What do you think?
Rate this book
Kui armastus külmutab südame #2
Kui armastus külmutab südame: Hingesugulased
Aidenist lahkumine oli valus, ehkki hädavajalik otsus, aga ilma temata ei olnud ma enam sama inimene kes ennist, ja mu elu kaotas mõtte. Miski ei pakkunud enam rõõmu, isegi mitte täiuslik Gayan, kes andis endast parima, et mul tema vastu tunded tekiksid. Vahel siiski suutsin näidelda ja manada ette näo, et kõik saab korda, kuigi südames tundsin, et olukord muutub iga päevaga üha hullemaks.
Lisaks veel uus keskkool, võõrad inimesed, talumatu kuumus ja ookean, millest kuulsin pidevalt oma ema kutset – kõik see kokku tekitas masendust, millega ma ei osanud toime tulla. Vaid üks kummaline tüdruk, kes tunnis pidevalt joonistas, suutis mu enesetunnet natukene parandada ja sisendada minusse lootust, et võib-olla ma isegi suudan oma saatust muuta. Marissaga kohtumine ei olnud juhuslik, aga ma poleks iialgi osanud ära arvata meie kohtumise tegelikku põhjust.
Selge oli see, et minu õnne suurus ei saanud olla vähem olulisem, kui kogu inimkonna tulevik, sest armastuse külmatekitava jõuta ei olekski sellel maailmal mingit tulevikku. Kuidas nad siis saavad minusse tekkinud tunded ära keelata ja sundida mind armastama kedagi teist?
Lisaks veel uus keskkool, võõrad inimesed, talumatu kuumus ja ookean, millest kuulsin pidevalt oma ema kutset – kõik see kokku tekitas masendust, millega ma ei osanud toime tulla. Vaid üks kummaline tüdruk, kes tunnis pidevalt joonistas, suutis mu enesetunnet natukene parandada ja sisendada minusse lootust, et võib-olla ma isegi suudan oma saatust muuta. Marissaga kohtumine ei olnud juhuslik, aga ma poleks iialgi osanud ära arvata meie kohtumise tegelikku põhjust.
Selge oli see, et minu õnne suurus ei saanud olla vähem olulisem, kui kogu inimkonna tulevik, sest armastuse külmatekitava jõuta ei olekski sellel maailmal mingit tulevikku. Kuidas nad siis saavad minusse tekkinud tunded ära keelata ja sundida mind armastama kedagi teist?
472 pages, Paperback
Published November 1, 2022
1 person is currently reading
36 people want to read
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 10 of 10 reviews
November 5, 2022
"Kui armastus külmutab südame. Hingesugulased" on järg nüüdseks juba 17-aastaseks saanud külmaarmastajast Rosalina seiklustele, mis jätkuvad hoopiski hingematvalt palavas keskkonnas. Ta igatseb Aidenit, kellest ta on julmalt lahutatud ning püüab anda endast parimat, et ennetada maailmalõppu, mis tuleks sellest, kui tema ning teine väljavalitu Gayan ei abiellu.
Ootasin järge tükk aega, mille kestel jõudsid mu ootused üles kerida... jäin sisuga täiesti rahule. Oli piisavalt pinget, maagiat, probleeme ning kiindumust. Raamat tekitas minus kui talvearmastajas rohkelt äratundmisrõõme, tundsin peategelasele tapvas kuumuses kaasa ja lugu läks iga leheküljega aina põnevamaks, kuni väga ootamatul hetkel järsku otsa sai.
Selge see, et jään pikisilmi järgmist osa ootama.
Ootasin järge tükk aega, mille kestel jõudsid mu ootused üles kerida... jäin sisuga täiesti rahule. Oli piisavalt pinget, maagiat, probleeme ning kiindumust. Raamat tekitas minus kui talvearmastajas rohkelt äratundmisrõõme, tundsin peategelasele tapvas kuumuses kaasa ja lugu läks iga leheküljega aina põnevamaks, kuni väga ootamatul hetkel järsku otsa sai.
Selge see, et jään pikisilmi järgmist osa ootama.
December 20, 2022
Autori fantaasiamaailm on ikka niivõrd mõnus ja eriline, et ainuüksi juba seepärast võtan tema raamatud ette, et tema loodud fantaasialennus uudistada ja reisi kaasa teha.
