What do you think?
Rate this book
Kalevi alt välja. LGBT+ inimeste lugusid 19. ja 20. sajandi Eestist
„Kalevi alt välja. LGBT+ inimeste lugusid 19. ja 20 sajandi Eestist“ väljaandmise aastal tähistame Eestis homoseksuaalsuse dekriminaliseerimise 30. aastapäeva: 1. juunil 1992. aastal jõustus taasiseseisvunud Eesti Vabariigi kriminaalkoodeks, milles meeste homoseksuaalseid suhteid enam ei keelatud. Viimase kümnekonna aasta jooksul on hakatud uurima Eesti soo- ja seksuaalvähemuste ajalugu ning Eesti avalikkus on LGBT+ inimesed ja teemad üha enam omaks võtnud. Lootuses, et oma kaasaja mõtestamisel võib ajaloo tundmisest abi olla, oleme nende kaante vahele kogunud lesbide, geide ja biseksuaalsete ning transsooliste ja ennast sooliselt mittebinaarselt väljendavate inimeste lugusid 19. ja 20. sajandist kaheteistkümne autori sulest. Olgu raamat abiks nii LGBT+ inimeste kui ka Eesti ajaloo mõistmisel uuest vaatevinklist!
- GenresQueerNonfictionLGBT
176 pages, Paperback
Published January 1, 2022
10 people are currently reading
198 people want to read
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 24 of 24 reviews
June 27, 2023
30. mail 1992 toimus Tallinna Tehnikakooli aulas Liberation Party, millega tähistati paar päeva hiljem, 1. juunil Eestis jõustunud homoseksuaalsete suhete dekriminaliseerimist (lk 134–135). 31 aastat hiljem on juuni ka siin maal saanud pride-kuuks, mille raames toimus Tallinnas Baltic Pride koos rongkäigu ja muude üritustega. Ja just sel kuul võeti Eestis vastu ka abieluvõrdsuse seadus: samal päeval, 20. juunil 2023 õnnestus minulgi Genialistide Klubis selle puhul korraldatud Vikerabielu peol osaleda.
Seega läks üks põlvkond, et taasiseseisvunud Eesti jõuaks homoseksuaalsete suhete dekriminaliseerimisest abieluvõrdsuseni. Siin tasub korraks peeglisse vaadates endale naeratada, sest oleme esimene endine NSVLi liikmesvabariik ja Sloveenia järel teine endise idabloki riik, kes selle sammuni on jõudnud. Samuti on meie suhteline progress olnud palju kiirem kui paljudes Lääne-Euroopa riikides. Näiteks Rootsis toimus dekriminaliseerimine 1944 ja abieluvõrdsus kehtestati 2009, seega läks seal 65 aastat; Prantsusmaal ja Hollandis dekriminaliseeriti juba vastavalt 1791 ja 1811, abieluvõrdsuseni jõuti aga alles 2013 ja 2001. Ka Saksamaal läks selleks pea pool sajandit aega (dekriminaliseerimine 1968 Ida- ja 1969 Lääne-Saksamaal, abieluvõrdsus 2017). Itaalias legaliseeriti samasooliste seksuaalsuhted juba 1890. aastal, kuid abieluvõrdsuseni pole siiani jõutud (kooseluseadus siiski kehtib alates 2016).
Võitlus võrdsete õiguste eest LGBT+ inimestele Eestis pole aga ilmselgelt kaugeltki läbi, ja lõpp, kui see üldse eksisteeriks, ei paista kuskilt. 11. juunil toimus Baltic Pride’i ajal noarünnak, milles sai vigastada kolm inimest. On alust karta, et see ei jää viimaseks LGBT+ inimeste vastu sooritatud vihakuriteoks Eestis. Samuti ei ole Eestis transsooliste ja mittebinaarsete inimeste õiguslik situatsioon sugugi piisav ning selle muutmiseks ei näi ka toimuvat küllaldast progressi (meenub vaid üks poliitik, kes selle teemaga aktiivselt tegeleb). Näiteks on soo tunnustamine Eestis endiselt kaugelt liiga keeruline ja aeganõudev protsess, ning mittebinaarset soomarkerit ei eksisteeri. Nagu ütleb Sara Arumetsa raamatu viimase artikli “Soo tunnustamise poole 1990. aastate Eestis” lõpus: “Nõukogude ajal kehtinud soo tunnustamise protsessi kirjeldasin ma salajase, hägusa ja kehvasti ligipääsetavana. On kummastav mõelda, et nii mõnigi nendest märksõnadest sobiks kirjeldama ka praegust aega.” (lk 173) Ja kui pärast abieluvõrdsuse kehtestamist see teema mõne aja jooksul tõepoolest ühiskondlikus diskursuses vaibub, nagu see paljudes lääneriikides on olnud, siis parem oleks, et me ei peaks sarnaselt näiteks USAga pärast seda läbi tegema tõsiselt hirmsate mõõtmeteni ulatuvat transfoobia faasi.
