What do you think?
Rate this book
Lembit Ulfsak
Mälestusi Lembit Ulfsak ei kirjutanud. „See ei huvita mind,“ rääkis ta ükskord ajakirjanikule, „ma ei taha endale mälestusmärki püstitada.“ Ulfsaki jaoks oli minevik miski, mis jäi seljataha – ja mäletamise töö jäägu teistele.
Üle saja rolli filmides, kümned osatäitmised teatrilaval, suured preemiad ja väikesed läbikukkumised, tunnid lennukites, kuud proovisaalis ja aastad võtteplatsil – maha jäi sellest kõigest (lisaks ülesvõetud filmidele ja etendustele) hunnik makulatuuri ja määratu hulk teiste inimesi mälestusi.
Ei saa väita, et näitlemine oleks olnud tema elus esikohal. Juba oma esimeses intervjuus ütles 25-aastane Ulfsak, et kõige vähem meeldivad talle „bluff kunstis, suured sõnad“, aga kõige enam armastus ja sõprus. „Ma ei arva, et minu saatus oleks sedavõrd unikaalne, et sellest peaks kirjutama raamatu,“ ütles Ulfsak. Ja ometi sõnas ta enne lahkumist lähedastele, et elulugu võiks siiski olla, tajudes ilmselt, et asi pole mitte tema isikus, vaid selles, et tal õnnestus kogeda midagi unikaalset, mida oleks ehk huvitav teistelgi teada. Oli ta ju Eesti seni ainus sedavõrd rahvusvahelise haardega filmistaar.
Üle saja rolli filmides, kümned osatäitmised teatrilaval, suured preemiad ja väikesed läbikukkumised, tunnid lennukites, kuud proovisaalis ja aastad võtteplatsil – maha jäi sellest kõigest (lisaks ülesvõetud filmidele ja etendustele) hunnik makulatuuri ja määratu hulk teiste inimesi mälestusi.
Ei saa väita, et näitlemine oleks olnud tema elus esikohal. Juba oma esimeses intervjuus ütles 25-aastane Ulfsak, et kõige vähem meeldivad talle „bluff kunstis, suured sõnad“, aga kõige enam armastus ja sõprus. „Ma ei arva, et minu saatus oleks sedavõrd unikaalne, et sellest peaks kirjutama raamatu,“ ütles Ulfsak. Ja ometi sõnas ta enne lahkumist lähedastele, et elulugu võiks siiski olla, tajudes ilmselt, et asi pole mitte tema isikus, vaid selles, et tal õnnestus kogeda midagi unikaalset, mida oleks ehk huvitav teistelgi teada. Oli ta ju Eesti seni ainus sedavõrd rahvusvahelise haardega filmistaar.
482 pages, Hardcover
First published January 1, 2022
35 people are currently reading
257 people want to read
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 30 of 33 reviews
February 18, 2024
Epner on väga hästi ja nauditavalt Ulfsakit avanud, samas mõõdukalt on säilinud ka taktitunne. Kummaline tüüp, just see vastuolulisus temas. Olla korraga nii lihtne, heasüdamlik, siis aga teravalt salvav, nii mõnigi kord vist suisa põhjuseta. Ilmselt lähikondsetel, võõrastest kõnelemata, oli nii mõnigi kord käimine kui noateral.
Suurim rõõm, mille siit loetust kaasa võtan puudutab tema õppimisvõimet. Mitte kaamera ees või laval, vaid just nimelt eraelus. Noor mees, kes tegi oma esimese ja väga eduka filmi, kaotas abielu, pere, tegelikult jalgealuse üldiselt. Ja kuigi ka hiljem tuli filmivõtete tõttu viibida pikalt kodust eemal, loomeinimeste kutsehaigus kimbutas teda vist vahel hiljemgi, ent ta siiski õppis. Muutis end. Ja muutus päriselt ka. Kui loed, milline kodulemb temast sai, kui kirglik pliidi ees seisja, rohenäpp, kuidas ta pidevalt rõhutas perekonna tähtsust. Kuidas see "kui sa hakkad oma kodu sättima ning hoolitsema pere ja kodu eest, oma ümbruse eest, siis see toetab sind.".
