Näkimadalad

by Herman Sergo

Genres: Historical Fiction

916 pages, Hardcover

First published January 1, 1984

Reviews

[Kristi]

Taas üks pärl Eesti loo sarjast. Mahult ja ajaloo taustalt igati samal pulgal Krossi Kolme katkuga. Sain minagi esmakordselt teada, et ka Eestist on Potjomkini küladesse rahvast küüditatud. Ja meenutuse, kui palju Eesti aadelkond oli seotud tsaari õukonna tegemiste ja meelsustega. Lisaks pean tõdema, et ka mina ei teadnud ranna-rootslaste eristaatusest võrreldes eestlastega.

Ja seda kõike on Sergo suutnud esitleda mõnusa loetava tekstiga, kus vahele pikitud põikelugusid ajastu elust-olust. Jah, praktilist meresõidu-, kalapüügi- ja talupere elu on ka päris palju kirjeldatud, aga minu jaoks isilikult on praktiline kodulooajalugu samuti huvitav, et kuidas ikkagi vanasti kõige tavalisemate igapäevatoimetustega hakkama saadi.

[Raigo Loide]

Autor on teinud väga põhjaliku eeltöö ning kirjutanud mahuka teose eestirootslaste perekonnast läbi kolme põlvkonna (Clemet ja Getter, Bore, Prostjonase Jörgen). Esimene ja teine raamat käsitlevad Clemeti ja Getteri lugu, kolmas Jörgeni ja Britta lugu, taustaks pidevalt eestirootslaste õiguste eest võitlemine.
Seda võib tõesti nimetada teatud mõttes Hiiumaa Tõeks ja õiguseks, umbes nagu Aadu Hindi Tuuline rand on Saaremaa Tõde ja õigus.
Kolmeks raamatuks jagatud teksti kogupikkus on korralik ja tekitab 21. sajandi pealiskaudsusega harjunud inimeses kohati kannatamatust, aga kirjutatud on hästi ja igav ei hakka. 18. sajandist saab hea kultuuriloolise pildi.

[Järvi]

Rannarootslaste lugu läbi mitme inimpõlve. Tõsise meremehe poolt kirjutatud. Korjas ajaloo tõtt ja lahustas seda omaenda fantaasias - ütleb ise. Natuke liiga palju hülgetapmist, aga nii see ilmselt oli (on)

[Anetta Lilles]

!!!

[Tiit Sepp]

Suguvõsasaaga eestimaises või siis rootsimaises kuues, sõltuvalt kuidaspidi vaadata. Enim tekitas segadust osade sujuv üleminek, mis tähendas et hoopis teine sündmustik algas lihtsalt järgmises peatükis ja nii oligi. Kolm osa on kõik olemuselt erinevad, esimene on Gailiti karge merelik eluolu lugu, teine on tõdeõiguslik vägikaikavedu ja kolmas osa on epiloog, vähemalt mina ei suutnud sinna muud peateemat tuua.

Suurim väärtus ongi vast eluolu kirjelduses. Samuti meeldis, et kuna olin just õppinud merendustermineid, siis sain ka laevasõidu osasedest ilma sõnastikuta aru, mis muidu poleks kindalt päevakohane olnud.