What do you think?
Rate this book
Minu... #8
Minu Pariis. Kuidas moepealinnas ellu jääda
Kuhu kadusid Chaneli parukad? Miks tahab Pariisi korteriomanik näha üürniku tuludeklaratsiooni? Milline oli mu kapisuurune katusekorter? Kus on Pariisis prestiižne elada? Kuidas moeshow’le modelle valitakse? Milline on tõeline pariisitar? Millised on Pariisi huvitavamad restoranid? Kui palju prantslane puhkab?…
Selles raamatus leiate vastused nii neile kui paljudele teistele küsimustele. See on lõbus antropoloogiline vaatlus, kus absurdsed situatsioonid vahelduvad konkreetsete ellujäämisnäpunäidetega ning kus ma jutustan oma tähelepanekustest Prantsusmaa ja prantslaste ning Pariisi ja pariislaste kohta. Teie ees on väike sissevaade prantslaste igapäevaellu, nende veidrustesse, kommetesse ja harjumustesse. Kuid see on ka minu lugu – sellest, kuidas uude keskkonda sattusin ja kuidas siin kohaneda tuli.
Selles raamatus leiate vastused nii neile kui paljudele teistele küsimustele. See on lõbus antropoloogiline vaatlus, kus absurdsed situatsioonid vahelduvad konkreetsete ellujäämisnäpunäidetega ning kus ma jutustan oma tähelepanekustest Prantsusmaa ja prantslaste ning Pariisi ja pariislaste kohta. Teie ees on väike sissevaade prantslaste igapäevaellu, nende veidrustesse, kommetesse ja harjumustesse. Kuid see on ka minu lugu – sellest, kuidas uude keskkonda sattusin ja kuidas siin kohaneda tuli.
- GenresTravelNonfiction
287 pages, Paperback
First published April 8, 2009
10 people are currently reading
90 people want to read
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 8 of 8 reviews
June 9, 2020
Selline decent Pariisi/Prantsusmaa infoteatmik. Esimese osa põhjal oleks raamatule ühe tärni pannud, aga kuna keskelt läks veidi paremaks ja sain aru, miks mulle Pariis ja Prantsusmaa meeldivad, aitas luua seoseid viimati loetud motiivide vahel ilukirjandusest, siis noh, selline keskmine lugemine.
November 24, 2018
Oleks tahtnud rohkem Pariisi elu kohta lugeda, oli liiga moeõpingute keskne (minu jaoks igav).
January 30, 2019
Huvitav ja mitmekülgne, kuid ei midagi erilist.
May 2, 2013
Raamat on jaotatud 3 ossa, kus:
1. osa pühendatud kohanemisele - 11ks peatükiks jagatud osa on raamatu mõttetuim, sisaldades palju loba, mis ei edasta mitte mingisugust vajalikku informatsiooni. 90% ulatuses tekst ei vasta isegi mitte pealkirjale. Kogu selle jutu oleks saanud ilusti kokku võtta üheks natuke pikemaks peatükiks.
2. osa räägib pariislastest enestest ning on huvitavaim osa, mis mulle meeldis. Sealt saab teada palju nende igapäeva elu ning käitumise/olemise kohta.
3. osa on moealane jutt. Kuna mulle mood mitte mingisugust huvi ei paku, siis oleksin võinud selle ka lugemata jätta, kuigi ei saa välja jätta et mõned huvitavad punktid seal olid. Moehuvilistele on see kindlasti emotsioone pakkuv ning 100% lemmik osa.
Üldiselt raamatus oli palju huvitavaid ning šokeerivaid fakte: korterite üürimine, töötamine/töötuks olemine, haiglate süsteem, pangandus jne.
Lugedes prantslaste käitumisest ja suhtumisest ei tekkinud mul mingeid üllatusi nende üleolevusest ning arvamusest "meie oleme parimad" - minu isiklikud kokkupuuted nendega ei ole ka kuigi positiivsed olnud ning eelistan neist emale hoida.
Olen palju lugenud teistest arvamustest, kuidas häirivaks faktoriks raamatu puhul on liigne moe teema puudutamine. Siin kohal ma nendega ei nõustu kuna pealkirjas ning raamatu sisu tutvustuses on ju ära märgitud, et tegemist ongi moealase reisikirjeldusega.
Kellel vähegi võimalust ja soovi seda lugeda, siis soovitan raamat kätte võtta ning algust teha :)
1. osa pühendatud kohanemisele - 11ks peatükiks jagatud osa on raamatu mõttetuim, sisaldades palju loba, mis ei edasta mitte mingisugust vajalikku informatsiooni. 90% ulatuses tekst ei vasta isegi mitte pealkirjale. Kogu selle jutu oleks saanud ilusti kokku võtta üheks natuke pikemaks peatükiks.
2. osa räägib pariislastest enestest ning on huvitavaim osa, mis mulle meeldis. Sealt saab teada palju nende igapäeva elu ning käitumise/olemise kohta.
3. osa on moealane jutt. Kuna mulle mood mitte mingisugust huvi ei paku, siis oleksin võinud selle ka lugemata jätta, kuigi ei saa välja jätta et mõned huvitavad punktid seal olid. Moehuvilistele on see kindlasti emotsioone pakkuv ning 100% lemmik osa.
Üldiselt raamatus oli palju huvitavaid ning šokeerivaid fakte: korterite üürimine, töötamine/töötuks olemine, haiglate süsteem, pangandus jne.