Väga suur töö väga haaravas esituses.
Suurim rõõm, mille siit loetust kaasa võtan puudutab tema õppimisvõimet. Mitte kaamera ees või laval, vaid just nimelt eraelus. Noor mees, kes tegi oma esimese ja väga eduka filmi, kaotas abielu, pere, tegelikult jalgealuse üldiselt. Ja kuigi ka hiljem tuli filmivõtete tõttu viibida pikalt kodust eemal, loomeinimeste kutsehaigus kimbutas teda vist vahel hiljemgi, ent ta siiski õppis. Muutis end. Ja muutus päriselt ka. Kui loed, milline kodulemb temast sai, kui kirglik pliidi ees seisja, rohenäpp, kuidas ta pidevalt rõhutas perekonna tähtsust. Kuidas see "kui sa hakkad oma kodu sättima ning hoolitsema pere ja kodu eest, oma ümbruse eest, siis see toetab sind.".
Väga suur töö väga haaravas esituses.
January 8, 2023
Inimlik lugu tavalisest inimesest, kes samal ajal oli ka kõike muud kui "tavaline". Liigutav ja suurepäraselt kokkukirjutatud teos! 👏
December 30, 2022
Kuuldes Lembit Ulfsaki nime, tuleb paljudel meie hulgast esimese asjana silme ette mõni tema filmiroll. Olgu selleks pillmees Aksel Kõrvemaa mändide all, lustakas seikleja Thijl Ulenspiegel keskaegses Euroopas või vana Ivo oma mandariinisalus. Neid filmirolle, mille vahel valida, on sadu. Ja ma ei liialda vähimalgi määral!
Minule tuleb alati esimese mälupildina ette Eesti Draamateatri suur saal, kus Ulfsak on "Augustikuu" alguses Beverly Westonina laval umbes viis minutit ja kõnnib seejärel raamat käes igavikku. Nägin seda stseeni oma 5-6 korda ning alati jättis see "sutsakas" kustumatu mulje. Kuigi Ulfsak/Beverly ei naasnud kordagi enam lavale, siis tema mõju oli järgmised kolm tundi pidevalt tunda. Selle kohta ei olla patt kasutada klišeed: ei ole suuri ega väikeseid rolle, on ainult suured ja väikesed näitlejad.
Lugedes Eero Epneri poolt kirja pandud Ulfsaki elulugu selgub, et selleks ajaks, kui laval Beverly peiesid pidama hakati, oli tema juba ammu autoga Kakumäe poole vuramas ning aplausi ajaks "Aktuaalne kaameragi" vaadatud. Tema oli oma töö teinud ja tahtis rahus spordiuudistest teada saada, kuidas tänane Liverpooli mäng lõppes.
Kuid tee selle rahuni ei olnud lihtne. Idüllilisest Räpinast anonüümsesse Tallinna. Kergelt juba pätipoisi mainet omavast noorukist lavakunstikooli tudengiks. Oma lennu andekamast näitlejast ja Panso lemmikust üleliiduliseks filmistaariks. Eraelu karid ja näitlejate "kutsehaigus". Morna linnapeast peaosani filmis, mis kandideeris parima võõrkeelse filmi Oscarile ja Kuldgloobusele. Ja lõpuks jõudmine päris oma koduni Kakumäel.
Kogu selle teekonna saame tänu Eero Epner suurele tööle (lugematud tunnid arhiivimaterjalidega ning intervjuud paarisaja inimesega) nüüd koos Lembituga taas läbi teha. Epner hoiab raamatus suurepäraselt tasakaalu era- ja tööelu kujutamise vahel. Nõnda avaneb meile Ulfsak nii inimese kui ka näitlejana täpselt õiges mahus. Ei urgitseta liiga ühes ega jääda ka näitlejatöö nüanssidesse liialt kinni. Äkki oleks Ulfsak isegi selle raamatuga rahule jäänud, kuid samas on mul hinges kuri kahtlus, et ta oleks lihtsalt käega rahmanud ja öelnud: "Mis selles minevikus ikka sorida! Mis olnud, see olnud! Kas sa tead, et meil aias õitsevad juba kirsid?" Ja järgmise tunni oleksid sa kuulanud meie kino suurkuju rääkimas maailma kõige tähtsamast asjast - õites kirsipuust.
