui mitte võimatu välja murda ning teiselt poolt sama võimatu vältida sellega kaasnevat sotsiaalset häbitunnet. See omakorda muudab (vähemalt teatud tasemeni) arusaadavaks ka asjaolu, kuidas sellelt häbi-, puudulikkuse- ja kõrvalejäetusetundelt poliitilist profiiti lõigatakse. Ent selle kõige juures on jutustaja suhtumine ühtviisi põlastav nii rikastesse kui vaestesse. End mitmes mõttes marginaalsena tundva peategelase kannatuste allikaks on ühtviisi nii vaeste alandlik leplikkus kui need, kelle hulka ta ise salamisi kuuluda sooviks - mahhinatsioonide abil õigel ajal ja teenimatult piruka juurde pääsenud.
Nii et jah, kõik on arusaadav, aga ikkagi ei saa ma öelda, et see kompott mulle eriti meeldinud oleks.
See pole asjaolu, et tema tegelastega on raske samastuda. Ega ka mitte teatava totakavõitu uussiirusega ristatud sotsiaalkriitika (mis muutub kohati groteskseks, nii et tahaks seda sotsiaalpornoks nimetada). Iseenesest on ju igatsus mugava ja sooja kodu järele täiesti mõistetav. Samamoodi mõistetav on ka see, et vaesus ei ole midagi õilistavat ning et see on süstemaatiline, ühiskondlik probleem, millest üksikisikul on ühelt poolt raske kui mitte võimatu välja murda ning teiselt poolt sama võimatu vältida sellega kaasnevat sotsiaalset häbitunnet. See omakorda muudab (vähemalt teatud tasemeni) arusaadavaks ka asjaolu, kuidas sellelt häbi-, puudulikkuse- ja kõrvalejäetusetundelt poliitilist profiiti lõigatakse. Ent selle kõige juures on jutustaja suhtumine ühtviisi põlastav nii rikastesse kui vaestesse. End mitmes mõttes marginaalsena tundva peategelase kannatuste allikaks on ühtviisi nii vaeste alandlik leplikkus kui need, kelle hulka ta ise salamisi kuuluda sooviks - mahhinatsioonide abil õigel ajal ja teenimatult piruka juurde pääsenud.
Nii et jah, kõik on arusaadav, aga ikkagi ei saa ma öelda, et see kompott mulle eriti meeldinud oleks.
November 7, 2022
Mis on kodu? Kus on kodu?
Oleme harjunud mõtlema, et kodu see on ju lähedased ja hoolimine. Veidi romantiseeritakse seda vaest, aga armastut täis kodu. Siin muidugi jäi mulje, et armastust väga ei olnud ka. Õigemini alguses oli armastust, aga seda hakkas varjutama pidev materjaalne puudus ja häbi. Armastus ei päästa maailma, süüa ja inimlikke tingimusi on ka ikka vaja.
Lugedes meenusid mu kunagisi õpilasi ühes Eesti väikelinnas. Nende seas oli sellises vaesuses elajaid päris palju ning see teeb kurvaks siiani. Peategelase (ja ka tema ema) eluvaade on minu arvates väga tõetruu.
Oleme harjunud mõtlema, et kodu see on ju lähedased ja hoolimine. Veidi romantiseeritakse seda vaest, aga armastut täis kodu. Siin muidugi jäi mulje, et armastust väga ei olnud ka. Õigemini alguses oli armastust, aga seda hakkas varjutama pidev materjaalne puudus ja häbi. Armastus ei päästa maailma, süüa ja inimlikke tingimusi on ka ikka vaja.
Lugedes meenusid mu kunagisi õpilasi ühes Eesti väikelinnas. Nende seas oli sellises vaesuses elajaid päris palju ning see teeb kurvaks siiani. Peategelase (ja ka tema ema) eluvaade on minu arvates väga tõetruu.
December 28, 2023
lugesin ühe ropsuga läbi, sest oli nii kaasahaarav ja pooleli jättes oleks selline tunne tekkinud, et kuulad nagu sõbra juttu ja siis poole jutu pealt lähed õuest puid tooma samal ajal kui ta edasi jutustab. see pihtimusilk stiil oli kaasahaarav ühesõnaga ning nii palju erinevaid teemadekihte sisse peidetud, salaja, ilma liigseta.