Lugedes prantslaste käitumisest ja suhtumisest ei tekkinud mul mingeid üllatusi nende üleolevusest ning arvamusest "meie oleme parimad" - minu isiklikud kokkupuuted nendega ei ole ka kuigi positiivsed olnud ning eelistan neist emale hoida.
Olen palju lugenud teistest arvamustest, kuidas häirivaks faktoriks raamatu puhul on liigne moe teema puudutamine. Siin kohal ma nendega ei nõustu kuna pealkirjas ning raamatu sisu tutvustuses on ju ära märgitud, et tegemist ongi moealase reisikirjeldusega.
Kellel vähegi võimalust ja soovi seda lugeda, siis soovitan raamat kätte võtta ning algust teha :)
January 19, 2016
"Minu"-sarja raamatud on minu puhul mõnusad kaaslased reeglina ühte või kahte nädalavahetusse või lihtsalt paari-nelja õhtusse nädala sees, et endale taas väike tugitoolireis võõrale maale lubada. Seekord siis Pariisi.
Mis oleks Pariis ilma moeta? Pariis kaotaks ilmselt suure osa endast. Ja "Minu Pariisis" moodi jätkub kuhjaga. Autori moeõpinguteta Parisiis oleks see raamat tegelikult sellisel kujul ka ilmselgelt sündimata jäänud. Moe teemal rohkem ei peatu, jäägu see asjatundjatele...
"Minu Pariis..." on ka tore enne suurlinna esmakordset lühi või pikemat - reisi läbi lugeda. Kõigest vähegi vajaminevast saab päris kena pildi: Urmas Väljaotst pole kitsi kogemusi ja muljeid elatud aastatest Prantsusmaal jagamast. :-)
Mida ma ei teadnud, mis mind üllatas? Prantsusmaa pankades puudub Internet (!), ja seda 2008. aastal! Enamusele eestlastele vist arusaamatu ja pisut naermaajav fakt. ;)
Mis mulle meeldis? Ilutulestik on lubatud vaid kaks korda aastas: 14. juulil, La Fête Nationale'il, ja uusaastaööl.
Seda, mis poleks raamatus või U. Väljaotsa Pariisis mitte meeltmööda olnud ei olnudki. Igati hea lugemine (Kuigi Tarvo Nõmm'i "Minu Islandi" võlutusest pole ma ühegi teise sama sarja raamatuga veel jagu ega üle saanud. :-)).
Mis oleks Pariis ilma moeta? Pariis kaotaks ilmselt suure osa endast. Ja "Minu Pariisis" moodi jätkub kuhjaga. Autori moeõpinguteta Parisiis oleks see raamat tegelikult sellisel kujul ka ilmselgelt sündimata jäänud. Moe teemal rohkem ei peatu, jäägu see asjatundjatele...
"Minu Pariis..." on ka tore enne suurlinna esmakordset lühi või pikemat - reisi läbi lugeda. Kõigest vähegi vajaminevast saab päris kena pildi: Urmas Väljaotst pole kitsi kogemusi ja muljeid elatud aastatest Prantsusmaal jagamast. :-)
Mida ma ei teadnud, mis mind üllatas? Prantsusmaa pankades puudub Internet (!), ja seda 2008. aastal! Enamusele eestlastele vist arusaamatu ja pisut naermaajav fakt. ;)
Mis mulle meeldis? Ilutulestik on lubatud vaid kaks korda aastas: 14. juulil, La Fête Nationale'il, ja uusaastaööl.
Seda, mis poleks raamatus või U. Väljaotsa Pariisis mitte meeltmööda olnud ei olnudki. Igati hea lugemine (Kuigi Tarvo Nõmm'i "Minu Islandi" võlutusest pole ma ühegi teise sama sarja raamatuga veel jagu ega üle saanud. :-)).
June 17, 2014
Raamatu esimene osa oli minu jaoks natukene arusaamatu mõtete virr-varr. Teises osas oli palju huvitavat, kuid mind natuke häiris juba kord mainitud teemade kordamine. Kolmas osa tundus raamatu kõige huvitavam.
Minu jaoks oli see raamat natukene liiga reisijuht - oleks tahtnud rohkem jutustust nende punkt punkti kaupa välja toodud teemadel.
Samuti jäi mulle üks lõik silma kriipima. Ma ei tea ise küll patisserie'est paljut, kui makroon peaks olema mandlijahust tehtud besee mitte biskviit.
Minu jaoks oli see raamat natukene liiga reisijuht - oleks tahtnud rohkem jutustust nende punkt punkti kaupa välja toodud teemadel.
Samuti jäi mulle üks lõik silma kriipima. Ma ei tea ise küll patisserie'est paljut, kui makroon peaks olema mandlijahust tehtud besee mitte biskviit.
February 5, 2017
Sümpaatne, palju asjalikku informatsiooni Pariisi ja tema inimeste kohta. Just siis, kui jõudsin mõelda, et tahaks rohkem teada ka autori igapäevasest töökorraldusest, tuli raamatu lõpuosas paar mõnusat peatükki. Õppetööd raamatus kahjuks ei kirjeldata. Enne Pariisi minekut tasub kindlasti üle lugeda.
Read
February 5, 2014Mulle meeldis. Vahepeal ajasid kõik need keerukad protsessid ka endal pea veidi sassi, kuid muidu väga vahva raamat. Kaan on ka väga ilus.
Displaying 1 - 8 of 8 reviews