PS: Lõpetuseks tahan eraldi esile tõsta Eero Epnerit autorina. See on kordades kõrgem keskmise raamatupoes oleva kodumaise elulooraamatu tasemest. Nii Konrad Mägi kui Lembit Ulfsak on tänu Epnerile saanud raamatukaante vahel uue elu. Tõsiselt loodan, et kaks ei jää ilma kolmandata.
Teisi minu arvustusi saate lugeda blogist aadressil:
http://kirjanduslikpaevaraamat.blogsp...
Minule tuleb alati esimese mälupildina ette Eesti Draamateatri suur saal, kus Ulfsak on "Augustikuu" alguses Beverly Westonina laval umbes viis minutit ja kõnnib seejärel raamat käes igavikku. Nägin seda stseeni oma 5-6 korda ning alati jättis see "sutsakas" kustumatu mulje. Kuigi Ulfsak/Beverly ei naasnud kordagi enam lavale, siis tema mõju oli järgmised kolm tundi pidevalt tunda. Selle kohta ei olla patt kasutada klišeed: ei ole suuri ega väikeseid rolle, on ainult suured ja väikesed näitlejad.
Lugedes Eero Epneri poolt kirja pandud Ulfsaki elulugu selgub, et selleks ajaks, kui laval Beverly peiesid pidama hakati, oli tema juba ammu autoga Kakumäe poole vuramas ning aplausi ajaks "Aktuaalne kaameragi" vaadatud. Tema oli oma töö teinud ja tahtis rahus spordiuudistest teada saada, kuidas tänane Liverpooli mäng lõppes.
Kuid tee selle rahuni ei olnud lihtne. Idüllilisest Räpinast anonüümsesse Tallinna. Kergelt juba pätipoisi mainet omavast noorukist lavakunstikooli tudengiks. Oma lennu andekamast näitlejast ja Panso lemmikust üleliiduliseks filmistaariks. Eraelu karid ja näitlejate "kutsehaigus". Morna linnapeast peaosani filmis, mis kandideeris parima võõrkeelse filmi Oscarile ja Kuldgloobusele. Ja lõpuks jõudmine päris oma koduni Kakumäel.
Kogu selle teekonna saame tänu Eero Epner suurele tööle (lugematud tunnid arhiivimaterjalidega ning intervjuud paarisaja inimesega) nüüd koos Lembituga taas läbi teha. Epner hoiab raamatus suurepäraselt tasakaalu era- ja tööelu kujutamise vahel. Nõnda avaneb meile Ulfsak nii inimese kui ka näitlejana täpselt õiges mahus. Ei urgitseta liiga ühes ega jääda ka näitlejatöö nüanssidesse liialt kinni. Äkki oleks Ulfsak isegi selle raamatuga rahule jäänud, kuid samas on mul hinges kuri kahtlus, et ta oleks lihtsalt käega rahmanud ja öelnud: "Mis selles minevikus ikka sorida! Mis olnud, see olnud! Kas sa tead, et meil aias õitsevad juba kirsid?" Ja järgmise tunni oleksid sa kuulanud meie kino suurkuju rääkimas maailma kõige tähtsamast asjast - õites kirsipuust.
PS: Lõpetuseks tahan eraldi esile tõsta Eero Epnerit autorina. See on kordades kõrgem keskmise raamatupoes oleva kodumaise elulooraamatu tasemest. Nii Konrad Mägi kui Lembit Ulfsak on tänu Epnerile saanud raamatukaante vahel uue elu. Tõsiselt loodan, et kaks ei jää ilma kolmandata.
Teisi minu arvustusi saate lugeda blogist aadressil:
http://kirjanduslikpaevaraamat.blogsp...
January 21, 2023
Inimene suure tähega. Vaba igasugusest pateetilisusest, iseenda upitamisest, äratõusmisest. Väärt lugemine kõigile, aga eriti neile, kes kipuvad ennast ja enda tegemisi liialt tõsiselt võtma, sest "ülbeks lähevad ainult keskpärased".