November 6, 2023
vist kolmas kasemaa raamat, jah. loodan, et tal veel proosat, kui ei ole, siis tuleb luuletuste kallale asuda, mida ma tõttöelda väga teha ei viitsi. luuletused kogu aeg kuidagi hõredamad ja nõuavad mult rohkem tööd ja ma ei saa nii sügavale kukkuda nagu proosa puhul. kus nüüd alles üldistab ... vahel küll muudmoodi, aga praegu on selline tunne. see tunne lehvib nagu tuulelipp selles mõttes. lugesin natuke reviewe ja haha see oli hea "Aga (kuna ma ei ole suutnud vabaneda oma kombest kommenteerida raamatuid muusikaliste võrdluste abil) kogu aeg on tunne, nagu keegi laulaks natuke mööda või pool tooni madalamalt. Ja ma ei saa pihta, mis täpselt mind segab." siin saab täheldada kaht asja. esiteks, et see on mikrotonaalne muusika ja teiseks: see möödalaulmine on ainus väärt asi, sest ehk mõtleks ka veidi sellele, et mille või kelle järgi me siis laulame? millest mööda laulame ja kes ütles et nii peab laulma? ehk aitab? ja kuna mina ei ole suutnud vabaneda oma kombest kommenteerida muusikat poliitilise võrdluse abil, siis ... leave kasemaa alone!!!!
July 7, 2022
Lühidalt - raamat sellest, kuidas üks tulekahju muudaks elu palju paremaks. Mõnusalt küüniline, samas valus. Minu lapsepõlv on ka suuresti kantud koduhäbist, vaesushäbist ja kõigest sellest, mida Kasemaa raamatus kirjeldab. Andrus Kasemaa on üks müstiline tegelane. Olen temaga korra väga põgusalt kohtunud, aga tema olek ja mingi kuma tema ümber on meeles. Ta on nagu meie oma Edouard Louis. Lugesin ja nautisin. Mõnele võibolla on see raamat lausa silmiavav kogemus.
September 8, 2022
Tundub olevat selline raamat, mis võib meeldida kohe vägagi või siis vastupidi - ei lähe üldse. Sest põhimõtteliselt on raamatu tuumaks üks läbiv mõte: unistus päästa tulekahju ja kindlustuspettuse abil oma ema viletsast hurtsikust (ja ühtlasi ka suuremast vaesusest). Kõik muu on tiirutamine selle mõtte ümber: tulekahju korralduslik pool, edasiste sammude kujutamine, unelemine elust uuemas ja uhkemas kodus... Laual on teemad nagu koduhäbi, vaesushäbi, vaesuse lahti kirjeldamine, kuni selle õhku visatud intrigeeriva mõtteni välja, et äkki poleks autor/mina-jutustaja geigi, kui poleks noore poisina vaesuses püherdanud, oleks ikka sebinud tüdrukuid ja elanud teistsugust elu.
Minu jaoks oli lobe ja mõnus lugemine, mõneti ajastupeegel. Stiililt meenutab kangesti Õnnepalu, nii et võiks ju küll massidele sobida :)
Kui üldse millegi üle nuriseda, siis vaatan, et sama asi mis "Vanapoisiga" - mingisugused kordused ja sama mõtte ümber liiga pikalt tiirutamised.
Minu jaoks oli lobe ja mõnus lugemine, mõneti ajastupeegel. Stiililt meenutab kangesti Õnnepalu, nii et võiks ju küll massidele sobida :)
Kui üldse millegi üle nuriseda, siis vaatan, et sama asi mis "Vanapoisiga" - mingisugused kordused ja sama mõtte ümber liiga pikalt tiirutamised.
January 22, 2024
Lühike raamat, õnneks, sest kuigi algul mõjus täitsa hoogsalt, hakkas lõpus igav, sest ei tulnud ühtegi uut mõtet enam. Muudkui kordas ja kordas sedasama lugu piinlikult koledast ema kodust ja häbist oma vaesuse pärast. Ja samas mõjus see kuidagi luuleliselt. Nagu mantra.
Ühest küljest ju mõistan seda valu. Muret vaese ema ja tema laguneva maja pärast. Teisalt ma siiski väga ei osanud ennast samastada tugevat koduhäbi tundva jutustajaga. Kuidagi liiga kibestunud ja süüdistav oli see kõik. Ja materialistlik. Aga eks see ongi ühe mündi kaks külge: kui Eestis oleks vähem vaesust, oleks ka vähem materialistlikkust. Sellest, et raha ei tee õnnelikuks, saavad päriselt aru need, kellel teda on. Ja kuigi raha õnne ei garanteeri, siis raha puudumine teeb õnnetuks küll. Ilmajäetus kibestabki. Selles mõttes igati usutav lugu.
Üks koht meeldis väga, kus sarkastilise ja sappi pritsiva kaitsekilbi alt paistis korraks välja midagi siirast ja sügavat:
"Ma tunnen hüljatust, tunnen, et oleme emaga üksi jäetud. Et lõpuks ei hooli keegi ja on vähe neid, keda saab usaldada ja kellesse uskuda, aga nemad ka lõpuks ei saa meid aidata." (lk 94)
Praegu kirjutades sain pihta, miks see raamat minus vastakaid tundeid tekitab. See tekitas minus süütunnet. Et kuigi ise olen nagu sarnastest oludest pärit, lapsepõlv möödus 90ndatel väikelinna hruštšovka pisikeses kahetoalises, siis nüüd peaks minema nurka ja häbenema, et ilma erilise pingutuseta suhtelisest vaesusest välja olen pääsenud. Mõnevõrra raske on päriselt aru saada vähesest sotsiaalsest mobiilsusest ja vaesuslõksust, kui enda ja mitmete sõprade elu vastupidist tõestab.