Külma ja lund armastav Rosi on seekord hoopis aga soojas kliimas, kus talle ei meeldi sugugi olla. Küll aga on sunnitud, sest eemal viibimine tema armastusest on ainus viis, kuidas Aidenit päästa. Kuigi ta armastab Aidenit sügavalt, tabavad teda siiski kummalised tundepuhangud Gayani suhtes, mida ta ei oska kuidagi seletada. Uues keskkonnas Rosi leiab endale aga uue sõbra, kelles peituvad aga sügavamad tõed, kui keegi arvata oskab..
Kellele vähegi meeldivad noortekad ja/või fantaasiaraamatud, siis kindlasti soovitan lugeda meie oma enda eestlanna Koidu Ferreira raamatuid.
Külma ja lund armastav Rosi on seekord hoopis aga soojas kliimas, kus talle ei meeldi sugugi olla. Küll aga on sunnitud, sest eemal viibimine tema armastusest on ainus viis, kuidas Aidenit päästa. Kuigi ta armastab Aidenit sügavalt, tabavad teda siiski kummalised tundepuhangud Gayani suhtes, mida ta ei oska kuidagi seletada. Uues keskkonnas Rosi leiab endale aga uue sõbra, kelles peituvad aga sügavamad tõed, kui keegi arvata oskab..
Kellele vähegi meeldivad noortekad ja/või fantaasiaraamatud, siis kindlasti soovitan lugeda meie oma enda eestlanna Koidu Ferreira raamatuid.
November 22, 2022
Aitähh, sa tegid seda jälle!
Kui esimese osaga polnud ma kindel, kas raamat meedis mulle või meeldis väga, siis nüüd võin 100% öelda see osa meeldis väga.
See on hämmastav, kuidas oskab kirjanik kohati armsa lihtsa teema nii põnevaks teha ja sisse keerata paar vimkat millest pole enne aimdust, kui raamatus loed.
Põnevusega ootan järgmist osa :)
Kui esimese osaga polnud ma kindel, kas raamat meedis mulle või meeldis väga, siis nüüd võin 100% öelda see osa meeldis väga.
See on hämmastav, kuidas oskab kirjanik kohati armsa lihtsa teema nii põnevaks teha ja sisse keerata paar vimkat millest pole enne aimdust, kui raamatus loed.
Põnevusega ootan järgmist osa :)
October 28, 2022
Rosi ja Gayani uued seiklused..
Väga meeldis ja ootan pikisilmi järgmist osa 🤗
Väga meeldis ja ootan pikisilmi järgmist osa 🤗
January 3, 2024
"Hingesugulased“ on teine raamat noortele suunatud ulmetriloogiast.
Külmatüdruk peab hakkama saama soojas pagenduses, kus tema võimed on pärsitud. Siin leiab ta uusi tuttavaid ja veel rohkem mõistatusi, millega tegeleda lisaks südamevalule.
Külmatüdruk peab hakkama saama soojas pagenduses, kus tema võimed on pärsitud. Siin leiab ta uusi tuttavaid ja veel rohkem mõistatusi, millega tegeleda lisaks südamevalule.
November 5, 2024
See lugemiskogemus ilmus ka Reaktoris: https://www.ulmeajakiri.ee/?koidu-fer...
Allpool on terve triloogia ühine kokkuvõte.
„Armastus on midagi nii võimsat, et seda ei ole võimalik kirjeldada, kui sa pole seda ise kogenud," sõnasin voodisse selili vajudes ja vilkuvaid tulukesi jälgides. „See on midagi, millest satud sõltuvusse. See on nagu hea söök, millest ei saa isu täis süüa ja mida tahaksid veel ja veel. See on nagu õhk, ilma milleta ei saa enam hingata ja nagu puhas vesi, ilma milleta sa sureksid. Armastus on midagi nii tugevat, et ainuüksi sellele mõeldes kukub süda puperdama ja pea ringi käima. Ja kui su armastatu sind puudutab, hakkab kõik su sees keerlema nagu metsik keeristorm, mis lööb kogu sisikonna mõnutundest pahupidi. Sa kaotad ajataju ja kaine mõistuse, unustades kogu ülejäänud maailma. See on kõige tugevam tunne, mida on üldse võimalik tunda."
