Reigi õpetaja

by Aino Kallas, Friedebert Tuglas (Translator)

Eesti-soome kirjaniku Aino Kalda lühiromaan «Reigi õpetaja» on jutustus vanast rootsi ajast. Romaani peategelaseks on Reigi pastor Paul Lempelius, kes kirjeldab oma üleelamisi seoses oma abikaasa ning teda võlunud diakoni Jonas Kempega. Lugu põhineb tõestisündinud ainesel, autor on kasutanud romaani loomisel reaalseid kohtuprotokolle.

Samade kaante vahel on veel novell «Püha jõe kättemaks», mis toetub samuti ajaloolisele tagapõhjale, loole Võhandu jõele rajatud veski hävitamisest 1642. aastal.

Genres: Fiction

189 pages, Hardcover

First published January 1, 1926

About the author

ENG: Aino Kallas' father was a remarkable researcher of folklore, and he died early during Aino's childhood. Aino was married to Oskar Kallas and they has three children, at the time she was still in the beginning of her career as a writer - her "best" years were in between 1920 and 1930, her style being greatly influenced by numerous people, one of which was Eino Leino. Aino spent about half a year at a hospital in 1934, healed well, yet lost her son and a daughter during Estonia's years of war. After her husband died too, Aino began writing memoirs and soon lost her other daughter too. Aino Kallas herself died in Helsinki in 1956.

FI: Aino Kallas (tyttönimeltään Aino Krohn) syntyi Viipurissa 1878. Hänen isänsä oli Julius Krohn, joka oli merkittävä kansanrunouden tutkija, jonka kirjailijanimi oli Suonio. Aino käytti Suonio nimeään myös ensimmäisissä teoksissaan. Ainolla oli mielestään ihana lapsuus ja lapsuuden kesäkotikin oli hurmaava Kiiskilän hovi. Hänen isänsä kuoli surullisen varhain Ainon ollessa vasta lapsi.

1900-luvun alussa Aino avioitui Oskar Kallaksen kanssa. He saivat yhteensä kolme lasta, kaksi tytärtä ja yhden pojan. Näihin aikoihin Aino vasta aloitteli kirjailijanuraansa. Hänelle menestyksen vuodet olivat 1920-1930. Hänen kirjallisuutensa ulottuu yli kolmen vuosikymmenen läpi. Ainoon vaikuttivat myös syvästi erilaiset vaikutteet mitä hän eri ihmisiltä sai. Eräs syvästi häneen vaikuttanut henkilö oli Eino Leino.

Vuonna 1934 Aino sairastui veritulppaan ja oli sen takia noin puolivuotta Helsingin sairaalassa. Hän parani siitä hyvin, mutta hänelle oli todella kova pala oman poikansa ja tyttärensä menetys Viron sotavuosina. Myöhemmin Oskar Kallaskin kuoli ja silloin Aino aloitti muistelmiensa kirjoituksensa. Pian saatuaan Suomen kansalaisuuden Ainon toinenkin tytär kuoli. Aino Kallas itse kuoli Helsingissä 9.11.1956.

Reviews

[Kitty · Rating 4 out of 5]

kuidagi ootamatult tühja koha peale lugesin selle raamatu, ei teadnud ma enne seda Reigi õpetaja lugu (st pole filmi näinud ega midagi) ega seda teist, Võhandu-lugu hoopiski, teadsin vähe Aino Kallasest, polnud aimu sellest, kuidas raamat kirjutatud ja tõlgitud on...

sellisena väga meeldiv üllatus. eriti meeldiski see vanaaegne keel, mille Tuglas oli minu meelest väga mõnusaks tõlkinud. lood ise panid mõtlema selle üle, et on ikka inimestel häda oma jumalatest ja sellest, kuidas need käsivad või keelavad elada.

järelsõna oli ka üsna tummine, mõlema loo tegelik ajalooline taust lahti kirjutatud. mulle meeldis Kallase versioon mõlemal puhul rohkem kui päriselu. üsna tarbetu tundis järelsõna viimase osa, mille sõnum oli, et Jaan Kross oli parem ajalooliste romaanide kirjutaja kui Aino Kallas. võibolla jah, aga see ei vastanud küll ühelegi minul lugemise jooksul tekkinud küsimusele ega mõttele.

[Helin Puksand · Rating 5 out of 5]

See raamat ootas juba ammu oma lugemise aega ja lõpuks jõudiski ära oodata. Pisut piinlik, et hiidlasena ma seda varem ei olnudki lugenud.
Kes on Hiiumaal koos giidiga ringi liikunud, on kindlasti käinud ka Reigi kiriku juures ja kuulnud Reigi õpetaja ja tema petliku naise lugu. Aino Kallas aga on teinud sellest oma loo - Paul Lempelius jutustab, kuidas tema seda lugu nägi. Kuigi Aino Kallas käis faktidega üsna vabalt ümber, oli romaani mõnus lugeda. Tuglas on romaani ajastutruult ka ära tõlkinud. Ainult üks sõna jäi mind vaevama - kui hukkamõistetud tulid läbi linna rongis. Ronge ju sel ajal veel ei tuntud, nii et ma ei ole kindel, kas sõna rong ja rongkäik olid ikka juba kasutusel. Nii et ma ei soovita seda raamatut neile, kes pelgavad arhailist keelt. Aga filmi võiks ikka vaadata, see on YouTube'is täitsa olemas: https://www.youtube.com/watch?v=fP-hB...
Raamatus oli ka teine lugu: "Püha jõe kättemaks" Sõmerpalu veski ehitamisest ja hävingust. Kuna Lõuna-Eesti ei ole mulle nii tuttav, siis ei teadnud ma ka seda veskilugu. Lootsin kuni viimase hetkeni, et ilm muutub ja ebausklikud eestlased jätavad veski alles. Mõlgutasin ka mõtteid, et võiks suvel seda veskit vaatama minna. Nojah, lootused ei täitunud - veski lõhuti ära. Kahju.
Boonuseks oli raamatus Aivar Põldvee ajalooline ülevaade Aino Kaldast ja tema teoste allikaks olnud ajaloosündmustest. Huvitav oli lugeda, kuidas asjad tegelikult olid. Lisaks oli see peatükk justkui täienduseks hiljuti loetud "Hiiumaa mõisate" raamatule.
Kokkuvõttes oli üks nauditav lugemine. :)

