What do you think?
Rate this book
Amatöör
Debüütkogu, kuhu omanäoline autor on kogunud 27 lähiaastatel kirjutatud lühijuttu, mida iseloomustavad vaimukus ja julge sõnastus, impulsiivsus ja ootamatu lõpplahendus. Kandvateks joonteks on satiir kaasaegse ühiskonna nõrkuste ning inimliku labasuse ja naiivsuse üle.
Oma sõnul on autor saanud inspiratsiooni nii ümbritsevatelt inimestelt kui ka veidratest olukordadest, keerates neil lihtsalt «vindi üle».
Puudutatakse kõiki kaasaegseid teemasid: internetti ja uusrikkust, pornograafiat ja prostitutsiooni, juhtimisprobleeme ja asotsiaalide elu.
Oma sõnul on autor saanud inspiratsiooni nii ümbritsevatelt inimestelt kui ka veidratest olukordadest, keerates neil lihtsalt «vindi üle».
Puudutatakse kõiki kaasaegseid teemasid: internetti ja uusrikkust, pornograafiat ja prostitutsiooni, juhtimisprobleeme ja asotsiaalide elu.
256 pages, Paperback
First published January 1, 2005
11 people want to read
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 4 of 4 reviews
February 16, 2023
On naerma ajavaid lugusid (Anonüümsed logistikud), ootamatu püändiga lugusid (Rahvatantsuring), kakajutte, jaburaid lugusid (Duell), tõesti igasuguseid. Mõni on mulle mittemidagiütlev (Romantika) ja totter. Autoril on vinge fantaasialend, otseütlev väljenduslaad, parajalt sarkasmi, üle võlli keeramist. Tegelaste ampluaa rikastest vaesteni, tarkadest ohmudeni, on veidrikke, vanu ja noori, poliitikuid ja kosmonaute.
Sain naerda jaburuse, situatsioonikoomika, teiste hädade üle (Eesti Nokia), muiata ohmude (Ingel) ja ülirikaste (Toruabi) üle ja lugeda lihtsalt täielikku absurdi (Pavlovi test). Vaheldus missugune.
Sain naerda jaburuse, situatsioonikoomika, teiste hädade üle (Eesti Nokia), muiata ohmude (Ingel) ja ülirikaste (Toruabi) üle ja lugeda lihtsalt täielikku absurdi (Pavlovi test). Vaheldus missugune.
March 20, 2025
Mõni lugu oli põnev, mõni oli täiesti suvaline ja kohati läks liiga pornoks.
December 13, 2014
Seekord juhtus nõndaviisi, et Armin Kõomäe debüütteos "Amatöör" sai loetud hoopistükkis viimasena. Tavaliselt üritan ikka kirjaniku loomingut kronoloogiliselt lugeda, et koos teha läbi areng lootustandvast noorkirjanikust kõigi poolt austatud vanameistriks. Muidugi on kõige põnevam olla teekonnal, mille lõpp-peatuse nime veel ei tea ehk meie kaasaegsete kirjanike loomingut lugeda. Kõomäe poolt organiseeritud reisipakettiga olen seni vägagi rahule jäänud.
Samas olid ka tagasipöördumisel lätete juurde omad eelised. Kõomäe kogumikku lugedes tekkisid koheselt äratundmismomendid, kus nägid tema hilisema loomingu keskseid motiive alles algstaadiumis. Muidugi on "Amatööril" küljes ka mitu tavalist debüütkogumikele omast nõrkust. Peamiseks on kvalitatiivne ebaühtlus. Raamat sisaldab 27 lühipala, mille seas on tõelisi õnnestumisi ja samuti tekste, mis tunduvad olevat lihtsalt täitematerjal. Toimetaja oleks võinud olla natuke karmikäelisem ning kaante vahele lubada ehk ainult kakskümmend lugu. Kogumiku terviklikkus oleks sellest kindlasti võitnud.