Samuti tasub lausega ära mainida eriti just 19. sajandist ja nõukogude ajast pärit lugude osas, et vahetevahel siiski midagi empaatiavõime taolist omava inimesena oli teost kohati vägagi valus lugeda, arvestades kõike seda diskrimineerimist, kohtuasju, süüdimõistmisi, sunnitööd, psühhiaatriahaiglatesse institutsionaliseerimist, ühiskondlikust elust väljajätmist ja palju muud, mida lugudes käsitletud LGBT+ inimesed pidid kogema. Ja ma ei tahaks elu sees, et asjad peaksid kunagi uuesti võtma pöörde selles suunas.
Tegemist on võrdlemisi hea ülevaateteosega, eriti just 80ndate teise poole ja 90ndate osas. Varasematest aegadest jääb ülevaade katkendlikuks, kuid see on arusaadavatel põhjustel paratamatu: tegu on uue uurimisvaldkonnaga; allikaid on vähe ja neid on raske leida, sest kuni väga hiljutiseni oli tegemist tabuteemaga; samuti on tegemist esimese selleteemalise teosega Eestis, ning maht ja uurijate tööjõud seab omad piirangud. Loodan aga väga, et millalgi tuleb teosele järg, mis värviks lähiajaloo (ehk: tänasest perspektiivist lähituleviku) hoopis helgematesse värvidesse. Ilusaid viimaseid pride-kuu päevi!
Seega läks üks põlvkond, et taasiseseisvunud Eesti jõuaks homoseksuaalsete suhete dekriminaliseerimisest abieluvõrdsuseni. Siin tasub korraks peeglisse vaadates endale naeratada, sest oleme esimene endine NSVLi liikmesvabariik ja Sloveenia järel teine endise idabloki riik, kes selle sammuni on jõudnud. Samuti on meie suhteline progress olnud palju kiirem kui paljudes Lääne-Euroopa riikides. Näiteks Rootsis toimus dekriminaliseerimine 1944 ja abieluvõrdsus kehtestati 2009, seega läks seal 65 aastat; Prantsusmaal ja Hollandis dekriminaliseeriti juba vastavalt 1791 ja 1811, abieluvõrdsuseni jõuti aga alles 2013 ja 2001. Ka Saksamaal läks selleks pea pool sajandit aega (dekriminaliseerimine 1968 Ida- ja 1969 Lääne-Saksamaal, abieluvõrdsus 2017). Itaalias legaliseeriti samasooliste seksuaalsuhted juba 1890. aastal, kuid abieluvõrdsuseni pole siiani jõutud (kooseluseadus siiski kehtib alates 2016).
Võitlus võrdsete õiguste eest LGBT+ inimestele Eestis pole aga ilmselgelt kaugeltki läbi, ja lõpp, kui see üldse eksisteeriks, ei paista kuskilt. 11. juunil toimus Baltic Pride’i ajal noarünnak, milles sai vigastada kolm inimest. On alust karta, et see ei jää viimaseks LGBT+ inimeste vastu sooritatud vihakuriteoks Eestis. Samuti ei ole Eestis transsooliste ja mittebinaarsete inimeste õiguslik situatsioon sugugi piisav ning selle muutmiseks ei näi ka toimuvat küllaldast progressi (meenub vaid üks poliitik, kes selle teemaga aktiivselt tegeleb). Näiteks on soo tunnustamine Eestis endiselt kaugelt liiga keeruline ja aeganõudev protsess, ning mittebinaarset soomarkerit ei eksisteeri. Nagu ütleb Sara Arumetsa raamatu viimase artikli “Soo tunnustamise poole 1990. aastate Eestis” lõpus: “Nõukogude ajal kehtinud soo tunnustamise protsessi kirjeldasin ma salajase, hägusa ja kehvasti ligipääsetavana. On kummastav mõelda, et nii mõnigi nendest märksõnadest sobiks kirjeldama ka praegust aega.” (lk 173) Ja kui pärast abieluvõrdsuse kehtestamist see teema mõne aja jooksul tõepoolest ühiskondlikus diskursuses vaibub, nagu see paljudes lääneriikides on olnud, siis parem oleks, et me ei peaks sarnaselt näiteks USAga pärast seda läbi tegema tõsiselt hirmsate mõõtmeteni ulatuvat transfoobia faasi.