February 14, 2023
Hirmus hea.
Ulfsak oli ikka Nõukogude Liidu kinomaailmas megastaar! Ja mul polnud õrna aimugi.
Eero Epner on jube hästi selle kõik kokku ka võtnud.
10/10 would recommend 👍
Ulfsak oli ikka Nõukogude Liidu kinomaailmas megastaar! Ja mul polnud õrna aimugi.
Eero Epner on jube hästi selle kõik kokku ka võtnud.
10/10 would recommend 👍
February 12, 2023
2022. aasta Eesti enim müüdud raamat ja seda küllalt teenitult. Elulooraamatuid on ju murdu, häid võrdlemisi vähe. Huvitav on nii portreteeritav - tagantjärele on raske hoomata, milline staar Ulfsak Nõukogude kuritegelikus hiidmoodustises oli, samas ka pisut traagiline karakter, kes vaatamata eraelu ohverdamisele ennast lõpuni realiseerida ei saanudki - kui ka portreteerija, absurdselt mahuka taustatöö teinud Eero Epner. Viriseda võiks ka, kuna poeetilist ballasti on üksjagu, allikad jäävad mitmeti segaseks, mõned rõhud võivad mõjuda vasturääkivustena, mõnest teemast libisetakse liialt üle, ent ladusalt loetav on see empaatiliselt lahti laotatud elutee kahtlemata nii kaasteelisele kui esmatutvujale. 4/5
Pikemalt: https://kultuur.postimees.ee/7707860/...
Pikemalt: https://kultuur.postimees.ee/7707860/...
February 25, 2025
viimaseid lehti ulfsakist lugedes kais mu korvaklappides vaiko epliku “malelaud”. see kombinatsioon pani peaaegu nutma, kuna midagi läks nii kokku. “võime rääkida küll, kuid me ei näitle.” ja ka minu mõtted vaiko, käivad nii.
tunnen, et ma hakkan kohe nutma, nagu oleks ta mu enda vanaisa olnud.
mingil põhjusel ma lugesin seda raamatut hästi kaua. mulle ei ole elulooraamatud just alati kõige lemmikuima zanrina silma paistnud, et “no mis ma ikka tavalisest elust loen”. kuid võttes ta nüüd eile-täna viimast korda kätte, ta sinna jäigi. kirjutamine oli lihtsalt niii-niiii hea, kuidas epner seda tegi, on lihtsalt imeline. ja seda elulooraamatut lugedes oligi tunne, et ma päriselt teadsingi teda, ja tundsin teda kui inimest. vahemärkus: olles põlvast pärit, ja räpinas ilmselgelt käinud, tuli veel mingi soe kiht ja äratundmine, nagu loekski enda pere-tutvus-ringkonna lõbusast vanemast härrast. lihtsalt niiii niii armas ja soe raamat, et ei oskagi midagi sõnadesse panna, mis isegi osati võtaks kogu selle ilu kokku.
lisamärkuste lisamärkused: ma tahaks ka peale lugemist telefonikontaktidest otsida välja ulfsaki numbri (ideaalis, mul see oleks) ja helistada ja rääkida lihtsalt, millestki.
ja kindlasti teen ükspäev matka-palverännaku termoses ukraina boršiga, räpinas, mille lõpetan peipsi ääres !!
tunnen, et ma hakkan kohe nutma, nagu oleks ta mu enda vanaisa olnud.
mingil põhjusel ma lugesin seda raamatut hästi kaua. mulle ei ole elulooraamatud just alati kõige lemmikuima zanrina silma paistnud, et “no mis ma ikka tavalisest elust loen”. kuid võttes ta nüüd eile-täna viimast korda kätte, ta sinna jäigi. kirjutamine oli lihtsalt niii-niiii hea, kuidas epner seda tegi, on lihtsalt imeline. ja seda elulooraamatut lugedes oligi tunne, et ma päriselt teadsingi teda, ja tundsin teda kui inimest. vahemärkus: olles põlvast pärit, ja räpinas ilmselgelt käinud, tuli veel mingi soe kiht ja äratundmine, nagu loekski enda pere-tutvus-ringkonna lõbusast vanemast härrast. lihtsalt niiii niii armas ja soe raamat, et ei oskagi midagi sõnadesse panna, mis isegi osati võtaks kogu selle ilu kokku.
lisamärkuste lisamärkused: ma tahaks ka peale lugemist telefonikontaktidest otsida välja ulfsaki numbri (ideaalis, mul see oleks) ja helistada ja rääkida lihtsalt, millestki.
ja kindlasti teen ükspäev matka-palverännaku termoses ukraina boršiga, räpinas, mille lõpetan peipsi ääres !!