Mu sisemine teismeline tüdruk oli väga rahul, kui kohtus raamatu peategelase Rosalina Tauloriga, kellele on läbi elu meeldinud külmad ilmad, talv ja lumi. Olemusliku poole pealt lõi mulle kohe ette Peter Høegi „Preili Smilla lumetaju”, mis on lihtsalt võrratu lugemine oma lume viiekümne varjundiga. Ei, viiekümne miljoni varjundiga… aga tegelikult ma tahaks siin ikka rääkida Ferreira raamatutest. Rosalina teekond on läbi tule, vee ja vasktorude, sest palju on neid tüdrukuid ikka, kellele külm ei tee mitte midagi ning külma dušši võtmine on nauding? Saame temaga koos veeta terve triloogia, mis on juba visuaalselt väga kaunis, Koidu Ferreira enda kujundatud. Veel eraldi kiidan enne raamatu juurde minemist autori pühendusi, mis annavad lugejale väga palju juurde ägeda nükkega.
„Surusin kuuse koos potiga talle pihku. „Hoia seda enda käes ja ära räägi ühtegi sõna," palusin ma. „See puu peaks aitama mul jõuda vanaemani, kellega pean rääkima. Vähemalt sedasi ma tunnen," lisasin selgituseks ja vaatasin ust. „Kas ma pean koputama?"
„Ei. Soovi selle ukse taga elavate esivanematega kohtuda." Sisikond ärevust täis, jäin veel viivuks kõhklema ja siis esitasin oma soovi.
Väljanägemiselt raske kiviuks avanes kergelt nagu õhk. Ruum oli koridoriga võrreldes palju hämaram ja esialgu ei eristanud ma midagi. Silansya suunas mu tähelepanu ruumi nurka, kus istusid kaks vanainimest. Hämar ruum oli lage ja pisikesest avast immitses nõrka kuuvalgust, mis oligi toa ainuke valgusallikas."
Tegelikult ma mingid kauged paralleelid tõmban ikka veel, sest kuivõrd peategelane on muuhulgas ka mõnevõrra eriliste võimetega, siis „Avatar: The Last Airbender’i” seriaal hakkas ka ühel hetkel meenuma. Üldse, kui vaadata raamatut läbi ulmeprisma, siis kohati läheb see ikka väga rajuks, kus toimuvad sündmused on mastaapsed, väga suured jõud liiguvad ning otsustatakse miljonite saatuseid. Nagu ma juba mainisin, siis stiililt on tegu fantasy’ga, ma ise lisaks, et on ka tunda sci-fi jooni, aga eks see žanripiiride lugu on niikuinii veidi subjektiivne teinekord. Mida ma aga tahaks toonitada – kuigi Ferreira raamatutes on inimesed, suhteosa tugevalt esindatud, siis selles triloogias on ka väga palju tormist ulmet, mis vahel meenutas muuhulgas raudneitsi seitsmenda poja seitsmendat poega.
Ulme-šmulme – samal ajal minu jaoks Koidu Ferreira lemmikteema on ikkagi inimesed, inimsuhted. Seega kui ma oma peas üritasin panna paika, palju on südame külmutamise triloogias ulmet, palju „noortekat”, siis kindlasti üle poole on seda osa, mis kajastab gümnaasiuminoorte elu, väikeseid ja mitte-nii-väikeseid rõõme ja valusid, suhteid vanematega ja sõpradega – kõike-kõike, mis selles vanuses tähtis ja oluline on. Pakun, et just sedasorti raamatud on väga hea sild, millega saab soovi korral juhatada noortekirjandust nautiva inimese lugema ka ulmekirjandust. Teistpidi, kas ulmehuviline leiab enda jaoks siit raamatust piisavalt huvitavat poolt? Ma end hardcore-ulmehuviliseks ei pea juba ammu, aga eks ma olen palju lugenud, jah, ka ulmet, ning mind kõnetas see triloogia küll.