Samuti tasub lausega ära mainida eriti just 19. sajandist ja nõukogude ajast pärit lugude osas, et vahetevahel siiski midagi empaatiavõime taolist omava inimesena oli teost kohati vägagi valus lugeda, arvestades kõike seda diskrimineerimist, kohtuasju, süüdimõistmisi, sunnitööd, psühhiaatriahaiglatesse institutsionaliseerimist, ühiskondlikust elust väljajätmist ja palju muud, mida lugudes käsitletud LGBT+ inimesed pidid kogema. Ja ma ei tahaks elu sees, et asjad peaksid kunagi uuesti võtma pöörde selles suunas.
Tegemist on võrdlemisi hea ülevaateteosega, eriti just 80ndate teise poole ja 90ndate osas. Varasematest aegadest jääb ülevaade katkendlikuks, kuid see on arusaadavatel põhjustel paratamatu: tegu on uue uurimisvaldkonnaga; allikaid on vähe ja neid on raske leida, sest kuni väga hiljutiseni oli tegemist tabuteemaga; samuti on tegemist esimese selleteemalise teosega Eestis, ning maht ja uurijate tööjõud seab omad piirangud. Loodan aga väga, et millalgi tuleb teosele järg, mis värviks lähiajaloo (ehk: tänasest perspektiivist lähituleviku) hoopis helgematesse värvidesse. Ilusaid viimaseid pride-kuu päevi!
Read
June 8, 2023Pärast Bukowski lugemist mõjus see küll tervendavalt
February 14, 2023
Nii huvitav, nii tähtis, nii vajalik!
June 2, 2023
we love elujaatavad kväärlood, iluzat juunit
June 4, 2023
Huvitav valikuline ülevaade Eesti kvääriajaloost. Ei olnud meeletut ühtsust, aga mul hea meel, et sain taustateadmisi teemal, mis hetkel aktuaalne. Oluline lugeda ja mõni peatükk oli ka ääretult põnev. Üks essee oli ka kvääripilguline käsitlus Kalevipojast Eesti kunstnik, huvitav lähenemine.
Juunikuusse juhuslikult täppiminev valik, sest 2023 a 1. juunil möödus 31a homoseksuaalsuse dekriminaliseerimisest Eestis.
Juunikuusse juhuslikult täppiminev valik, sest 2023 a 1. juunil möödus 31a homoseksuaalsuse dekriminaliseerimisest Eestis.
May 27, 2024
hõissaa, et selline kogumik on kokku pandud ja välja antud. ebaõiglaselt nähtamatu ajaloo vaikselt nähtavaks harutamine. igati põnev ja oluline lugemine. eraldi ära märkimist väärivad ka vapustavad illustratsioonid!
kohati varieeruv tektside tase ja haaravus oli see, mis ehk ühe tähekese maha võttis.
kohati varieeruv tektside tase ja haaravus oli see, mis ehk ühe tähekese maha võttis.
November 5, 2022
Väga huvitav raamat, kummardus autoritele, kes selle info kokku kogusid.
Mõne inimese kohta oleks tahtnud rohkem teada. Bart Pushaw artikkel oli raamatusse veidi ära eksinud.
Mõne inimese kohta oleks tahtnud rohkem teada. Bart Pushaw artikkel oli raamatusse veidi ära eksinud.
April 22, 2023
oluline teos, kripeldama jäin tekstide ebayhtlane tase, valik ja pikkus
August 8, 2024
Huvitav kogumik, mis annab palju uusi teadmisi alates uusajast kuni 1990. aastateni. Mulle meeldis, et iga tekst oli oma nägu, see tegi lugemise vaheldusrikkamaks.
