Ma tahan Ma suudan Ma võin Kristi Ojasaare lugu

by Mauri Dorbek

Ma ei ole kirjanik ega pea ennast loomeinimeseks. Pole elus ühtegi päevikut pidanud, blogipostitust teinud või luuletust kirjutanud. Kogu see lugu, ca 300 lehekülge, sai kirja pandud sellepärast, et mul oli valus. Kannatamatult valus! Praegu, kui ma seda lugu ise loen, siis näen, et see on lugu armastusest! Armastusest minu ja Kristi vahel, armastusest, mida meie pere ja lähedased pakuvad.
Terapeut, kelle juures käisin, soovitas kirjutada. Ütles: „Kirjuta endast kõik välja.” Oma kõige madalamas punktis istusin arvuti taha ja hakkasin kirjutama, õigemini näpud vajutasid klaviatuuril neid nuppe, mida emotsioon välja lasi. Aju ei sekkunud. Ma ei lasknud. See kõik on tulnud otse valuallikast. Ehe ja aus! Võib-olla ehk liigagi, vabandan selle eest juba ette.

Mingil hetkel jagasin oma kirjutatut mõne olulise inimesega, kes andsid mõista, et see lugu peab kaante vahele saama. Äkki keegi leiab siit abi, kasvõi üks inimene? Võibolla saab tähelepanu tõmmata teemadele, mis varasemalt on olnud pigem tabud? Võib-olla õnnestub selle kaudu rohkem inimesi aidata? Kui sa mitte midagi ei tee, siis midagi ka ei muutu. Olen tänaseks elus kaotanud palju, väga palju. Olen kaotanud suure tüki endast, oma hingest, oma südamest, oma elust. Minu lapsed on kaotanud enda looja ja teerajaja. Kas on raske? On muidugi! Kas läheb kergemaks? Arvan, et läheb. Aeg parandab haavad – kui perses ütlemine see on? Aga jah, pean tunnistama, tundub, et kahjuks ja õnneks toimib! Kuidas aeg meiega edaspidi käitub, ei tea keegi. Mis on aga oluline – elu läheb edasi ja mul on siin maamunal veel palju vastutust võtta, palju kogeda.

Olen megatänulik selle 18 aasta ja meie kolme lapse eest! Igatsen sind, kallis Kristi! Oled armastatud.

Genres: Nonfiction, Memoir

296 pages, Paperback

First published January 1, 2022

Reviews

[Gaidi · Rating 2 out of 5]

Väga keeruline on midagi antud raamatu kohta öelda. On valu ja palju kannatusi täis lugu, midagi mida ei peaks läbi elama ja kogema. Päris mitmes kohas pisarates. Mäletan, et kui uudis Kristi Ojasaare surmast ilmus, oli see tõesti väga väga ootamatu, eelkõige tema vanuse tõttu. Samas saab lugeda liigagi tihti minemas noori inimesi, mis tekitab päris palju küsimusi ning jõuetust.
Kirjanduslikult ei olnud loomulikult raamat midagi erilist, seda ka rõhutab autor, kelle jaoks on see esmakordne. Ma hoidsin teadlikult distantsi, et mitte looga liigselt kaasa minna, kuigi puutumata ma siiski ei jäänud. Ma mõistan väga, et kirjutamine võis autorit ja tema lähedasi palju aidata, ehk ka neid kes seda sama läbi on elanud. Lugu on edasi antud väga lihtsalt, avameelselt ja otse, kohati siiski hakkas selline stiil häirima. Loomulikult on see raamat loodud muudel põhjustel kui pakkuda emotsioonide küllast kirjandulikku kogemust.

[Monika · Rating 5 out of 5]

Dorbek kirjutab kohe raamatu algul, et ta pole kirjanik. Seda on aru saada ja see on okei. 5/5 ei annagi suurepärase kirjatöö eest, vaid ausa, vahetu ja haarava loo jagamise eest. See on väga “eestimehelikult” kirja pandud lugu ühe eesti pere võitlusest ja kaotusest. Viis punkti lähebki aususe eest. Ja kui ikkagi nii kaasa haaras see raamat, siis äkki polnudki nii halvasti kirja pandud? Tundub, et nii autori kui Kristi iseoom on raamatuga hästi edasi antud, ja ka nendevaheline armastus.
Minu arvates on see raamat ka heaks näiteks, et kirjutamine võib tihti olla raviva toimega. Ehk on see ka pretsedent Eestis siiani levivasse macho-kultuuri? Et tegelikult ikkagi on okei ka meestel enda kurbi emotsioone ja nuttu avalikult tunnistada?