„Otsustasin, et rohkem ei vala ma pisaraid poisi pärast, kes mind ei taha. Kui Billy mu jättis, tähendab see seda, et ta ei ole mind väärt ja ma lähen oma eluga edasi. Näitan talle, et mul on temast sitaks kama ja hakkan hoopis ise kellegi teisega semmima." Elena otsusekindlus oli üllatav, aga tegi mu siiski rõõmsaks.
„Lahe! Minule sinu idee meeldib. Sind on sellisena palju toredam vaadata," vastasin usinalt, kuigi südamest teadsin, et säras ainult tema välimine kiht ja sisemus karjus armuvalust.
„Muide, Aiden soovitas sama," tuli mul meelde. „Ta arvas, et Monika lõi Billy sinult üle ainult selleks, et teha mulle sinu kaudu haiget. Aiden ütles, et kui sa teed näo, et sulle ei lähe Monika ja Billy suhe korda, tüdineb Monika peagi ära ja saadab Billy minema.""
Tehniliselt, stiili poolest on „Kui armastus külmutas südame” üsna lihtsate vahenditega üles võetud lugu. Mis on selles mõttes täiesti loogiline, kuna tegu on autori esimese kirjutamiskatsega ning tegelikult pärit üle kümne aasta tagant. Seega kui vaadata seda triloogiat kui esimesi samme kirjandusmaailmas, siis väga-väga muljetavaldav! Kuna ilmus alles nüüd, siis eks siin on vast mõnevõrra ka praeguseks juba rohkem kogenud kirjanikku – aga ikkagi, väga äge. Ühelt poolt saaks jah küsida, et kas karakterid võiksid olla mõnevõrra sügavamad ning erinevad situatsioonid nüansirohkemad - ilma mingi kõhkluseta saaks ütelda, et „jah, muidugi”. See pole mu arvates aga antud juhul isegi oluline, kuna esikteostes ongi oma suuna otsimist rohkem, küll edaspidine näitab, kuhu suunas looja oma tee sätib.
Tempo poolest on mul kahetised tunded. Kuna pajatust on julgelt üle tuhande lehekülje, siis seda võin kindlalt ütelda, et igavaks ei läinud lugemise ajal. Küll aga oli kolmanda raamatu juures tunne, et „ma ilmselt aiman, kuhu suunas see jutt läheb, äkki jõuaks nüüd kliimaksini?” Kas oleks nüüd võinud natuke rohkem kokku suruda, rohkem tegevust sisse pookida või tempot tõsta – võta nüüd kinni. Ma lugesin ka kolmanda osa nohinal ja mõnuga läbi, aga jah – sutsu läks venima. See polnud aga selline massiivne fantasy-venimine, pigem osad sammud võtsidki aega ning need sammud ei olnud aeglased.
Kokkuvõtvalt: kui nad surnud pole, siis elavad õnnelikult siiamaani. Rosalina ja sõprade teekond, jõuliselt suureks sirgumine ning raskete valikute ette panemine mekkis mulle hästi. Minu arvates on väga vaja ladusalt kirjutatud ning kaasahaaravaid lugusid, mille puhul juba ärgates käsi haarab esimese asjana õhtul poolelijäänud raamatu järgi. Kui ma panen teise käe südamele – jah, mulle meeldiks, kui pajatamisviis ning raamatulehtedel seiklevad inimesed oleks mõnevõrra nüansirohkemad ja detailsemad, see teeks hea raamatuseeria veel paremaks. Praegune lumetüdruku saaga on tore vaade Koidu Ferreira loometee alguse suunas, kust edasi tulevad domineerivad värvid ja viimasel ajal vampiirid - ning varsti ka muudki.
Allpool on terve triloogia ühine kokkuvõte.
„Armastus on midagi nii võimsat, et seda ei ole võimalik kirjeldada, kui sa pole seda ise kogenud," sõnasin voodisse selili vajudes ja vilkuvaid tulukesi jälgides. „See on midagi, millest satud sõltuvusse. See on nagu hea söök, millest ei saa isu täis süüa ja mida tahaksid veel ja veel. See on nagu õhk, ilma milleta ei saa enam hingata ja nagu puhas vesi, ilma milleta sa sureksid. Armastus on midagi nii tugevat, et ainuüksi sellele mõeldes kukub süda puperdama ja pea ringi käima. Ja kui su armastatu sind puudutab, hakkab kõik su sees keerlema nagu metsik keeristorm, mis lööb kogu sisikonna mõnutundest pahupidi. Sa kaotad ajataju ja kaine mõistuse, unustades kogu ülejäänud maailma. See on kõige tugevam tunne, mida on üldse võimalik tunda."