Lõpus jääb tunne, et tahaks veel lugeda. Loodetavasti on uute uurijate huvi piisav, et leida üles veelgi enam lugusid, mis seni on jäänud arhiividest ja elulugudest avastamata.
Lõpus jääb tunne, et tahaks veel lugeda. Loodetavasti on uute uurijate huvi piisav, et leida üles veelgi enam lugusid, mis seni on jäänud arhiividest ja elulugudest avastamata.
Read
July 14, 2023väga huvitav lugemine
July 25, 2023
Lühidalt öeldes: põnev ja hariv, kindlasti lugege!
Ülevaatlik teos eesti lgbt+ ajaloost, tuntumatest sündmustest ja võtmetegelastest, mida on siiani üsna vähe uuritud, kuid mis on oluliseks panuseks edaspidistele uurimustele ning abiks kaasaja mõtestamisel. Ei kujuta ette ka, kui palju loendamatuid tunde ja otsinguid nende arhiivikillukeste leidmiseks minna võis, aga see annab lugemisele omamoodi lisaväärtuse ja erilisuse, kuna (pea) kogu info on (vähemalt mulle, kes on kursis rohkem üldajaloolise kui rahvusspetsiifilisega) uudne ja lood äärmiselt oskuslikult kirja pandud, illustratsiooniks tsitaadid ja pildikesed, mis peegeldavad ajastu arusaame. Kas ma oleks kunagi arvanud, et 19. sajandi Kuressaares toimus väidetavalt esimene teadaolev kohalik kohtuprotsess kahe mehe salasuhte üle? Kindlasti mitte, aga seda põnevam selline leid oli! Arusaama tekstide mõistmisel aitas kaasa ka raamatu alguses olev sõnavara seletus, mis põhjendab ajaloos varem kasutusel olevaid mõisteid ja eufemisme, mida nüüd ei tarvitata. Meeldis ka, et pikemate artiklite vahele oli põimitud lühemad, ühe-kaheleheküljelised terakesed eestis kajastust leidnud kväär kunstist (Kalevipoja käsitlus), kinost (Robert Rikas) ja kirjandusest (“Piiririik” kui euroromaan või geiromaan?) jpm.
Kas ma juba mainisin, et raamat ise näeb nii ilus välja?
Igatahes andis see teos (ja nüüd kehtestatud abieluvõrdsus) mulle lootuse ja helgema tunde, et vb suudame ikka vähemuste elukvaliteeti paremaks muuta. Sest nende võimalused sõltuvad ikkagi enamuse arvamusest ning just seetõttu ongi vajalik lugemine minu arvates kõigile, aga eriti neile, kes soolisusest Eesti lähiajaloos huvitunud on.
Ülevaatlik teos eesti lgbt+ ajaloost, tuntumatest sündmustest ja võtmetegelastest, mida on siiani üsna vähe uuritud, kuid mis on oluliseks panuseks edaspidistele uurimustele ning abiks kaasaja mõtestamisel. Ei kujuta ette ka, kui palju loendamatuid tunde ja otsinguid nende arhiivikillukeste leidmiseks minna võis, aga see annab lugemisele omamoodi lisaväärtuse ja erilisuse, kuna (pea) kogu info on (vähemalt mulle, kes on kursis rohkem üldajaloolise kui rahvusspetsiifilisega) uudne ja lood äärmiselt oskuslikult kirja pandud, illustratsiooniks tsitaadid ja pildikesed, mis peegeldavad ajastu arusaame. Kas ma oleks kunagi arvanud, et 19. sajandi Kuressaares toimus väidetavalt esimene teadaolev kohalik kohtuprotsess kahe mehe salasuhte üle? Kindlasti mitte, aga seda põnevam selline leid oli! Arusaama tekstide mõistmisel aitas kaasa ka raamatu alguses olev sõnavara seletus, mis põhjendab ajaloos varem kasutusel olevaid mõisteid ja eufemisme, mida nüüd ei tarvitata. Meeldis ka, et pikemate artiklite vahele oli põimitud lühemad, ühe-kaheleheküljelised terakesed eestis kajastust leidnud kväär kunstist (Kalevipoja käsitlus), kinost (Robert Rikas) ja kirjandusest (“Piiririik” kui euroromaan või geiromaan?) jpm.