March 19, 2024
Elulooraamat, mida on nauditav lugeda. Eero Epner on teemasse põhjalikult ja hingega süvenenud, lood on kokku pandud loogilisest ja huvitavalt. Mitmel pool on kohe välja toodud lisaseosed, kuidas antud teemaga oli lugu näitleja hilisemas elus või kuidas üks teema võis mõjutada teist teemat. On sisse põimitud mitmeid pisikesi fakte, mis ise-enesest ei tundugi kuigi tähtsad, aga aitavad paremini Lembitu elu edasi anda. Ja mis seal salata, kohati tõusis emotsioonide tase üpris kõrgeks raamatu sisule kaasa elades.
November 11, 2023
Väärikas raamat suurepärasest näitlejast. Mulle väga meeldis pisukese huumori ja satiiriga stiil, ilmselt oleks Ulfsak seda isegi nautinud. Raamatus oli kõik paigas - Ulfsaki eraelu, näitlejaelu, kuulsuse võlu ja valu.
November 29, 2023
Imeline!
January 8, 2023
Raamat nagu hea eluloofilm!
Eero Epner on ikka meie aja parim biograaf - igalt lehelt kumab läbi tõeliselt põhjalik uurimistöö ja intervjuud ning tulemuseks on nii soe ja siiras portree Ulfsakist. Ja võrreldes Mägi biograafiaga oli siin ka vähem ülevoolavat sõnavahtu stiilis “sel hetkel võis ta tunda just nii ja näha just seda”, millel tõelisusega võib vähe pistmist olla.
Ja minuvanusele muidugi oli see raamat hea ülevaade NLiidu filmimasinavärgist ja sellest KUI kuulus Ulfsak ikkagi oli. Kui nüüd Jupiterist saaks kõik ta filmid ka järjest üle vaadata…
Eero Epner on ikka meie aja parim biograaf - igalt lehelt kumab läbi tõeliselt põhjalik uurimistöö ja intervjuud ning tulemuseks on nii soe ja siiras portree Ulfsakist. Ja võrreldes Mägi biograafiaga oli siin ka vähem ülevoolavat sõnavahtu stiilis “sel hetkel võis ta tunda just nii ja näha just seda”, millel tõelisusega võib vähe pistmist olla.
Ja minuvanusele muidugi oli see raamat hea ülevaade NLiidu filmimasinavärgist ja sellest KUI kuulus Ulfsak ikkagi oli. Kui nüüd Jupiterist saaks kõik ta filmid ka järjest üle vaadata…
March 27, 2023
Imeline inimene, imeline raamat. Mul oli lõpus nägu pisaratest märg - tõesti liigutas südamepõhjani.
February 4, 2024
Eero Epner kirjutajana on ammu radarile jäänud, tema Ekspressis ilmunud pikad erilised artiklid ja tema töö teatris. Nii et... oli, mida loota-oodata ning ega ei pidanudki pettuma.
Ulfsakist teadsin ammu ütlust, et "lihtne, aga keeruline mees". (Üks ei välista teist!) Mees, kes pärit maalt, st väikelinnast Eesti ääremaalt, Räpinast, ja kes olla maarahvaga kokku sattudes alati hästi mõnus ja lihtne olnud. Ja samas oli ta nii tundlik, otsis midagi, keeldus näiteks oma üleliidulise kuulsuse tipul olles massiliselt rollidest... eks seesama tundlikkus oli tal ka näost ja hingest näha ja seda tahetigi filmilinal kasutada, aga ei saanud rohkem, kui Ulfsak anda sai....