Mu sisemine teismeline tüdruk oli väga rahul, kui kohtus raamatu peategelase Rosalina Tauloriga, kellele on läbi elu meeldinud külmad ilmad, talv ja lumi. Olemusliku poole pealt lõi mulle kohe ette Peter Høegi „Preili Smilla lumetaju”, mis on lihtsalt võrratu lugemine oma lume viiekümne varjundiga. Ei, viiekümne miljoni varjundiga… aga tegelikult ma tahaks siin ikka rääkida Ferreira raamatutest. Rosalina teekond on läbi tule, vee ja vasktorude, sest palju on neid tüdrukuid ikka, kellele külm ei tee mitte midagi ning külma dušši võtmine on nauding? Saame temaga koos veeta terve triloogia, mis on juba visuaalselt väga kaunis, Koidu Ferreira enda kujundatud. Veel eraldi kiidan enne raamatu juurde minemist autori pühendusi, mis annavad lugejale väga palju juurde ägeda nükkega.
„Surusin kuuse koos potiga talle pihku. „Hoia seda enda käes ja ära räägi ühtegi sõna," palusin ma. „See puu peaks aitama mul jõuda vanaemani, kellega pean rääkima. Vähemalt sedasi ma tunnen," lisasin selgituseks ja vaatasin ust. „Kas ma pean koputama?"
„Ei. Soovi selle ukse taga elavate esivanematega kohtuda." Sisikond ärevust täis, jäin veel viivuks kõhklema ja siis esitasin oma soovi.
Väljanägemiselt raske kiviuks avanes kergelt nagu õhk. Ruum oli koridoriga võrreldes palju hämaram ja esialgu ei eristanud ma midagi. Silansya suunas mu tähelepanu ruumi nurka, kus istusid kaks vanainimest. Hämar ruum oli lage ja pisikesest avast immitses nõrka kuuvalgust, mis oligi toa ainuke valgusallikas."
Tegelikult ma mingid kauged paralleelid tõmban ikka veel, sest kuivõrd peategelane on muuhulgas ka mõnevõrra eriliste võimetega, siis „Avatar: The Last Airbender’i” seriaal hakkas ka ühel hetkel meenuma. Üldse, kui vaadata raamatut läbi ulmeprisma, siis kohati läheb see ikka väga rajuks, kus toimuvad sündmused on mastaapsed, väga suured jõud liiguvad ning otsustatakse miljonite saatuseid. Nagu ma juba mainisin, siis stiililt on tegu fantasy’ga, ma ise lisaks, et on ka tunda sci-fi jooni, aga eks see žanripiiride lugu on niikuinii veidi subjektiivne teinekord. Mida ma aga tahaks toonitada – kuigi Ferreira raamatutes on inimesed, suhteosa tugevalt esindatud, siis selles triloogias on ka väga palju tormist ulmet, mis vahel meenutas muuhulgas raudneitsi seitsmenda poja seitsmendat poega.
Ulme-šmulme – samal ajal minu jaoks Koidu Ferreira lemmikteema on ikkagi inimesed, inimsuhted. Seega kui ma oma peas üritasin panna paika, palju on südame külmutamise triloogias ulmet, palju „noortekat”, siis kindlasti üle poole on seda osa, mis kajastab gümnaasiuminoorte elu, väikeseid ja mitte-nii-väikeseid rõõme ja valusid, suhteid vanematega ja sõpradega – kõike-kõike, mis selles vanuses tähtis ja oluline on. Pakun, et just sedasorti raamatud on väga hea sild, millega saab soovi korral juhatada noortekirjandust nautiva inimese lugema ka ulmekirjandust. Teistpidi, kas ulmehuviline leiab enda jaoks siit raamatust piisavalt huvitavat poolt? Ma end hardcore-ulmehuviliseks ei pea juba ammu, aga eks ma olen palju lugenud, jah, ka ulmet, ning mind kõnetas see triloogia küll.