[✨Angelica✨ · Rating 5 out of 5]

Super ehe ja valus lugemine! Selle raamatu kirjeldamiseks puuduvad sõnad, aga ma proovin. Nii palju emotsioone, kurbust ja nuttu on nendel lehekülgedel.

Ta kirjeldab äärmiselt detailselt kogu Kristi teekonda diagnoosist kuni surmani. Tohutult südant lõhestav oli lugeda täpsest surma hetkest, matustest ja laste olukorrast.

On kurb, et haigus otsustas võtta nii noore 3 lapse ema ja veel nii piinarikkal moel. Kogu sellest haigusest ja valust saab aimu ka see inimene, kes pole enda elus sellega kokku puutunud. Ma pean ütlema, et ma olen sarkoomi laastavat kiirust väga lähedalt näinud ja läbi elanud ja vast see panigi mind seda raamatut ka lugema.

Kindlasti see raamat pole kõigile, sest see emotsioonide osa seal on niii suur, millele ei pruugi lihtsalt vastu pidada. Ka vaimselt tugev inimene murdub seda lugedes.

Seda raamatut kätte võttes peab väga sügavalt endas kindel olema, et on võimeline seda ka lugema. Ma ise soovitan soojalt seda lugemiseks, sest see annab nii reaalse pildi sellest haigusest ja läbi elamisest, sest Mauri on nii ehe ja aus! Aga kindlasti ole enda soovis täiesti kindel!

[Sillerdis]

Toores valu. Mulle tundub kuidagi labane sellist teost hinnata.

[Elo Maria · Rating 4 out of 5]

Kuigi ma ise ei ole pidanud kunagi olema raskelt haige inimese kõrval lähedasena tema elulõputeekonnal, oli lugedes nii palju äratundmist sõprade teekondadelt ja oma patsientide kõrvalt. Nii valus ja nii kahju, et inimesed peavad selliste katsumustega silmitsi seisma. Peaks vist hakkama ka vähiravifondidesse natuke rohkem poetama.
Ja nii suur au ja kiitus lähedastele, kes peavad seal kõrval seisma ja toetama. Ärgem neid unustagem :)

Stiil ei olnud suurem asi, pigem loeks nagu blogipostitust, aga see pidigi nii olema. Aus ja ehe ja valus kroonika. Lugege! Natuke empaatiat ei tee kunagi paha.

[Hanna Maria]

Uuuuuh! No ikka raputab korralikult küll. Surm. Jah, juhtub meie kõigiga. Aga kui tänulikud me siis ikkagi oleme praegusele hetkele, tänasele? Vaata ometi, kui palju ilu on selles hetkes - kui palju küllust on meile kingitud. Tekst oli toores, aga samas selles raamatu maagia peitubki - ilma filtrita. No nii kahju, nii ilus ja nii kurb.. Me kõik sügaval sisimas tahame ju niii väga elada! Ja see on nii faking lahe, et me saame seda elu siin kogeda. Vaid viivuks. Siiski! Palun elame täiel rinnal! Ärme karda valu kogeda, see on möödapääsmatu, ja ärme karda surma. Aitäh selle raamatu eest! See on lihtsalt siiralt ilus ja puudutas minu sees midagi sügavalt hingesopist! 🤍

[Karoliine Vijard · Rating 5 out of 5]

aus, kurb ja vahetu lugu ühe pere võitlusest, mis tõi pisara silma. raske lugemine, mis paneb mõtlema, et tuleb väärtustada igat hetke lähedastega!!

[Jessika · Rating 4 out of 5]

It was a very hard read, no family should go these kinds of things. A very raw and honest story by a loving man. Not a self-help, not a biography, but a very sincere story which by sharing hopefully brought more peace to the author.

[Linda · Rating 5 out of 5]

Minu jaoks on kohatu siinkohal kommenteerida autori kirjastiili, mind puudutas raamat väga, nutsin mitu korda ja unenäod olid peale selle raamatu lugemist kuidagi teistsugused. Lugu läks väga hinge. Saatsin sõbrannale sõnumi, et lugesin selle raamatu läbi.. ja tõdesin, et tervis ja perekond on kõige tähtsamad siin elus. Kopeerin tema sõnumid siia (ta ise pole raamatut lugenud):

“Vananemine on privileeg, millest kahjuks inimesed ei saa aru.