Raamat koosneb lühikestest märksõnade-põhiste pealkirjadega tükkidest. Stiil on rahulikult pieteeditundeline, kuigi mitte midagi otseselt kõnelemata ei jäeta, tuleb sisse ka alkoholoprobleem (ja näiteks ka Mikk Mikiveri alkoholiteemad), tuleb sisse teemaring, miks esimene abielu lõppes... Aga mitte millegagi ei ole draamat meelega üles kistud. Ma imetlen seda, kui hästi on hoitud stiili ja balanssi.
Ja imetlen seda, kuidas raamatu lõpulõigus on suudetud tekitada katarsis, mis minu meelest läheb kõrgemale kui ühe erilise inimese elu ja surm. Kõik, kes on kedagi oma elus kunagi kaotanud (st meie kõik) saame läbi selle lõpulõigu justkui mingit leinateraapiat. Väga ilus lõpp!
Ulfsakist teadsin ammu ütlust, et "lihtne, aga keeruline mees". (Üks ei välista teist!) Mees, kes pärit maalt, st väikelinnast Eesti ääremaalt, Räpinast, ja kes olla maarahvaga kokku sattudes alati hästi mõnus ja lihtne olnud. Ja samas oli ta nii tundlik, otsis midagi, keeldus näiteks oma üleliidulise kuulsuse tipul olles massiliselt rollidest... eks seesama tundlikkus oli tal ka näost ja hingest näha ja seda tahetigi filmilinal kasutada, aga ei saanud rohkem, kui Ulfsak anda sai....
Raamat koosneb lühikestest märksõnade-põhiste pealkirjadega tükkidest. Stiil on rahulikult pieteeditundeline, kuigi mitte midagi otseselt kõnelemata ei jäeta, tuleb sisse ka alkoholoprobleem (ja näiteks ka Mikk Mikiveri alkoholiteemad), tuleb sisse teemaring, miks esimene abielu lõppes... Aga mitte millegagi ei ole draamat meelega üles kistud. Ma imetlen seda, kui hästi on hoitud stiili ja balanssi.
Ja imetlen seda, kuidas raamatu lõpulõigus on suudetud tekitada katarsis, mis minu meelest läheb kõrgemale kui ühe erilise inimese elu ja surm. Kõik, kes on kedagi oma elus kunagi kaotanud (st meie kõik) saame läbi selle lõpulõigu justkui mingit leinateraapiat. Väga ilus lõpp!
February 20, 2023
Lugesin juba ammu, sissekandmine siia võttis aega. Väga raske oli lugeda. Teksti joondus vasakul, see häiris. Samas polnud ka kohati usutav, kuidas kõike nii täpselt saab inimesest teada. Ulfsaki sisekaemused olid nii põhjalikult kirjeldatud, et tundusid lausväljamõeldistena.
Samas palju uut infot eesti filmimaastikust ja -ajaloost ning edasiviivaid mõtteid Ulfsakilt (kui need ikka olid tema mõtted...)
""Ulenspielgel" mõjutas kogu tema ülejäänud karjääri. Esmalt juba töösse suhtumine: kuidas tööd teha, milline latt endale seada, kui enesekriitiliselt läheneda. Eestis oli Ulfsak korduvalt kogenud, et tehakse kuidagi ah-küll-tuleb-suhtumisega. Ei viitsita, ei taheta, ollakse rahul esimese või teise lahendusega" (lk 191).
Film "Promenaad" tema üks silmapaistvamaid filme - pole näinud. (lk 211)
""Ulfsak mängis näiteks kriminulli, see meeldis talle ning kriitikute sõnul on tal noobel rüht ja inglaslikkus. Esitas seda Tihemetsas ja Sindis..." (lk 215) - Sindi märgitud.
Samas palju uut infot eesti filmimaastikust ja -ajaloost ning edasiviivaid mõtteid Ulfsakilt (kui need ikka olid tema mõtted...)
""Ulenspielgel" mõjutas kogu tema ülejäänud karjääri. Esmalt juba töösse suhtumine: kuidas tööd teha, milline latt endale seada, kui enesekriitiliselt läheneda. Eestis oli Ulfsak korduvalt kogenud, et tehakse kuidagi ah-küll-tuleb-suhtumisega. Ei viitsita, ei taheta, ollakse rahul esimese või teise lahendusega" (lk 191).
