Sügis, hobused ja vabadus

by Ene Sepp, Reet Trummal (Editor)

Sügisene koolivaheaeg täidab Sigridi ja ta sõbrad rõõmsa elevusega. Sigridit on tallis ees ootamas päris oma hobune ja lisaks meelitab teda sinna võimalus kohata üht noormeest … Oh, kui imeline oleks ise olla talliomanik!

Noored peavad nädal aega talli järele valvama, kuid see polegi nii lihtne, kui algul arvatud. Tagatipuks tuleb veel kuulata isepäise praktikandi Agnese sõna ja lahkarvamused on kerged tekkima. Neil, kel päris oma hobune, peaks ju olema rohkem õigusi, või kuidas? Sigrid ei ole veel unustanud eelmisel aastal juhtunud õnnetust, kuid nüüd vajab tema tuge sõber, kes seisab omakorda silmitsi raske valikuga.

Sigridi ja tema sõprade tegemistest on varem ilmunud teosed „Jagatud suvi“ (2018) ja „Tagasi sadulasse“ (2020)

232 pages, Paperback

Published January 9, 2023

About the author

Ene Sepp is an Estonian writer who started her first book when she was just 14 years old. By now she has published 12 books which critics and readers have praised. Besides Estonia, she has lived in Germany, Austria, New Zealand, and USA. Right now she lives in Estonia with her family and continues to write as much as possible.

Ene Sepp on Eesti kirjanik, kes alustas esimese raamatu kirjutamist vaid 14aastaselt. Praeguseks on tema sulest ilmunud 12 raamatut, mis on pälvinud kiidusõnu nii lugejatelt kui ka kriitikutelt. Lisaks Eestile on ta elanud ka Saksamaal, Austrias, Uus-Meremaal ja USAs. Hetkel elab ta koos perega Eestis ning jätkab kirjutamisega nii palju kui võimalik.

Reviews

[M · Rating 4 out of 5]

Hobused ja siuke nooremate noortekirjandus ei ole otseselt minu teema, aga Ene Sepa loodud Sigridi maailma on alati tore tagasi sukelduda.

Sarjade eelis on see, et saab taas kohtuda toredate tegelastega, kes on justkui sõpradeks saanud ja asuda nendega koos seiklema. Kui esimene raamat oli kadedusest, teine posttraumaatilisest stressihäirest, siis siin raamatus ma konkreetselt läbi tungivat teemat ei täheldunudki. Võib-olla iseseisvumine ja vastutus ja tulevikule mõtlemine, nimelt peavad noored hoidma terve koolivaheaja ratsatalli püsti ja seda vaid verinoore praktikandi abiga. Palju tööd, segased piirid suurenenud iseseisvuse ja uute reeglite vahel toovad kaasa palju sekeldusi kui ka toredaid ja sooje hetki.

[Oskar · Rating 3 out of 5]

Noortekirjanduses püsis pikka aega jaotus poiste- ja tüdrukuteraamatud, millest nüüdseks on peaasjalikult loobutud ning liigutud vanuselise jaotuse manu. Kuid meie enda noortekirjanduses on eraldi tekkinud väike, kuid vägagi elujõuline alajaotus - raamatud "hobusehulludele".

Selle sihtgrupi on oma südameasjaks võtnud Marian Suitso ning Ene Sepp, kes on oma noorteromaanide tegevuse viinud klassikalisest kodu-kool-kodu teljelt hoopis talli ja koplisse. Neist raamatutest saavad noored ratsahuvilised lugeda oma lemmikspordist, kuid ka noorteraamatule nõnda omastest esimestest armumistest, suurtest solvumistest ja tõelisest sõprusest.

Mul on olnud peaaegu igas klassis paar ratsaspordiga tegelevat õpilast ning nende kahe eelpool mainitud autori raamatud on lugemissoovituste jagamise mulle väga lihtsaks teinud. Õpilaste tagasiside on olnud ka positiivne, sest loetuga saavad nad väga kergelt samastuda ja üldiselt on iseseisvalt jätkatud nende väikeste sarjade järgmiste osade lugemisega. Kuid nüüd ootaks meie kirjanikelt raamatuid ka noortele "kergejõustiku-, kossu- ja jalkahulludele", kelle seas on ka omajagu "raamatuhulle".