Kõik võtavad seda iseenesest mõistetavana, et me elame sügava vanaduspõlveni, aga see ei ole garanteeritud mitte kellelegi. Selle asemel, et vananemisega võidelda tuleks sellest õppida, see on osa elust ja ilus osa pealegi.

Tervis ja armastus on kõige olulisemad elus. See, kellel on tervis on kogu maailma rikkused valla.

Ja elu ongi täpselt nii habras, et see, mis on täna ei ole garanteeritud homsesse.”

Kristi perekonnale - minu sügav kaastunne ning jõudu ja helgeid hetki tulevikuks 💫

[Liisi Viljalo · Rating 4 out of 5]

Väga raske on sellist raamatut hinnata. Lugu oli ülimalt keeruline ja kurb, kuid selgelt tuntav oli nendevaheline armastus ja hoolimine. Imeline, et mees oma naise pärast kasvõi läbi seinte võitles, aina uusi ravivõimalusi otsis ja elukaaslast toetas. Lastest on samuti väga kahju! Nutsin ja lugesin, ikka ja jälle.

Samas häiris meeletult ülimalt lihtne ja ilmetu kirjastiil, mis ei olnud seevastu eriti lihtsalt loetav ega meeldiv, kohati tundus, justkui kirjutaks või räägiks üks sõber teisega sellises lihtsas kõnekeeles. Saan aru, et autor ei ole kirjanik ja selline sõnastus tuligi kiirelt ja otse kirjutamisel puhtalt emotsiooni pealt, aga keegi oleks võinud siiski enne raamatu trükkiminekut võtta kätte ja natukenegi käsikirja kohendada ja toimetada. Oleks lugejatel pisut lihtsam lugeda olnud.

[Eve Kaupmees · Rating 5 out of 5]

Väga hästi kirjutatud lugu, armastuse ja hoolimise lugu. Nii nii kurb ja ebaõiglane on elu vahest, aga see on elu ja elama peab... Lugedes pisarad lihtsalt jooksevad
Aitäh Mauri selle siira ja vahetu loo eest, see on abiks väga väga paljudele. Olen selle vähiravi ise läbi teinud, olles väikse poja ema, see oli väga väga emotsionaalne, ja seda lugu lugedes ma nii mõistan neid hetki...see mida Mauri oma naise jaoks tegi, müts maha ja sügav kummardus...

[Linda Tomase · Rating 5 out of 5]

Thank you for sharing your story...

[Eliis Oja · Rating 5 out of 5]

Hindan oma tärnidega raamatu ladusust, sõna seadmisoskust. ülivalus lugemine, kurbus ja hingemattev pingutus, jõud ühelt inimeselt.

[Triinu · Rating 5 out of 5]

Minu arvamuse leiab blogist https://triinuraamatud.wordpress.com/...

[Merli]

Raamat, mis paneb elu väärtuse üle mõtlema. Südantlõhestav lugemine.

[Karen Paap · Rating 5 out of 5]

Kurb, kuid kindlasti vajalik raamat. Sellest teemast kogemuslugusi väga ei soovita kirjutada, eriti kui ei ole õnnelik lõpp.

[Kairi Peters · Rating 3 out of 5]

Olen seda raamatut ikka ja jälle raamatupoes kätte võtnud ja siis käest pannud - olemata valmis seda lugema. Omal veidral moel kartsin seda raamatut - kui nii võib öelda. Kardsin sellest leida toorest ausust, hingematvat valu…

Aga nüüd oli aeg küps, olin või vähemasti ma arvasin, et olin valmis selle raamatu kaane avama ja .. ja lugema.

Esimesed 20 loetud lehekülge tõid endaga kaasa tugeva peavalu. Ma otseloomulikult teadsin, millest raamat räägib ja olin enda meelest valmistunud selleks, mida ma lugema hakkan … aga teisalt, kas sellise info vastuvõtmiseks saab üldse valmis olla ja valmistuda?

Raamatu lugemise vältel pendeldasin justkui kahe maailma vahel. Üks neist “Kui ebaõiglane elu saab olla, miks inimestega nii juhtub” ja teine “ Olen meeletult tänulik kõige üle, mis mul on ja elu üle, mida mul on võimalik elada”.