[Sulev Reisberg · Rating 4 out of 5]

Muhe lugemine. Aino Kallas oli soomlane (Oskar Kallase abikaasa), kes suvitas Hiiumaal Kassaris, aga kirjutas soome keeles. Selle loo on tõlkinud Friedebert Tuglas, kusjuures kogu dialoog, mis on, on tõlgitud omapärases “vanas keeles”. Aino Kallas kirjutas selle loo paari päriselt juhtunud infokillu põhjal - s.t kasutas küll väheke arhiivimaterjale, aga kõik muu mõtles ise sinna ümber. Lugu on lühike ja minu jaoks kõige põnevam oligi tegelikult just see, et “Reigi õpetaja” lugu kulgeb Hiiumaa kirikuõpetaja mina-vormis ja kiirelt (on keskendutud vaid olulisele, mis on väga hea) ning ka tekst on Tuglase poolt muhedalt tõlgitud - selline “keskaja vaibis kirikuõpetaja tekst” on täitsa omapärane leid. Mingit väga suurt puänti loos siiski pole.

[Erkka · Rating 5 out of 5]

"Ja Svean valtakunnassa ovat kruunut putoilleet ja valtikat vaihtuneet tämän ajan kuluessa. Ja Gustavus Adolphusta on seurannut hänen korkeasti oppinut tyttärensä drottninki Kristiina, jonka tosin Paavi sai puoleensa vietellyksi. Niin hänen jälkeensä on astunut valtaistuimelle hänen lihallinen orpanansa Carolus X Gustavus Pfaltzin huoneesta, joka kuitenkin hallitsi vain kuusi ajast aikaa. Ja häntä taas seurannut heidän kaikkein armollisin kuninkaamme, hänen majesteettinsa Carolus XI, joka tosin vielä on lapsukainen. Mutta vaikka näin valtakuntien päämiehet ovat vaihtuneet, niin on Reigin pappina kaiken aikaa ollut hän, joka tähän hanhensulallansa puustaveilla kirjoittaa nimeksensä Paavali Lempelius, elikkä myös Lempelensis."

[Kristi · Rating 3 out of 5]

Tükike Eesti ajaloost ja üldiselt keskaegsest elu-olust, sotsiaalsetest suhetest ja kohtupidamisest, kuivõrd raamat põhineb tõestisündinud lool. Tuletab hästi meelde, kui kaugele on aja jooksul arenenud ühiskond ja õigussüsteem.

Üllatav oli ainult hiljem kokkuvõttes avastada, et taustaks olnud päris lugu oli iseenesest huvitavamgi ja sellest tasuks kindlasti kirjutada veel lugu. Antud raamatu autor oli püüdnud lugu miskipärast romantilisse võtmesse vormida, mis jättis loo kokkuvõttes pinnapealseks. Küll aga tuletas hästi meelde, kui ammendamata varasalv on Eesti ajalugu ja seda käsitlevad ajaloolised materjalid.

[Leo · Rating 3 out of 5]

Ei niin hyvä kuin Sudenmorsian, mutta lopulta yllättävän kiinnostava! Juoni on hyvin yksinkertainen, mutta Kallas hallitsee kristillisen tematiikan ja kuvaa hienosti hahmojen sisäisiä tuntemuksia traagisissa käänteissä. Googlen laulaessa vieressä tuli opittua myös Viron maantietoa ja historiaa.

[Matilda Hotanen · Rating 3 out of 5]

Hyvin uskottava tarina, sujuvaa kerrontaa sekä suomen kielen hurmiota ja leikkisyyttä. Vähän jäi pliisuksi kokonaisuus kuitenkin. Olisin toivonut vielä vähän lisää syvyyttä tarinaan ja saada kuulla myös sivuhenkilöiden mietteitä.

[Liisi Laineste · Rating 4 out of 5]

Armastuse ja andestuse lugu, mille lõpus on hoogne võitlusstseen hülgega. Tegelased on värvikad, pisaraid valatakse, elu käib üles ja alla, aga seisma ei jää:)

[Jane Tiidelepp · Rating 5 out of 5]

Üks mu vaieldamatu lemmik. Ärge küsige, miks.

[Anneli · Rating 3 out of 5]

Kaks lugu. Üks armastusega, teine loodusega võitlemisest. (Mees)peategelane kaotas mõlemal juhul. Leplikku meelt, tõesti.