What do you think?
Rate this book
Saksa Ordu ajalugu
Pärast rajamist 1190. aastal Palestiinas Akko all ja 1198. aastal rüütliorduks ülendamist laienes Saksa Ordu väga kiiresti, omandades maavaldusi, kantse ja valitsuspiirkondi pühal maal, Vahemere ääres, Saksamaal ning ennekõike Preisi- ja Liivimaal. Baltimaades ehitas ta üles palju tähelepanu äratanud valitsused.
14. sajandi lõpust alates legitiimsusest ilma jäänuna kaotas ordu aegamööda oma valitsuse Baltimaades ja reformatsiooni käigus piirdus Saksa riigiga. Esimese maailmasõja järel sai temast preestriordu, nagu ta õdede ja mariaanide harudena veel praegugi tegutseb.
Iseäranis keskajal saavutas ordu kaugelt laiema tunnustuse kui ainult saksa keeleruumis ja teda toetas Euroopa aadlimaailm. Juba hilisel keskajal sai esialgsest religioosse verminguga ordust aadlikorporatsioon – arengutee, mis uusajal veel tugevneski.
Autor kirjeldab haaravalt, kuidas Saksa Ordu pidi põlvkondade jooksul reageerima mitmesugustele olukordadele, kuidas tal tuli hakkama saada sisevõitlustega ja mujalt esitatud väljakutsetega.
Autor, professor dr. Klaus Militzer õpetab keskaja ajalugu Bochumi ülikoolis.
Varem ei ole eesti keeles ilmunud mitte ühtki ülevaatlikku, tänapäevast uurimisseisu arvestavat käsitlust Saksa Ordust.
Raamatut saab edukalt kasutada ka õppetöös, nii gümnaasiumis kui ka kõrgkoolis.
14. sajandi lõpust alates legitiimsusest ilma jäänuna kaotas ordu aegamööda oma valitsuse Baltimaades ja reformatsiooni käigus piirdus Saksa riigiga. Esimese maailmasõja järel sai temast preestriordu, nagu ta õdede ja mariaanide harudena veel praegugi tegutseb.
Iseäranis keskajal saavutas ordu kaugelt laiema tunnustuse kui ainult saksa keeleruumis ja teda toetas Euroopa aadlimaailm. Juba hilisel keskajal sai esialgsest religioosse verminguga ordust aadlikorporatsioon – arengutee, mis uusajal veel tugevneski.
Autor kirjeldab haaravalt, kuidas Saksa Ordu pidi põlvkondade jooksul reageerima mitmesugustele olukordadele, kuidas tal tuli hakkama saada sisevõitlustega ja mujalt esitatud väljakutsetega.
Autor, professor dr. Klaus Militzer õpetab keskaja ajalugu Bochumi ülikoolis.
Varem ei ole eesti keeles ilmunud mitte ühtki ülevaatlikku, tänapäevast uurimisseisu arvestavat käsitlust Saksa Ordust.
Raamatut saab edukalt kasutada ka õppetöös, nii gümnaasiumis kui ka kõrgkoolis.
224 pages, Hardcover
First published January 1, 2005
1 person is currently reading
2 people want to read
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 of 1 review
February 6, 2023
Selle raamatu olemasolu on hädavajalik, kuid vähemalt eesti publiku jaoks ei saavuta see kindlasti kõiki võimalikke eesmärke. Saksa ordu esmane jälg on jäetud siinsetele maadele Liivimaa orduharu kaudu, kuid hr Militzeri teose peamine rõhk on siiski Preisimaa harul. Viimase haru ehk Saksa haru kirjeldus on põgus, aga rõhub kohanimedele, mis ilmselt enamikele Saksmaast kaugemal ei ütle palju. Samal ajal on vanad Preisimaa linnad, mida autor samamoodi esile toob, tänapäevaks tundmatuseni muutunud.
Orduriigi tekke põhjused ja kirjeldus Pühal maal on esimene teema. Püha maa oli Saksa ordu suunaks aga väga lühikest aega: juba 13. sajandi lõpus muutusid tunduvalt olulisemaks Preisimaa ning sellega seotult ka Liivimaa. 13. sajand seega näeb Saksa haru olulisuse kahanemist võrreldes uute ordusiseste konkurentide tõusuga Läänemere kallastel. Siinkohal on autori kirjeldus Preisimaa laienemisest palju detailiderohkem kui tema Liivimaa kirjeldus, mis peegeldab suunitlust Saksa publikule.
Liivimaa ordumeistritest on kõige põhjalikumalt (ca. lehekülje pikkuselt) kujutatud Wolter von Plettenbergi aega. Kolme sõnaga on mainitud konflikt Saksa haru ja Liivi haru meistrite vahel saamaks ordu kõrgmeistriks — teemat oleks võinud aga käsitseda palju põhjalikumalt. Selle teema ärajätmine näitab, et peale Preisimaa orduharu sekulariseerimist tulnu ei ole samasugune orduajalugu nagu varasem, mis tõsi Saksa publiku jaoks võibki olla nii. Kaotas ju orduriik sellega oma võimutäiuse aladel, mis hiljem said Saksamaaks.
Mind natuke häiris ka pidev võimustruktuuride ning poliitilise ajaloo segamini ajamine. Raamat oleks minu meelest olnud selgem kui need teemad oleksid olnud selgelt lahus, kuigi on võimalik, et paljude jaoks oleks selline lähenemine teinud ühe poole tunduvalt igavamaks.
Soovitan!
Postitasin arvustuse algselt enda blogis.
Orduriigi tekke põhjused ja kirjeldus Pühal maal on esimene teema. Püha maa oli Saksa ordu suunaks aga väga lühikest aega: juba 13. sajandi lõpus muutusid tunduvalt olulisemaks Preisimaa ning sellega seotult ka Liivimaa. 13. sajand seega näeb Saksa haru olulisuse kahanemist võrreldes uute ordusiseste konkurentide tõusuga Läänemere kallastel. Siinkohal on autori kirjeldus Preisimaa laienemisest palju detailiderohkem kui tema Liivimaa kirjeldus, mis peegeldab suunitlust Saksa publikule.
Liivimaa ordumeistritest on kõige põhjalikumalt (ca. lehekülje pikkuselt) kujutatud Wolter von Plettenbergi aega. Kolme sõnaga on mainitud konflikt Saksa haru ja Liivi haru meistrite vahel saamaks ordu kõrgmeistriks — teemat oleks võinud aga käsitseda palju põhjalikumalt. Selle teema ärajätmine näitab, et peale Preisimaa orduharu sekulariseerimist tulnu ei ole samasugune orduajalugu nagu varasem, mis tõsi Saksa publiku jaoks võibki olla nii. Kaotas ju orduriik sellega oma võimutäiuse aladel, mis hiljem said Saksamaaks.
Mind natuke häiris ka pidev võimustruktuuride ning poliitilise ajaloo segamini ajamine. Raamat oleks minu meelest olnud selgem kui need teemad oleksid olnud selgelt lahus, kuigi on võimalik, et paljude jaoks oleks selline lähenemine teinud ühe poole tunduvalt igavamaks.
Soovitan!
Postitasin arvustuse algselt enda blogis.
Displaying 1 of 1 review