Loo suur, rasvane ning kõval häälel karjuv moraal on - Mitte midagi siin elus ei ole ja ei tohiks olla iseenesest mõistetav. See kõik, mis meil täna on ja, millest me ehk vääriliselt rõõmu ning tänulikkust tunda ei oska võib loetud hetketega kaduda ja asemele saame tükk tühja tühjust või elu pilvepiiril. Häid lahendusi ei pruugi olla..

See raamat paneb mõtlema, kui palju eest on olla tänulik! 🙏

[Marion · Rating 3 out of 5]

Nagu öeldud, on see raamatu kirjutamine olnud kellega jaoks teraapia. Kas see just laiema avalikkuse ette pidi jõudma on teine teema. Ei soovita lugeda seda inimestel, kellel vähi-teemaga hetkel kokkupuude - mingit lootust, ega lohutust see raamat ei anna. Väga raske lugemine. Ma saan aru, see kogu lugu oligi ja ongi raske. Kes tahab nutta, see lugegu. Kes tahab uudishimust teada, kuidas see haigus kulges, võib ka lugeda. Ülejäänutele soovitan lugemisest loobuda.
Asjaosalistele palju jõudu ja vastupidavust.

[Maire Forsel · Rating 5 out of 5]

Ma mõtlesin, et ega ma seda raamatut lugedes nutma ei hakka, aga no loomulikult hakkasin. Just raamatu esimene kolmandik on selline, et mingi 4-5 korda lihtsalt lahinal nutsin. Suurem osa raamatust oli detailne haiguse ja kannatuste kirjeldus ja siis enam niimoodi nutma ei ajanud. Samas oli nii pingeline lugemine, et ma ei suutnud raamatut enne käest panna, kui see läbi oli. Ma tean inimesi, kes ei julgegi seda lugeda, sest kardavad, et on liiga ränk, aga ma arvan, et seda võiks kõik lugeda - just sellepärast, et saada aru, kui õnnelikud on kõik need, kes on terved või kellel on kasvõi haigus, mis ravitav või rohtudega kontrolli all. Et aru saada, et vananemine on tõepoolest privileeg ja mingite olmemurede üle kurtmine on täiesti mõttetu. See raamat kirjeldab pärismuresid, selliseid, mida enamusel meist ei ole. Väga aus ja valus raamat, aga väga vajalik.
Ma imetlen kogu Kristi perekonda, kõiki tema lähedasi. Ma vist ei tunnegi lähedalt mitte ühtegi sellist perekonda, kes oleks nii kokkuhoidev ja toetav üksteise suhtes. Tõesti imeline perekond.

[Tiia Teder · Rating 5 out of 5]

Väga ränk, kurb ja valus. Raamatu krobeline ülesehitus muudab loo veel mõjusamaks. Sellist haiguse ja suremise kirjeldust kohtab raamatutes harva. Kuna see on emotsiooni pealt kirjutatud, kalkuleerimata ja ilustamata, mõjub eriti valusalt. Kannatusi lähedalt kogemata kujutleme ikka umbes nii et haige heidab voodile ja suigub okasroosikesena unne. Aga enne seda on valud, suured piinad, hääbumine ja tõeline passioon – sellele tõrgub mõistus mõtlemast.
Ma ei tea, kas ma soovitaks seda raamatut kellelegi. Olin ise üsna kohkunud, see oli katsumus. Uudishimu pärast ärge lugege.
Ülekohtuselt noorena lahkunud Kristi elas õnnelikku ja armastust täis elu. Seda ei saa igaühele osaks. Kuna elu on habras, ei tasu aega kulutada tühja-tähja ja negatiivse peale - see võikski olla selle raamatu kogemus.

[Kiira Udu · Rating 3 out of 5]

Olen nõus, et väga raske on seda raamatut hinnata. Sest lugu ise on raske, puudutav ja oluline. Eriti asjaosaliste endi jaoks.
Eriti läksid hinge need kohad, kus autor kirjeldas laste valu. Samas kogu see raskus ja reaalsus andis inspiratsiooni ja julgust, et elama ja tegutsema peab kohe.

Oleksin ka eelistanud. Et keeleliselt oleks toimetaja üle käinud ja teksti paremini söödavaks teinud. Emotsiooni oli ses loos kuhjaga, oleks tahtnud lugejat toetavamat struktuuri ka, vahel oli raske aru saada, kus me omadega oleme. Ehk siis lugu poleks heast toimetamisest midagi kaotanud. Aga läbi lugesin sellegipoolest ja hea meel, et autor sedasi enda mõtete ja tunnetega tegeleda sai.