"Amatööri" tekstide tegelaskond on väga laiahaardeline ning hõlmab endas kõiki ühiskonnakihte. Kõige suurem sõnaõigus on kogumikus "esimesel Eestil". Seda kontingenti (ärimehed, advokaadid, poliitikud, copywriter'id) kujutatakse küll kerge satiiriga, aga samas tegemist on pigem lugudega sarjast "Kuulsatel ja kummalistel ikka juhtub" (näitetekstid "Eesti Nokia", "Leping" "Hüpe"). "Teise Eesti" tegelasi on autor kujutanud omamoodi veidrikutena, kes endalegi teadmata/tunnistamata on oma eludega ummikusse jooksnud. Samas on teadmatus nende õndsuse allikaks ja lubab neil kindlalt "edasi" sammuda (näitetekstid "Ema süda", "Rahu", "Duell"). Lõpetuseks olgu ära mainitud, et tegemist on 100% linnajuttudega, sest pealinnaga kokkusulanud lähivaldadest kaugemale Kõomäe tegelased oma jalga tõsta ei julge. Ega Saku ja Viimsi pole enam päris normaalsed kohad. Aias pesitsev koer on ju võetud kaitseks kellegi vastu!
Lugemiselamusele jättis väikese jälje tahtmatult tekkiv võrdlusmoment Kõomäe teiste teostega, mille tasemele "Amatöör" siiski ei küündinud (eriti võrdlus "Minu Mustamäega"). Kuid kirjandusliku debüüdina tuleb anda raamatule vägagi kõrge hinne. Loodan, et selliseid debüüte tuleb meie kirjandusmaastikul aina tihedamini ette.
Teisi minu arvustusi saate lugeda blogist aadressil:
http://kirjanduslikpaevaraamat.blogsp...
Samas olid ka tagasipöördumisel lätete juurde omad eelised. Kõomäe kogumikku lugedes tekkisid koheselt äratundmismomendid, kus nägid tema hilisema loomingu keskseid motiive alles algstaadiumis. Muidugi on "Amatööril" küljes ka mitu tavalist debüütkogumikele omast nõrkust. Peamiseks on kvalitatiivne ebaühtlus. Raamat sisaldab 27 lühipala, mille seas on tõelisi õnnestumisi ja samuti tekste, mis tunduvad olevat lihtsalt täitematerjal. Toimetaja oleks võinud olla natuke karmikäelisem ning kaante vahele lubada ehk ainult kakskümmend lugu. Kogumiku terviklikkus oleks sellest kindlasti võitnud.
"Amatööri" tekstide tegelaskond on väga laiahaardeline ning hõlmab endas kõiki ühiskonnakihte. Kõige suurem sõnaõigus on kogumikus "esimesel Eestil". Seda kontingenti (ärimehed, advokaadid, poliitikud, copywriter'id) kujutatakse küll kerge satiiriga, aga samas tegemist on pigem lugudega sarjast "Kuulsatel ja kummalistel ikka juhtub" (näitetekstid "Eesti Nokia", "Leping" "Hüpe"). "Teise Eesti" tegelasi on autor kujutanud omamoodi veidrikutena, kes endalegi teadmata/tunnistamata on oma eludega ummikusse jooksnud. Samas on teadmatus nende õndsuse allikaks ja lubab neil kindlalt "edasi" sammuda (näitetekstid "Ema süda", "Rahu", "Duell"). Lõpetuseks olgu ära mainitud, et tegemist on 100% linnajuttudega, sest pealinnaga kokkusulanud lähivaldadest kaugemale Kõomäe tegelased oma jalga tõsta ei julge. Ega Saku ja Viimsi pole enam päris normaalsed kohad. Aias pesitsev koer on ju võetud kaitseks kellegi vastu!
Lugemiselamusele jättis väikese jälje tahtmatult tekkiv võrdlusmoment Kõomäe teiste teostega, mille tasemele "Amatöör" siiski ei küündinud (eriti võrdlus "Minu Mustamäega"). Kuid kirjandusliku debüüdina tuleb anda raamatule vägagi kõrge hinne. Loodan, et selliseid debüüte tuleb meie kirjandusmaastikul aina tihedamini ette.
Teisi minu arvustusi saate lugeda blogist aadressil:
http://kirjanduslikpaevaraamat.blogsp...
December 31, 2019
Armin Kõomäe lühijuttude kogumik, on igati suurepärane meelelahutuslik lugemine, eanmus lugusid on küll tugeba seksuaalse alltooniga, mis muutub pika peale kordavaks, kuid samas ei häiri liiati. Stiililt meenutas suti Mihkel Muti lühijutte, olles küll tunduvalt krehvtisem ning teisalt sotsiaalmeediumi sõnaseppa Vello Nelikendkahte, aga olles siiski sisukam. Parim pala oli raudselt - 'Anonüümsed logistikud', kus oli omajagu äratundmise rõõmu kui ka arenemise perspektiivi.
Displaying 1 - 4 of 4 reviews