Kas ma juba mainisin, et raamat ise näeb nii ilus välja?
Igatahes andis see teos (ja nüüd kehtestatud abieluvõrdsus) mulle lootuse ja helgema tunde, et vb suudame ikka vähemuste elukvaliteeti paremaks muuta. Sest nende võimalused sõltuvad ikkagi enamuse arvamusest ning just seetõttu ongi vajalik lugemine minu arvates kõigile, aga eriti neile, kes soolisusest Eesti lähiajaloos huvitunud on.
September 17, 2025
hea teada, et ,,kväär"ajalugu on 1990. aastateni tegelikult gei meeste ajalugu...
December 20, 2023
Kauaoodatud ja väga vajalik ülevaade Eesti LGBT+ ajaloost. Artiklid olid ladusalt loetavad ja lisaks teadmistele sai ka nalja :)
July 3, 2023
Katke mu arvustusest Feministeeriumis. Puudutasin seal üpris sisukalt vist nelja kogumiku artiklit, mh kirjutasin pikemalt Hirschfeldist, kritiseerisin "Sirpi" kirjutanud Vanamöldrite öeldu pinnapealsust, sidusin mõningat Vana-Kreeka poistearmastusega jpm. Praegu annan lugeda n-ö kokkuvõtte. Huvi korral loe edasi siit: https://feministeerium.ee/trans-gei-j...
Käesolev raamat on enam kui vajalik, see on ka väärt lugemine ning kena väljanägemisega. Puhuti oleksin artiklitelt oodanud ehk selgemat vormi ja ladusamat keelt, kui kogumiku toimetajatel oli mõttes luua n-ö populaarteaduslikumat kväärraamatut23, mis ka mittekvääri näppu jõuaks ja teda liialt tigedaks ei ajaks. Kuid see on ka juuksekarva poolitamine. Iga artikkel oli eri fookusega ning mõjus uuena – raamatut oli keeruline käest panna. Värvilistel lehekülgedel lühijutud mõjusid „Hea teada!“ nupukestena ning sarnanesid lugeja tähelepanu hoidvate populaarteaduslike ajakirjade fun fact’idega. Peatükid „Eessõna“ ja „Sõnavara“ olid briljantselt malbed ning ettevaatlikud, samas köitvad ning eneseteadlikud. Julgen väita, et mulle paistsid need olevat raamatu kaks parimat peatükki: nõtked, kompaktsed ja oskuslikult sõnastatud. Illustratsioonid toetasid tervikut ning küljendus oli värske ja hubane. Ohtralt lisaväärtust minu lugemiskogemusele lisasid pildid, millest mõnda jäin vaatama kogu Maleva-Mere puiestee trammisõidu vältel.
Olles lugenud hulga inglise keeles ilmunud ilukirjandust, ilukirjanduse ja populaarteadusliku segažanri jms raamatuid, teeb mind enam kui rõõmsaks kõne all oleva raamatu pehme ja valdavalt neutraalne ning elujaatav siht. Selliseid raamatuid on väga vähe! Mitte üksnes pole ma väsinud homofoobse sisuga geifilmidest ja -raamatutest, need on ka kurikavalad. Film ja kirjandus, mis tihtilugu kajastavad elulisi inimsuhteid ning on haaratava tähendusväljaga, mõjutavad palju oma lugejat/vaatajat. Kväär inimene kohtub tänapäeval teise endasugusega sageli just kirjamustas, pildil või mõnes linateoses ning seeläbi kujundatakse narratiiv, milline kvääri inimese elu välja näeb – mida ta teeb, kuidas teda nähakse, milline on tema välimus jne. Kvääridest kajastavad uudised alatasa aga ebameeldiva sisuga sündmusi või sõnavõtte, tavaliselt mitmesugustest homo- või transfoobsetest kuritegudest. Harva kohtab midagi, mis teeb rõõmsaks.
