Tove Jansson kirjutas palju novelle ja esseesid, mis on jäänud peaaegu täiesti tundmatuks, sest ilmusid ajakirjades. Nüüd on need jutud aastatest 1934‒1997 jõudnud samade kaante vahele. Mitte ühtegi neist tekstidest ei ole varem avaldatud ei Janssoni enda raamatutes ega üldse raamatu kujul, välja arvatud viimane novell.
Lisaks Tove Janssoni noorpõlvenovellidele sisaldab see kogumik ka valikut tema hilisematest juttudest täiskasvanuile. Novellide vahel saab nautida Janssoni illustratsioone teiste kirjanike tekstidele, mida ta illustreeris sama pühendunult kui enda omi. Raamatu nimilugu „Puiestee“ on Tove Janssoni esimene avaldatud novell ja see ilmus 1934. aastal. Kolm eneseteadlikult moeka õhustikuga tušijoonistust saadavad lugu, kus Pariisis elav eakas mees satub ühtäkki silmitsi iseenda üksildusega. Tove Jansson on kirjutanud nii Edgar Allan Poest mõjutatud psühholoogilisi ja õudussugemetega lugusid kui ka särtsakaid koomilisi novelle. Paljud tema lood räägivad kunstielust ja Pariisist, paljud armastusest, aga ka üksindusest. Üle ega ümber ei saa saartest ja merest. Kõiki jutte ühendab hea stiil, mahlakas keelekasutus ja muhe jutustamisviis. Tove Janssoni jutud on kui palsam hingele.
Tove Jansson was born and died in Helsinki, Finland. As a Finnish citizen whose mother tongue was Swedish, she was part of the Swedish-speaking Finns minority. Thus, all her books were originally written in Swedish.
Although known first and foremost as an author, Tove Jansson considered her careers as author and painter to be of equal importance.
Tove Jansson wrote and illustrated her first Moomin book, The Moomins and the Great Flood (1945), during World War II. She said later that the war had depressed her, and she had wanted to write something naive and innocent. Besides the Moomin novels and short stories, Tove Jansson also wrote and illustrated four original and highly popular picture books.
Jansson's Moomin books have been translated into 33 languages.
Hästi palju häid mõtteid, aga tervik mind väga ei kõiguta. Aga mulle meeldib tohutult see, kuidas ta kirjutab hirmust ja õõvast, mis mõnele on õudusjutt ja mõnele nii mõistetav igapäev. Ja kuidas ta mõtleb lastele kirjutamisest, lastest - see on uus. Mu lemmikjutt on "Saar". Ma samastusin sellega väga - akende kartmisega, ära jooksmisega
Võluv kooslus lühijuttudest, esseedest, mõtisklustest muumimaja arhitektuurist ja illustratsioonidest. Tore üllatus ja hea meel, et end kaanepildil veenda lubasin.
Tove Janssoni jutud, mis on varem ilmunud vaid erinevates ajakirjades. Jutud on kirjutatud Janssoni elu jooksul alates noorusest küpse eani. Noorusaegsed jutud on tavalisemad, hilisemad seevastu on tovejanssonlikult terased ja head. Juttude vahele on pikitud Tove Janssoni illustratsioone teiste autorite lugudele.
Siit leidsin oma lemmik loo “Saar”: - Saar - lõpuks ometi midagi privaatset, kauget, intiimset, üks piiritletud tervik, kus puuduvad sillad ja tarad. -
Teos sisaldab Tove Janssoni seni avaldamata novelle ja jutustusi, millest paljud on kirjutatud noorpõlves, kuid mõned ka küpsemas eas. Lisaks on raamatus ka Tove tušijoonistused. Väga tahtsin ja ootasin, et see raamat mulle meeldiks, kuid kahjuks ei jätnud erilist muljet. Novellidest ma ootan ikka pigem klassikalisust ehk mingi puänt võiks asjal olla.