Film "Promenaad" tema üks silmapaistvamaid filme - pole näinud. (lk 211)
""Ulfsak mängis näiteks kriminulli, see meeldis talle ning kriitikute sõnul on tal noobel rüht ja inglaslikkus. Esitas seda Tihemetsas ja Sindis..." (lk 215) - Sindi märgitud.
This entire review has been hidden because of spoilers.
February 24, 2023
Kui Epneri sulest ajakirjanduses midagi ilmub, siis alati loen ja tean juba ette, et on hea. Tema imetlusväärne põhjalikkus allikatega töötamisel ja oskus väikeste detailide kirjeldamise kaudu tekstiga kujutluspilte luua meeldib mulle väga. Lembit Ulfsaki raamat mind aga esialgu ei köitnud. Ei tea, kas asi selles, et alusmaterjal on peamiselt nõukogude ajast, aga minul tekkis lugedes kohati tunne, nagu see olekski kirjutatud pool sajandit tagasi. Kuigi tekst oli väga mõnusalt liigendatud lühikesteks alapeatükkideks, mis peaks lugemist toetama, edenes see raamat mul üsna aeglaselt. Ja ometi, mida edasi lõpu poole, mida lähemal kulminatsioonini, seda enam olin haaratud. Kuni päris lõppu, viimaseid lehekülgi, lugesin pisarad silmis. Mind ei ole üldse kerge nutma ajada ja seda on suutnud väga üksikud raamatud. Arvan, et ennekõike liigutas mind Lembit Ulfsaki hästi elatud elu ja see, kes ta inimesena oli (või mis mulje ta raamatust jättis). Ja sellepärast meeldis kokkuvõttes ka raamat.
March 9, 2024
Seda peetakse üheks parimaks viimasel ajal ilmunud Eesti elulooraamatuks. Ma pole suur elulugude lugeja. Kunagi lugesin Kristiina Šmiguni elulooraamatut ja mõtlesin, et ei tasu aega selliste raamatute peale raisata. Eriti kui raamat on kirjutatud elus olevast inimesest ja tema enda poolt. Läheb veidi liigseks kiitmiseks pehmelt öeldes, eneseteraapia ka muidugi. Ulfsak on elulooraamatu ilmumise auga välja teeninud. Alguses käis Epneri kirjutamise stiil mulle närvidele. Mida edasi, seda rohkem ma sellega harjusin ja lõpuks täitsa meeldis. Kirjutamise taga näib olevat suur töö allikatega. Nautisin ka seda, et see pole kirjutatud kollase ajalirjanduse stiilis, kuigi ka Ulfsaki elu tumedam pool leiab märkimist (nt pere kaotus tööle ja alkoholism).
April 19, 2024
Mida ja kuidas kirjutada inimesest, kes oli kuulus ühel kuuendikul maismaast, aga kellest tegelikult keegi suurt midagi ei teadnud? Võtke Epner. Tema dramaturgivõimetega pigistab paekivist välja mitte ainult vett ja sealiha, vaid lisaks ka suure käntsaka laagerdunud loomalihasteiki. Kunsti nimel tuleb aeg-ajalt midagi ohverdada, mulle tundub, et antud juhul detailid (kellega oli Ulfsak siiski lühidalt abielus?). Ülejäänud osa maalige lahti võimalikult laia pintsli ja suure lõuendi pealt. Aga mitte Pollockit, vaid ikkagi narratiivset. Super lahe lugu siiski.
April 27, 2024
Elulugu on hästi kirjutatud ja koostatud. Minu arust oli Ulfsaki elust väga põnev lugeda kuid mu jaoks võis eluloo lugemine olla ka nii, sest siklikult Lembit Ulfsakiga olen ma palju sarnaseid asju läbi elanud. Raamatus toob välja tõesti milline inimene Ulsak oli ning on kohti mis on tegelikult ka mõtlema panevad. Raamatu lõpuni lugedes tundub nagu oleksin isiklikult Lembit Ulfsaki tundud.
Soovitan seda raaamtut väga.
Soovitan seda raaamtut väga.