Sama trend on kirjanduses ja filmikunstis, kus pea kõik geinarratiiviga menukid on lõpuga, kus suhte üks pool tapetakse, niisama sussid püsti viskab või kõige kiuste vastassooga abiellu astub. Meenutagem kasvõi „Giovanni tuba“ või „Kutsu mind oma nimega“. Õnneliku lõpuga filme või raamatuid on ka nii vähe! Ja see mõjutab ennekõike koolinoori, kes end alles avastavad. Siinkohal on muidu põlu all olev ühismeedia tõsine Issanda kingitus: sealt on alternatiivseid elusid ja inimesi kiire leida ning noored ei pea oma ikaldust põhjustavates mõtetes üksi olema. Kõige selle negatiivse kõrval loodan, et raamatuga „Kalevi alt välja“ said jaatavad kväärid lood alles avapaugu. Eks ma püüa isegi.
Käesolev raamat on enam kui vajalik, see on ka väärt lugemine ning kena väljanägemisega. Puhuti oleksin artiklitelt oodanud ehk selgemat vormi ja ladusamat keelt, kui kogumiku toimetajatel oli mõttes luua n-ö populaarteaduslikumat kväärraamatut23, mis ka mittekvääri näppu jõuaks ja teda liialt tigedaks ei ajaks. Kuid see on ka juuksekarva poolitamine. Iga artikkel oli eri fookusega ning mõjus uuena – raamatut oli keeruline käest panna. Värvilistel lehekülgedel lühijutud mõjusid „Hea teada!“ nupukestena ning sarnanesid lugeja tähelepanu hoidvate populaarteaduslike ajakirjade fun fact’idega. Peatükid „Eessõna“ ja „Sõnavara“ olid briljantselt malbed ning ettevaatlikud, samas köitvad ning eneseteadlikud. Julgen väita, et mulle paistsid need olevat raamatu kaks parimat peatükki: nõtked, kompaktsed ja oskuslikult sõnastatud. Illustratsioonid toetasid tervikut ning küljendus oli värske ja hubane. Ohtralt lisaväärtust minu lugemiskogemusele lisasid pildid, millest mõnda jäin vaatama kogu Maleva-Mere puiestee trammisõidu vältel.
Olles lugenud hulga inglise keeles ilmunud ilukirjandust, ilukirjanduse ja populaarteadusliku segažanri jms raamatuid, teeb mind enam kui rõõmsaks kõne all oleva raamatu pehme ja valdavalt neutraalne ning elujaatav siht. Selliseid raamatuid on väga vähe! Mitte üksnes pole ma väsinud homofoobse sisuga geifilmidest ja -raamatutest, need on ka kurikavalad. Film ja kirjandus, mis tihtilugu kajastavad elulisi inimsuhteid ning on haaratava tähendusväljaga, mõjutavad palju oma lugejat/vaatajat. Kväär inimene kohtub tänapäeval teise endasugusega sageli just kirjamustas, pildil või mõnes linateoses ning seeläbi kujundatakse narratiiv, milline kvääri inimese elu välja näeb – mida ta teeb, kuidas teda nähakse, milline on tema välimus jne. Kvääridest kajastavad uudised alatasa aga ebameeldiva sisuga sündmusi või sõnavõtte, tavaliselt mitmesugustest homo- või transfoobsetest kuritegudest. Harva kohtab midagi, mis teeb rõõmsaks.
Sama trend on kirjanduses ja filmikunstis, kus pea kõik geinarratiiviga menukid on lõpuga, kus suhte üks pool tapetakse, niisama sussid püsti viskab või kõige kiuste vastassooga abiellu astub. Meenutagem kasvõi „Giovanni tuba“ või „Kutsu mind oma nimega“. Õnneliku lõpuga filme või raamatuid on ka nii vähe! Ja see mõjutab ennekõike koolinoori, kes end alles avastavad. Siinkohal on muidu põlu all olev ühismeedia tõsine Issanda kingitus: sealt on alternatiivseid elusid ja inimesi kiire leida ning noored ei pea oma ikaldust põhjustavates mõtetes üksi olema. Kõige selle negatiivse kõrval loodan, et raamatuga „Kalevi alt välja“ said jaatavad kväärid lood alles avapaugu. Eks ma püüa isegi.
December 22, 2023
Raamatu kujundus on imeilus! Lugemine huvitav, hariv. Kalevipoja käsitlus kvääri vaatenurgast mõtlemapanev. Vajalik raamat meie ühiskonnale seksuaalvähemuste paremaks mõistmiseks - kust oleme tulnud ja kuhu jõudmas.