„Otsustasin, et rohkem ei vala ma pisaraid poisi pärast, kes mind ei taha. Kui Billy mu jättis, tähendab see seda, et ta ei ole mind väärt ja ma lähen oma eluga edasi. Näitan talle, et mul on temast sitaks kama ja hakkan hoopis ise kellegi teisega semmima." Elena otsusekindlus oli üllatav, aga tegi mu siiski rõõmsaks.
„Lahe! Minule sinu idee meeldib. Sind on sellisena palju toredam vaadata," vastasin usinalt, kuigi südamest teadsin, et säras ainult tema välimine kiht ja sisemus karjus armuvalust.
„Muide, Aiden soovitas sama," tuli mul meelde. „Ta arvas, et Monika lõi Billy sinult üle ainult selleks, et teha mulle sinu kaudu haiget. Aiden ütles, et kui sa teed näo, et sulle ei lähe Monika ja Billy suhe korda, tüdineb Monika peagi ära ja saadab Billy minema.""
Tehniliselt, stiili poolest on „Kui armastus külmutas südame” üsna lihtsate vahenditega üles võetud lugu. Mis on selles mõttes täiesti loogiline, kuna tegu on autori esimese kirjutamiskatsega ning tegelikult pärit üle kümne aasta tagant. Seega kui vaadata seda triloogiat kui esimesi samme kirjandusmaailmas, siis väga-väga muljetavaldav! Kuna ilmus alles nüüd, siis eks siin on vast mõnevõrra ka praeguseks juba rohkem kogenud kirjanikku – aga ikkagi, väga äge. Ühelt poolt saaks jah küsida, et kas karakterid võiksid olla mõnevõrra sügavamad ning erinevad situatsioonid nüansirohkemad - ilma mingi kõhkluseta saaks ütelda, et „jah, muidugi”. See pole mu arvates aga antud juhul isegi oluline, kuna esikteostes ongi oma suuna otsimist rohkem, küll edaspidine näitab, kuhu suunas looja oma tee sätib.
Tempo poolest on mul kahetised tunded. Kuna pajatust on julgelt üle tuhande lehekülje, siis seda võin kindlalt ütelda, et igavaks ei läinud lugemise ajal. Küll aga oli kolmanda raamatu juures tunne, et „ma ilmselt aiman, kuhu suunas see jutt läheb, äkki jõuaks nüüd kliimaksini?” Kas oleks nüüd võinud natuke rohkem kokku suruda, rohkem tegevust sisse pookida või tempot tõsta – võta nüüd kinni. Ma lugesin ka kolmanda osa nohinal ja mõnuga läbi, aga jah – sutsu läks venima. See polnud aga selline massiivne fantasy-venimine, pigem osad sammud võtsidki aega ning need sammud ei olnud aeglased.
Kokkuvõtvalt: kui nad surnud pole, siis elavad õnnelikult siiamaani. Rosalina ja sõprade teekond, jõuliselt suureks sirgumine ning raskete valikute ette panemine mekkis mulle hästi. Minu arvates on väga vaja ladusalt kirjutatud ning kaasahaaravaid lugusid, mille puhul juba ärgates käsi haarab esimese asjana õhtul poolelijäänud raamatu järgi. Kui ma panen teise käe südamele – jah, mulle meeldiks, kui pajatamisviis ning raamatulehtedel seiklevad inimesed oleks mõnevõrra nüansirohkemad ja detailsemad, see teeks hea raamatuseeria veel paremaks. Praegune lumetüdruku saaga on tore vaade Koidu Ferreira loometee alguse suunas, kust edasi tulevad domineerivad värvid ja viimasel ajal vampiirid - ning varsti ka muudki.
September 22, 2023
4.5⭐️
See raamat oli, nagu ka eelmine, nii hea.
Mis mulle selle juures nii väga meeldis oli Marissa, tema tähtsus loos, tema pere ja see vibe, mis temast kiirgus. Samuti meeldis mulle see, et tegevus oli ookeani ääres, see õhkkond ja kujutuspilt.
Mulle meeldis kuidas lugu hargnes, tõusude ja mõõnadega, vahepeal pidi hinge kinni hoidma, sest lihtsalt nii hull/põnev oli.