Ühest küljest ju mõistan seda valu. Muret vaese ema ja tema laguneva maja pärast. Teisalt ma siiski väga ei osanud ennast samastada tugevat koduhäbi tundva jutustajaga. Kuidagi liiga kibestunud ja süüdistav oli see kõik. Ja materialistlik. Aga eks see ongi ühe mündi kaks külge: kui Eestis oleks vähem vaesust, oleks ka vähem materialistlikkust. Sellest, et raha ei tee õnnelikuks, saavad päriselt aru need, kellel teda on. Ja kuigi raha õnne ei garanteeri, siis raha puudumine teeb õnnetuks küll. Ilmajäetus kibestabki. Selles mõttes igati usutav lugu.
Üks koht meeldis väga, kus sarkastilise ja sappi pritsiva kaitsekilbi alt paistis korraks välja midagi siirast ja sügavat:
"Ma tunnen hüljatust, tunnen, et oleme emaga üksi jäetud. Et lõpuks ei hooli keegi ja on vähe neid, keda saab usaldada ja kellesse uskuda, aga nemad ka lõpuks ei saa meid aidata." (lk 94)
Praegu kirjutades sain pihta, miks see raamat minus vastakaid tundeid tekitab. See tekitas minus süütunnet. Et kuigi ise olen nagu sarnastest oludest pärit, lapsepõlv möödus 90ndatel väikelinna hruštšovka pisikeses kahetoalises, siis nüüd peaks minema nurka ja häbenema, et ilma erilise pingutuseta suhtelisest vaesusest välja olen pääsenud. Mõnevõrra raske on päriselt aru saada vähesest sotsiaalsest mobiilsusest ja vaesuslõksust, kui enda ja mitmete sõprade elu vastupidist tõestab.
May 30, 2023
Koduhäbi - intrigeeriv termin, mis võeti meie ühiskonnas laiemalt kasutusele pärast 2021. aastal läbiviidud uuringut. Ajalehtede veergudel laiutas ehmatav pealkiri: "Iga kümnes eestimaalane tunneb oma kodu pärast häbi". Eks häbi skaala alguses on tõenäoliselt inimesed, kes tunnevad häbi koledate aknaraamide või kriibitud põrandalaudade pärast ja skaala teises otsas inimesed, kelle kodu on tõesti raske koduks nimetada. Just noodele teistele inimestele see raamat keskendubki.
Kahjuks oli palju äratundmist selles raamatus. Aga samas oli see Kasemaale omase huumoriga kirjapandud, pani ikka muigama kah.
See on tohutult oluline teema, aga ma panin 3 tärni, sest kõik mõtted raamatus hakkasid väga kiiresti korduma. Hästi palju korduseid. Ja ma ei suuda üldse nõustuda raamatu lõpuosas oleva Kasemaa mõttega, et tõenäoliselt 2000. aastatel sündinud inimesed üldse ei tea, mis tunne on vaesus ja kodu pärast häbi tunda. See on natuke liiga üldistav ja liigne lootuse hellitamine.
Aga see-eest väga mõtlemapanev ja musta huumoriga vürtsitatud teos, soovitan!
Kahjuks oli palju äratundmist selles raamatus. Aga samas oli see Kasemaale omase huumoriga kirjapandud, pani ikka muigama kah.
See on tohutult oluline teema, aga ma panin 3 tärni, sest kõik mõtted raamatus hakkasid väga kiiresti korduma. Hästi palju korduseid. Ja ma ei suuda üldse nõustuda raamatu lõpuosas oleva Kasemaa mõttega, et tõenäoliselt 2000. aastatel sündinud inimesed üldse ei tea, mis tunne on vaesus ja kodu pärast häbi tunda. See on natuke liiga üldistav ja liigne lootuse hellitamine.
Aga see-eest väga mõtlemapanev ja musta huumoriga vürtsitatud teos, soovitan!
December 28, 2024
Andrus toob oma ausate väljaütlemisega pisut "maa peale" ja ehk valgustab elusid, inimeste toimetulekut, häbi, mis on meie igaühe ümber elavatel inimestel. Ehk võib-olla ka meil endil? Miks tahaksime näha välja paremad, kui me oleme? Häbist oma pere või kodu tõttu?