July 15, 2025
Päriselt ka oli huvitav, hea alguspunkt mõne konkreetsema perioodi, inimese, juhtumi vms-ga lähemalt tutvumiseks, kuna väga süvitsi ei minda, ent tänu sellele jääb kogumik ka n-ö tavalugejale mõistetavaks ning mitte eriti aega- ega vaevanõudvaks kirjavaraks. Hea meeldetuletus, et kväärrahvas on kogu aeg olemas olnud ja see, et mingis rahvuslikus kujutelmas olid talurahvas või mõisnikud või eestiaegsed linnakodanikud või kes iganes kõik ühtemoodi "traditsioonilised", "vanasti ei olnud selliseid asju" jms, ongi lihtsalt see -kujutelm.
December 26, 2023
Mulle meeldivad igasugused arhiivilood. See kogumik lugudega 19. sajandist 20. sajandi lõpuni on täiesti eraldi tähendusega - kuidas rääkida veel ühest ajaloost, mida olenemata ajastust nagu ei tohtinudki olla? Raamatus on päris hea tasakaal tugeva teadustöö ja sujuva lugemise vahel. Palju sellest on kurvamaiguline, sest kahjuks on LGBT+ varasem ajalugu "jäädvustatud" kohtutoimikutesse. Aga teate, vähemalt on.
Igatahes on kogumik suur saavutus, mida oleks muidugi lugenud palju pikemalt.
Igatahes on kogumik suur saavutus, mida oleks muidugi lugenud palju pikemalt.
December 25, 2024
Igati väärt lugemine. "Kalevi alt välja" teenib Eesti LGBT+ kogukonda ja rahvast mitmel viisil. See jäädvustab pikalt pimedusse jäänud ajalugu, on asendamatu väärtuslik teabematerjal ja annab lootust parema tuleviku osas. Veel on pikk tee minna, aga esimesed tähtsad sammud on astutud. Eesti ajalooline kväärkirjandus edendab nähtavust, haridust (loodetavasti ka laialdasemat mõistvust) ja teeb kindlaks, et need lood jäävad teksti kujul elama.
February 25, 2025
Igal juhul on see raamat veel üks lapp olulise lünga täitmiseks. Aga nagu on siin juba mainitud, artiklite kvaliteet on väga ebavõrdne. Mõni artikkel tundus ausalt öeldes pastakast välja imetud. Mõned (aga ikkagi enamus) olid hästi ja põhjalikult kirjutatud ning hea ajaloolise tausta ülevaatega. Mõned andsid edasi ka väga väärt sõnumi, et LGBT-inimesed on kõigepealt tavalised keskmised inimesed ja neil on ka õigus igavad olla.
February 12, 2023
artiklite tase oli kohati pisut kõikuv ja pea kõikide puhul oleks tahtnud põhjalikumat-pikemat sissevaadet. ühtlasi jäi mõne kirjatüki puhul veenvusest ja põhjendustest puudu. aga üldjuhul oli väga põnev ja loodan, et avastatake veel rohkelt materjali ja tekib täielikum ülevaade. igastahes olen tänulik selle kogu eest ja ootan järge! :-)
July 3, 2023
täpselt nii, nagu Helena ütles, oli väga häid artikleid, oli ka natuke hektilisemaid tekste. pea kõigi värvilistel lehtedel olnud lugude kohta oleks tahtnud tegelikult rohkem teada - saan aru, et arhiivimaterjale ei pruugi kõigi kohta olla saada, aga mõned lõppesid lihtsalt nii ootamatult, justkui poole mõtte pealt. igal juhul tänuväärne töö autoritelt!
August 19, 2023
Artiklid olid huvitavad ja laiapõhjalised, mistõttu oleks tahtnud ka üht kokkuvõtvat lõppsõna! Värviliste lehtede lühikirjad mulle meeldisid kerge lisakonteksti/infona, kuid nii mõndagi oleks tahtnud pikemalt lugeda. Seda peab märkima, et kogumiku kujundus oli väga nauditav.
February 25, 2023
Tahaks kohe veel selliseid raamatuid lugeda!
December 26, 2025
"Call me by your name" mention jump scare
Displaying 1 - 24 of 24 reviews