Okei, ainuke miinus siis oli võibolla see, et vahepeal tuli nii palju detaile korraga välja ja siis oli natuke raske kõik need seosed luua, aga sain vist hakkama.
Ma ütleks, et see osa meeldis mulle vist isegi rohkem kui eelmine, huvitav mis siis järgmine toob...
Raamatu šüsee:
Rosalina on jätnud kogu oma senise elu ja elab nüüd Aideni ja Mammaga teistsugust elu, sest nii pidi olema kõigile parim. Ta on uues koolis, uute inimestega ja ühe salapärase ning paeluva tüdruku - Marissaga. Tema ema hoiab tal endiselt silma peal, kuid nüüd juba teisiti. Neiu avastab endas üha uusi kasvavaid võimeid, mis võivad olla ka ohtlikud. Tal tuleb silmitsi pista lausa võimatuna tunduvate olukordadega. Kas ta peab siiski Gayaniga abielluma ja missugune seos on tal Marissaga, saad sellest raamatust teada.
Mina kiidan autorit ja raamatut, oli hea! Ise üritan nüüd kuskilt järgmise osa hankida.
See raamat oli, nagu ka eelmine, nii hea.
Mis mulle selle juures nii väga meeldis oli Marissa, tema tähtsus loos, tema pere ja see vibe, mis temast kiirgus. Samuti meeldis mulle see, et tegevus oli ookeani ääres, see õhkkond ja kujutuspilt.
Mulle meeldis kuidas lugu hargnes, tõusude ja mõõnadega, vahepeal pidi hinge kinni hoidma, sest lihtsalt nii hull/põnev oli.
Okei, ainuke miinus siis oli võibolla see, et vahepeal tuli nii palju detaile korraga välja ja siis oli natuke raske kõik need seosed luua, aga sain vist hakkama.
Ma ütleks, et see osa meeldis mulle vist isegi rohkem kui eelmine, huvitav mis siis järgmine toob...
Raamatu šüsee:
Rosalina on jätnud kogu oma senise elu ja elab nüüd Aideni ja Mammaga teistsugust elu, sest nii pidi olema kõigile parim. Ta on uues koolis, uute inimestega ja ühe salapärase ning paeluva tüdruku - Marissaga. Tema ema hoiab tal endiselt silma peal, kuid nüüd juba teisiti. Neiu avastab endas üha uusi kasvavaid võimeid, mis võivad olla ka ohtlikud. Tal tuleb silmitsi pista lausa võimatuna tunduvate olukordadega. Kas ta peab siiski Gayaniga abielluma ja missugune seos on tal Marissaga, saad sellest raamatust teada.
Mina kiidan autorit ja raamatut, oli hea! Ise üritan nüüd kuskilt järgmise osa hankida.
December 13, 2022
Esimene osa meeldis rohkem. See raamat jäi minu jaoks natuke igavaks, oleks oodanud mingit pöördelisemat arengut, aga kõik keerles ümber lapsiku isekuse.
Kirjutatud on siiski hästi ja loetavalt, selline kiire amps. Usun, et minust noorematele kindlasti meeldib :)
Kirjutatud on siiski hästi ja loetavalt, selline kiire amps. Usun, et minust noorematele kindlasti meeldib :)
September 11, 2024
Ja sari jätkas samas vaimus. Rosalina käis ehk vahepeal natuke rohkem närvidele, sest no kas sa ei või siis üheks minutikski oma vanemat ära kuulata või? Ei. Ugh! Autori fantaasialendu tuleb muidugi endiselt aina kiita ja kiita.
April 30, 2024
Romantilise noorte fantaasiasarja teine osa edenes esimesega sama mõnusasti, kuigi olen jätkuvalt arvamusel, et enim on mulle siiani meeldinud esimese osa esimene pool, kus kogu tegevus toimus veel täiesti realistlikus maailmas. Mis siis, et müstika sugemed sinna jõudsalt sisse murda üritasid. Samas on käsitletavad probleemid piisavalt realistlikud ehk ole sa inimene või lumehelves, kui oled teismeline, siis on mured ikka samad. Kolmandat osa endal enam isikliku eksemplarina pole ja raamatukogust pole siiani veel võtma kiirustanud.
Displaying 1 - 10 of 10 reviews