Teisi minu arvustusi saate lugeda blogist aadressil:
http://kirjanduslikpaevaraamat.blogsp...

[Heli Künnapas · Rating 5 out of 5]

Lugesin seda eraldiseisva teosena, kuigi tean, et see on tegelikult Ene hoburaamatute päris mitme osa. Eraldi oli samuti täiesti mõistetav.

Teose suureks plussiks on, et väga entusiastlikult räägitakse ratsutamisest. Samuti ka selle pahupoolest. Plussid aga jäävad kuidagi rohkem kõlama. Kindlasti on mõnusaks julgustuseks mõnelegi noorele, kes ratsutamisele mõtleb.

Minu pikem arvustus on siin: http://midaheliluges.blogspot.com/202...

[Mariann · Rating 3 out of 5]

http://www.hyperebaaktiivne.ee/2023/0...

Ene Sepp "Sügis, hobused ja vabadus" on helge noorteromaan sügisvaheajast hobusetallis. Võtsin selle käsile eksperimendi korras - mis mulje jätab raamat, kui eelnevad osad lugemata ja hobusefännide sihtgruppi ei kuulu?

Tänapäev, Eesti. Sigrid ootab väga sügisest koolivaheaega, et rohkem aega oma hobusega veeta. Lisaks on neil sõpradega mustmiljon ideed, mida kõike tallis ette võtta. Kindlasti ei takista neid talli saabuv praktikant Agnes. Küll aga selgub äkitselt, et talli omanik Anneli peab ära sõitma ning tundub, et toredal vaheajal on kriips peal. Noored pakuvad välja, et võivad kõik tööd enda peale võtta ja noor praktikandineiu saaks neil täiskasvanuna silma peal hoida. See plaan läheb käiku ning sõbrad saavad tunda, mida tähendab talli eest hoolitsemine. Tööd on palju ja ohjad on Agnese käes.

Tulemus - "Sügis, hobused ja vabadus" on mõnus lugu, mis jääb kuskile laste- ja noortekirjanduse vahele ning annab hea ülevaate, milline on talli igapäevaelu. Otseselt ei seganud, et kohe kolmanda osa kallale asusin, eelmisi lugemata. Nende süžeele oli palju vihjeid-viiteid. Tegelastega lähemalt tutvumiseks oleks kogu sarja lugemine kindlasti kasuks. Ühe osa kohta oli neid veidi liiga palju. Peategelane tabab hästi teismelise tujukust. Sigridi ärritunud mõttelõnga lugedes tuli enda see eluetapp hästi meelde.

Raamatusse jagub kuhjaga kambavaimu ja tsipake liblikaid kõhtu. Ootasin, et on veidi rohkem draamat, kui noored omapäi jäetakse, aga hobusearmastuse kõrvalt ei jagu selleks ruumi. Nad on tõesti südamega asja juures, ent mõni äpardus ikka juhtub. Selliseid helgeid noorteromaane on rohkem vaja!

Aitäh, Ene, raamatu eest!

[Aimi Tedresalu · Rating 4 out of 5]

Seda raamatut meie kodus täitsa oodati, kuigi isiklik hobusehull on hetkel treeningutest loobunud, kuid eks see maailm ole ikka tuttav ja mulle endale meeldib ka väga noortekaid lugeda. See lugu ei läinud millegipärast alguses mu jaoks käima, kuid lõppkokkuvõtteks tõdesin, et tegelikult on selline rahulik raamat ka tore. Muidugi juhtub noortega, kes üheks koolivaheaja nädalaks talli eest hoolitsemise enda vastutada saavad, nii mõndagi, mis paneb nii muigama kui ka asjadele tõsisemalt vaatama. Ja eks natuke ole ka romantikat õhus, kuigi enamasti toimetavad tegelased mõnusasti ilma igasuguste vastassooga seotud intriigideta. Ilmselt kuluks mäluvärskenduseks ära ka eelnevate raamatute ülelugemine, et lood tervikuks kokku panna. Sobib ilmselgelt aga ka eraldiseisva lugemisena. Mis mulle selles raamatus veel meeldis, oli hobuseterminite selgitused joonealusena neile lugejatele, kellele need tume maa on. Mis see okser siis lõpuks on, saingi alles nüüd teada, siiani ajas see väljend mind lihtsalt naerma :)