April 17, 2024
Raamat toob hästi välja Lembit Ulfsaki näitlejaolemuse. See, et talle oli oluline lavastuse ja rolli mõte ja näitlemise loomulikkus, tema rollid õnnestusid. Kiitus autorile, kes selle elulooraamatu koostamisel on põhjalik, otsekohene ja aus, suhtudes portreteeritavasse austusega ja vaoshoitult – just sellist raamatut Lembit Ulfsak vääribki.
July 27, 2024
Väga ei ühine eelkõnelejatega.
Epneri tekst oli paljuski liiga paatoslik ja kummardav. Näitleja Lembit oli küll mitu nädalat kadunud, ei ilmunud tööle, magas vahepeal pargipinkidel, aga alkohoolik küll ei olnud... Maandas pingeid....
Viskas äratuskella vastu seina puruks, karjus (koolitöid aidates) laste peale, aga oli väga hea abikaasa ja isa....
Kogu see kooli, keskkooli, miilitsapolgu ja lavaka autoriteet tugines ju tõenäoliselt hoopis Johan Ulfsakile.... Võib-olla olid ka Panso märkmed seetõttu enamjaolt ühesõnalised.
Kuskil "Keskea rõõmude" juures sai ka seda huumorit, millest eelnevad lugejad räägivad.
Mitte just tohututes kogustes...
Suure töö eest 3 punkti siiski loovutan.
Arvustus on puhtalt raamatu aadressil ega ole suunatud maestro pihta.
Lembit Ulfsak oli Aristokraat. Heas mõttes.
Epneri tekst oli paljuski liiga paatoslik ja kummardav. Näitleja Lembit oli küll mitu nädalat kadunud, ei ilmunud tööle, magas vahepeal pargipinkidel, aga alkohoolik küll ei olnud... Maandas pingeid....
Viskas äratuskella vastu seina puruks, karjus (koolitöid aidates) laste peale, aga oli väga hea abikaasa ja isa....
Kogu see kooli, keskkooli, miilitsapolgu ja lavaka autoriteet tugines ju tõenäoliselt hoopis Johan Ulfsakile.... Võib-olla olid ka Panso märkmed seetõttu enamjaolt ühesõnalised.
Kuskil "Keskea rõõmude" juures sai ka seda huumorit, millest eelnevad lugejad räägivad.
Mitte just tohututes kogustes...
Suure töö eest 3 punkti siiski loovutan.
Arvustus on puhtalt raamatu aadressil ega ole suunatud maestro pihta.
Lembit Ulfsak oli Aristokraat. Heas mõttes.
December 18, 2022
Lihtne, imeline, soe ja väga liigutav
January 25, 2023
tegelt u 3,7/5
February 19, 2023
Väga mõnus tekst ja sisu! Suurepärane inimene, loomulikkus ja lihtsus tänapäeva klantsmaailma taustal on väga värskendav. Teadsin küll, et Ulfsak oli kuulus, aga et NII kuulus, tuli üllatusena.
April 27, 2023
Loved it very much. So sharp and so simple and so moving. Looking for a tissue now...
February 10, 2024
Üle pika aja lugesin üht väga hästi kirjutatud, põnevat elulugu. Eero Epner oskas Lembit Ulfsaki eluetapid panna kirja nii, et raske oli teost käest panna.
March 3, 2024
Haarav, emotsionaalne, humoorikas ja uskumatult ehe. Üks parimaid raamatuid, mida lugenud olen.
April 6, 2024
Imeline inimene 5⭐, mida paberile mahutada ongi raske.
September 16, 2024
Algus oli paljulubav ja huvitav. Suutsin lugeda vaid 107 lehekülge. Lihtsalt väga katkendlik, ebahuvitavalt kirjutatud, ei ole mugav lugeda.
December 31, 2024
Tänan! Kui kokku segada Lembit Ulfsak ja Eero Epner, siis tulemus saabki olla vaid nii hõrk.
Read
March 10, 2025Väga hea raamat, Eero Epner on teinud imelise töö ja ma ei osanud oodata, et Lembit Ulfsak oma elu jookus nii palju erinevaid asju teinud.
Displaying 1 - 30 of 33 reviews