[Õnnela · Rating 4 out of 5]

Lugesin ja nutsin, lugesin ja nutsin veel..
Kuna kirjutatud on väga ehtsate emotsioonide najal, siis tekkis palju tuttavaid kohti, kus võib end vabalt asetada Mauri kingadesse ning tuleb meelde enda kurvad ajad kui on pidanud ühe või teise kalli inimesega hüvasti jätma.
Mulle meeldis, et poldud väga ilustatud ja üle toimetatud kirjutis. Kõik oli nii nagu hingest tuli, vahel segane, vahel liiga emotsionaalne, vahel korduv jne..
Aga meeldis 🤗

[Cäroly · Rating 3 out of 5]

Nagu ka palju mainitud, on see on raske ja emotsionaalne lugemine. On tõepoolest tugevalt tunda kuidas see on leinaprotsessis aidanud.
Igati imetlusväärne kuidas lühikese ajaga suudab üks pere ja ümbritsevad lähedased anda endast kõik, et päästa oma armastatud ema, õde, naine, sõbranna.
Lugu haaras end tugeva emotsiooniga kuid oli miski kirjeldamatu, mis jäi raamatu juures kripeldama. Kas selleks oli ehk liigagi toores emotsioon või teatav ängistus, ei oskagi lõpuks öelda.

[Ene Michelis · Rating 3 out of 5]

See on raamat, mis paneb kaasa mõtlema ja elu hapruse üle järele mõtlema. Nagu ütles hiljuti üks tuntud eesti raadiohääl, et järjest enam mõtlen - mitut kevadet mul veel näha õnnestub...
See, et kirjutamine on teraapiline tegevus, on järele proovitud ka minu poolt. Seda tegi ka oma elukaaslase kaotanud Mauri Dorbek ning minu meelest väga südamlikult. Ma ei lähenenud kirjapandule, et kes kellega ja kuidas, vaid elasin kirjapandule lihtsalt kaasa. Kerge polnud nende peres kellelgi...

[Katri-Helena Allas · Rating 5 out of 5]

Pisardasin seda teost lugedes. Ehe, siiras, nii armastav. Olen õpingute ajal kirjeldatud PERHi 12. korruse ja selle töötajatega kokku puutunud küll ja iga lugu seal suudaks hinge puudutada, aga noorte inimeste vähid on siiani mitmed eredalt meeles.

Lugu pani mõtlema, et millise jälje tahan mina siia maailma endast jätta, pani tegema ka konlreetseid samme, võtma ühendust mõne inimesega. Aitäh, autor!

[Kalja · Rating 5 out of 5]

Minu jaoks oli see raamat väga emotsionaalne ja elumuutev. See pani mind vaatama elu hoopiski teise nurga alt ja hindama ka kõige väiksemaid asju. Mulle meeldib, kui ausalt Mauri räägib ja kuidas ta oli kõik nõus endast andma peaasi, er Kristi veel edasi elaks. Kuid kõige rohkem neeldis mulle see ausus ja armastus, mis siia raamatusse on pandud.
Tõesti elumuutev raamat!
Ma tahan
Ma suudan
Ma võin

[Merlin · Rating 5 out of 5]

Lugesin ja nutsin. Väga vahetu, siiras, kurb ja mõtlemapanev lugu. Emotsionaalselt raske lugemine - elu on vahel ikka nii ebaõiglane. See raamat tuletab jälle meelde oma väärtushinnaguid paika panema ja mõtlema, mis on elus päris tähtis.

[Eva-Ly · Rating 5 out of 5]

Väga emotsionaalne osati, ja kerge lugeda. Kui oled ise läbinud või läbimas leinaprotsessi siis selles teoses leiab ära tundmist palju ja ka saab õppida ehk kuidas mõndades seikades teise nurga alt situatsioone näha. Õpetab hindama elu iga hetke!

[Katrin Li · Rating 5 out of 5]

Emotsionaalselt väga raske raamat. Raamat sai kiirelt läbi loetud, lihtsalt aga ausalt kirjutatud. Vahetult pärast raamatu lugemist ei oskagi või lihtsalt ei jäksa täpsemalt kommenteerida.

**
Päris läbi võttis.

[Katri Kägo · Rating 5 out of 5]

Lugesin ja nutsin. Raamatu edenedes elasin läbi. Ilus ja valus. Vajalik. Austus.