Küll aga kurvaks tegi süüdistuste laviin ema vastu, mis mulle näis ülekohtune ja mattis üldisema mõtte. Samuti jäi sulg mõnes kohas samade teemade ja mõtete ümber tiirlema, kordudes mitmes paigas.
Karm tõsiasi, et suhtelises vaesuses elab Eestis ligi 300 000 inimest. 2023. aastal oli keskmine vanaduspension 700 eurot, mis on 107 eurot väiksem kui suhtelise vaesuse piir. Sellega on loodud olukord, kus suhtelises vaesuses on kõik üksi elavad pensionärid, kelle ainsaks sissetuleku allikaks on keskmine või selle lähedane vanaduspension. /statistikaamet/
Kui me liigume keskustest väljapoole, siis vaesus kasvab veelgi (võrdluseks Harjumaa 15% ja Ida-Viru 35%. Oma igapäevases "mullis" olles me seda ehk ei märkagi.
Küll aga kurvaks tegi süüdistuste laviin ema vastu, mis mulle näis ülekohtune ja mattis üldisema mõtte. Samuti jäi sulg mõnes kohas samade teemade ja mõtete ümber tiirlema, kordudes mitmes paigas.
Karm tõsiasi, et suhtelises vaesuses elab Eestis ligi 300 000 inimest. 2023. aastal oli keskmine vanaduspension 700 eurot, mis on 107 eurot väiksem kui suhtelise vaesuse piir. Sellega on loodud olukord, kus suhtelises vaesuses on kõik üksi elavad pensionärid, kelle ainsaks sissetuleku allikaks on keskmine või selle lähedane vanaduspension. /statistikaamet/
Kui me liigume keskustest väljapoole, siis vaesus kasvab veelgi (võrdluseks Harjumaa 15% ja Ida-Viru 35%. Oma igapäevases "mullis" olles me seda ehk ei märkagi.
November 26, 2025
Asukoht: maal ja masenduses
Teekonna olemus: ilukirjanduslik essee-reportaaž provintsiaalsest "vaesuskarjest"
Kandevõime: vetruv, kohati on tunne, et vajub läbi. Otsid, kuhu astuda. Minu jaoks hästi eluline, loogiline jutustusviis. Kõrvalehüpped ja üleminekud ei ole juhuslikud ega kaootilised. Kes aru saab ja hindab, see saab aru ja hindab.
Keskkond: ootamatult valgusküllane, samas leiab aset värske õhu, hapukurgi lõhna ja sektsioonkapi tolmu kolmikrünnak otse näkku. Üleelatav.
Leitmotiiv: vaesus ja viletsus, häbi ja hukatus. Ühiskondlik läbikukkumine, maaelu surm. Mart Laari kui maaelu mõrvari vaim (kuigi teda ei nimetata nimepidi, vist, ei mäleta).
Lõpetatus: tegelikult lahkud raamatust positiivse tundega.
Teekonna olemus: ilukirjanduslik essee-reportaaž provintsiaalsest "vaesuskarjest"
Kandevõime: vetruv, kohati on tunne, et vajub läbi. Otsid, kuhu astuda. Minu jaoks hästi eluline, loogiline jutustusviis. Kõrvalehüpped ja üleminekud ei ole juhuslikud ega kaootilised. Kes aru saab ja hindab, see saab aru ja hindab.
Keskkond: ootamatult valgusküllane, samas leiab aset värske õhu, hapukurgi lõhna ja sektsioonkapi tolmu kolmikrünnak otse näkku. Üleelatav.
Leitmotiiv: vaesus ja viletsus, häbi ja hukatus. Ühiskondlik läbikukkumine, maaelu surm. Mart Laari kui maaelu mõrvari vaim (kuigi teda ei nimetata nimepidi, vist, ei mäleta).
Lõpetatus: tegelikult lahkud raamatust positiivse tundega.
March 18, 2023
Mart Juur soovitas "Prillitoosi" saates. Kasemaa raamatud on mulle meeldinud, panin ka selle soovitusena märkmetesse kirja. Paraku ei ole see minu raamat. Aga loetud, kindlasti jääb meelde, sest midagi sellist kirja panna - peab fantaasiat, teadmisi ja annet olema. Kuidas saada emale paremad elamistingimused elu lõpuperioodiks, korraldades kindlustuspettuse tema elupaiga süütamisega.
This entire review has been hidden because of spoilers.
September 10, 2023
Ma oleks pannud 3 palli, aga siis lõpus tõi nutu kurku ja vähemalt ühe korra veel samamoodi. Ju siis kõnetas, ju siis oli ikka päris hea lugemine. Muide, lugesin ühe jutiga läbi ja soovitan teistele lugejatele sama. Õhuke raamat ka, pole raske.
July 21, 2022
Eestis elab vaesuses 300 000 inimest. Väga oluline raamat.
Displaying 1 - 13 of 13 reviews