[Brita · Rating 2 out of 5]

On saabumas sügisvaheaeg ning noored hobusefännid teevad plaane, mida väärtusliku ajaga ette võtta. Talliomanik teatab, et peab ajutiselt ära minema ning ei saa lapsi hobuste juurde lubada. Kavalpead aga kauplevad endale välja, et hoolitsevad talli eest ja vastutasuks saavad praktikandi silme all siiski ka ratsutada. Tallielu korraldamine ei osutu aga sugugi lihtsaks.
See oli huvitav lugu hobusepidamisest ning sügisest, kuid mitte haarav ülejäänud süžee poolest. Kirjutamisstiil on hea, sest peategelane jätab eriti tüütu, õela, parastava ning üleüldiselt ebameeldiva mulje - nii häiriva tegelase tekitamiseks peab kirjanik olema tugev. Tegelikult ei liednud ma siit raamatust ühtki sümpaatset tegelast. Raamatu pealkiri on süžeele sarnaselt nõrk ning mittemidagiütlev.
Kuna raamat on osa mõttelisest sarjast, ei ole seda esimesi raamatuid lugemata ladus lugeda, samas nüüd tean, et ei plaani ka selle sarja teisi osi ette võtta. Paraku pole minu jaoks see raamat autori tugevaim sooritus (võrdluses nt Lumelinnu surmaga, mis oli väga hästi kirjutatud).

[Karolin · Rating 5 out of 5]

Mulle meeldis see raamat väga. Kuna mulle meeldivad hobused ja tegelen ratsutamisega on tore lugeda nendega seonduvaid raamatuid. Raamatus oli juttu näiteks hobuseomanike rõõmudest. Välja oli toodud nii paremaid külgi kui ka halvemaid külgi Lisaks toodi välja ka oma talli pidamise unistus. Kindlasti on palju inimesi kes unistavad oma tallist, kuid nad pole varasemalt tallipidamisega kokku puutunud. Sellest raamatust saab ka sellest natuke rohkem aimu. Oli ka noortevahelisi pingeid ning lahkarvamusi talli tulnud praktikandiga. Raamatu lõpus jäi mulje, et noored said kõigest hoolimata praktikandiga natukene paremini läbi.

[Helena · Rating 4 out of 5]

Ma mäletan selgelt, kui töötasin veel raamatukogus ja Ene käis kohtumas noortega, siis tüdrukud astusid talle julgelt ligi ja küsisid, et millal hobuste raamatule on järge oodata!

Mis puudutab nüüd raamatut ennast, siis ametist tulenevalt hakkan lugedes kohe otsida, mis teemasid võiks teos puudutada. Kuidas ma ka seekord ei otsinud, jõudsin lõpuks järeldusele, et see on lihtsalt üks tore, helge raamat hobusesõpradele. Selliseid raamatuid on ka vaja.
Teoses on noored, kellele meeldivad hobused/ratsutamine ja kogu elu keerleski talli ümber. Sellised täiesti igapäevased vestlused nagu mida vaheajal sõpradega teha, väike seiklus kui Sigrid hobuselt kukub ja hobune jooksu paneb. Imepisike flirt ja väike kiindumine. Tänu sellele sobib lugeda juba üsna varateismelisele. Ma loodan, et meil Eestis neid hobusõpru jagub, kes teost hinnata oskavad :)

[Reelika Raimet · Rating 5 out of 5]

https://raamaturiiulike.wordpress.com...