Rolf Kristian Eckersberg Stenersen was a Norwegian track and field athlete, businessman, art collector, non-fiction writer, essayist, novelist, playwright and biographer.
He was a friend of painter Edvard Munch from the 1920s, and came to be Munch's financial advisor. He was also a collector of his artwork, and had one of the largest private collections of Munch's works. In 1926 he organized an exhibition of his art collection, which centered around works by Munch and Ludvig Karsten. He wrote essays on artists such as Edvard Munch, Erik Harry Johannessen, Jakob Weidemann and Paul Klee. He published books on economy, including "Penger og tall" (1937). His début as a fiction writer was the short story collection "Godnatt da du" (1931).
He donated his collection of Norwegian art to the municipality of Aker in 1936, from 1994 located in the Stenersen Museum in Oslo.
His collection of foreign art was donated to the city of Bergen in 1971, and the exhibition was open to the public from 1978. He donated his home, the functionalist Villa Stenersen designed by Arne Korsmo, to the State of Norway as a home for the Prime Minister. Odvar Nordli lived in the house, but the building has later been used for cultural purposes.
He was decorated as a Knight, First Class of the Royal Norwegian Order of St. Olav in 1953, and as a Commander in 1974. He received the St. Hallvard Medal in 1977.
Hakkan selle kirjastuse kunstiraamatuid üha rohkem nautima. Väljaandmisaasta suhtes ei ole ka mõtet eelarvamusi tekitada, sest üldjuhul see raamatu sisu kuigi palju ei mõjuta (vähemalt nende teoste puhul, mida siiani lugenud olen). Seekordne raamat siis Norra tuntud kunstnikust Munchist. Pean tunnistama, et ega ma enne selle raamatu lugemist temast rohkem ei teadnudki kui päritolu ja "Karje". Pärast lugemist oli aga muidugi taas tahtmine rohkem uurida ja teada saada. Loomeinimesele iseloomulikult oli Munch keeruline inimtüüp, kes ühelt poolt pelgas inimesi ja teisalt üksindust. Jaak Kangilaski mainib oma järelsõnas, et autor on kohati kunstniku mitmepalgelise sisemaailma kujutamisega liiga groteskseks läinud või ühekülgseks jäänud. Vahepeal hakkas tõepoolest natuke häirima. Samas pole see ka klassikaline elulooraamat, vaid pigem teemakaupa killukesed Munchi elust ja loomisteest. Palju ongi otsekõnelisi vestluskatkeid ja tegelikult on kogu lugu ka parajalt humoorikas. Näiteks mainib Munch kuulsa skulptori Viggelandi kohta, et "ta oli tige nagu soomlane". Munchi enda loomingut kirjeldatakse kui kaarjoontest koosnevat ilu ja elu. Ta maalis alati täiskuud ja anekdootlikuna tundub, et ta teistest kuuvormidest midagi ei teadnudki. Erakuna nimetas ta maale teadlikult oma lapsukesteks ja hoolitses nende tuleviku eest. Hoolimata loomeinimestele omasest boheemlaslikust joomaperioodist sai temast pärast närvikliinikust viibimist tervete eluviiside kummardaja, kes ostis üle Norra kokku mitmeid talusid (neis valitses muidugi kunstiline segadus). Produktiivsus oli tal tegelikult tohutu ja elas kõrge vanuseni Hoolimata eeltoodud puudustest oli huvitav teos. Ilmselt on temast ka uuemaid ülevaateid ilmunud, aga ka seda soovitan täitsa lugeda.
Norra kunstniku Edvard Munchi elulugu, mida ilmestavad värvilised maalide reproduktsioonid.
Minu kommentaar: Ühe ekstsentrilise kunstniku lugu, mida jutustas pärast Munchi surma temale lähedane isik. Ega lähedane ei olnudki sellele rahutule hingele kerge olla, seda erilisem on elulugu... Kirjutatu ei ole rangelt dokumentalistika, vaid on lihtsas ja hästijälgitavas stiilis, millele annavad värvi dialoogid, mis jätavad mulje ilukirjanduslikust teosest.
Det er kanskje ikke en stor litterær bok, men det er en bok om en stor kunster. Jeg satte pris på å få blir bedre kjent med Munch, og tok meg selv i hvor lite jeg faktisk kjenner til ham ennå så mange av bildene hans er kjente for meg. Boka får en ekstra stjerne fordi den er så menneskelig.
Awesome book. Describes so well the nature of Munch, situations that seem so funny to us who read the book but must have been frustrating to experience when in his presence.