What do you think?
Rate this book
print(memcpy[]) : Eesti IT-inimeste lugusid
Memcpy kogub eelmise sajandi kaheksa- ja üheksakümnendatel tuule tiibadesse saanud Eesti IT-inimeste lugusid. Kuigi ka nemad seisid hiiglastel õlgadel, läks just see seltskond ja ehitas üles Eesti pangad, telekomid, riigiasutused, IT-firmad ja lõpuks ka iduettevõtted.
Kes need inimesed olid? Kuidas too kogukond toimis? Neile küsimustele otsibki memcpy vastust. Raamat sisaldab kolmekümmet viidete ja märkustega varustatud intervjuud Eesti it-inimestega. Raamatu lõpus on ka nimeloend ja indeks.
Kes need inimesed olid? Kuidas too kogukond toimis? Neile küsimustele otsibki memcpy vastust. Raamat sisaldab kolmekümmet viidete ja märkustega varustatud intervjuud Eesti it-inimestega. Raamatu lõpus on ka nimeloend ja indeks.
430 pages, Paperback
Published December 1, 2022
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 2 of 2 reviews
January 11, 2023
absoluutselt imeline raamat.
ma saan aru, et mõnevõrra nišikas, sest sellisel määral imeline/põnev/liigutav/nostalgiline tundub ta vast ikkagi ainult intervjueeritavatele ja nende isiklikele tuttavatele ja neist otseselt mõjutatud inimestele. ma käisin just sisukorra selle pilguga üle ja täpselt poolte jutustajate kohta saan ausalt öelda, et tunnen neid; suuremat osa ülejäänuid tean.
aga sama lugu ka kõigis mälestustes esinevate inimeste, kohtade, asutuste, arvutiklasside ja süsteemiadministraatorite ja koolide ja firmade ja jututubadega - ma olin seal! jaa, jõudsin kohale veidi hiljem kui siin raamatus esinev seltskond, aga mitte nii hirmus palju hiljem, nad olid veel seal või vähemalt olid jäljed veel täitsa soojad. sel ajal, kui mina olin Tartus põhikoolilaps ja käisin noorte tehnikute maja arvutiringis ja sattusin vahel Vanemuise tn keldri-Yamahade taha või ühel mälestusväärsel korral Tähetorni, olid nemad ülikoolis. sel ajal, kui ma olin gümnaasiumiplika ja veetsin kogu oma vaba aja Laia tn või füüsikahoone terminalide taga või keemiahoone Suni-klassis, olid nemad ülikooli vist juba pooleli jätnud ja administreerisid neid klasse. osad olid Tallinnas, aga nendega sai jutukates hängida. selleks ajaks, kui ma jõudsin TTÜ arvutuskeskuse terminalide juurde (olnuna eelnevalt initsiatsiooniriituse korras semestri jagu Turbo Pascali koodi A4 paberitele kirjutanud), tegid nemad juba igasuguseid kübereid ja uninette. jutukas olid ikka kõik alles. selleks ajaks, kui ma ülikooli lõpetasin, hakkasid nad mind tööle võtma. ja kui nad ära surnud pole, teevad seda ilmselt edaspidigi.
ühesõnaga, need on need hiiglased, kelle õlgadel mina oma IT-karjääriga seisan. kui nemad poleks seal olnud ja neid asju teinud, poleks ka mina praegu siin, kus mina olen. ja üldse oleks kogu elu olnud hoopis teistmoodi ja mul oleks olnud teised sõbrad ja huvid ja koolid ja noh.
seega, jah, kuigi eessõna ütleb, et see pole kaanest kaaneni läbilugemise raamat, siis mina lugesin küll ja nautisin iga rida. ega siin palju selliseid lugusid polnud, mida vähemalt mingi nurga alt poleks enne kuulnud (kui ma oleks elus saanud sendi iga korra eest, kui ma kuulen kedagi mainimas Jaak Loondet, siis oleks liitintress jõudnud mind päris rikkaks teha juba), aga seda toredam ju. ja nii palju igasuguseid armsaid ammuseid asju ja inimesi tuli meelde.
tavalugejale hoiatuseks, et väga palju tehnilist žargooni on siin (oh neid vanaaegsete arvutite ja võrkude parameetreid. mul isiklikult tuleb muidugi liigutuspisar silma, kui üle mitmekümne aasta jälle sellisest ühikust nagu bood kuulen) ja kohati läheb ikka väga insiderite jutuks ära. aga koostaja ja toimetaja on ääremärkustega siin hea töö teinud ja põhiosas võiks olla loetav küll ka kellelegi, kes ise seal ei olnud.
ma saan aru, et mõnevõrra nišikas, sest sellisel määral imeline/põnev/liigutav/nostalgiline tundub ta vast ikkagi ainult intervjueeritavatele ja nende isiklikele tuttavatele ja neist otseselt mõjutatud inimestele. ma käisin just sisukorra selle pilguga üle ja täpselt poolte jutustajate kohta saan ausalt öelda, et tunnen neid; suuremat osa ülejäänuid tean.
aga sama lugu ka kõigis mälestustes esinevate inimeste, kohtade, asutuste, arvutiklasside ja süsteemiadministraatorite ja koolide ja firmade ja jututubadega - ma olin seal! jaa, jõudsin kohale veidi hiljem kui siin raamatus esinev seltskond, aga mitte nii hirmus palju hiljem, nad olid veel seal või vähemalt olid jäljed veel täitsa soojad. sel ajal, kui mina olin Tartus põhikoolilaps ja käisin noorte tehnikute maja arvutiringis ja sattusin vahel Vanemuise tn keldri-Yamahade taha või ühel mälestusväärsel korral Tähetorni, olid nemad ülikoolis. sel ajal, kui ma olin gümnaasiumiplika ja veetsin kogu oma vaba aja Laia tn või füüsikahoone terminalide taga või keemiahoone Suni-klassis, olid nemad ülikooli vist juba pooleli jätnud ja administreerisid neid klasse. osad olid Tallinnas, aga nendega sai jutukates hängida. selleks ajaks, kui ma jõudsin TTÜ arvutuskeskuse terminalide juurde (olnuna eelnevalt initsiatsiooniriituse korras semestri jagu Turbo Pascali koodi A4 paberitele kirjutanud), tegid nemad juba igasuguseid kübereid ja uninette. jutukas olid ikka kõik alles. selleks ajaks, kui ma ülikooli lõpetasin, hakkasid nad mind tööle võtma. ja kui nad ära surnud pole, teevad seda ilmselt edaspidigi.
ühesõnaga, need on need hiiglased, kelle õlgadel mina oma IT-karjääriga seisan. kui nemad poleks seal olnud ja neid asju teinud, poleks ka mina praegu siin, kus mina olen. ja üldse oleks kogu elu olnud hoopis teistmoodi ja mul oleks olnud teised sõbrad ja huvid ja koolid ja noh.
seega, jah, kuigi eessõna ütleb, et see pole kaanest kaaneni läbilugemise raamat, siis mina lugesin küll ja nautisin iga rida. ega siin palju selliseid lugusid polnud, mida vähemalt mingi nurga alt poleks enne kuulnud (kui ma oleks elus saanud sendi iga korra eest, kui ma kuulen kedagi mainimas Jaak Loondet, siis oleks liitintress jõudnud mind päris rikkaks teha juba), aga seda toredam ju. ja nii palju igasuguseid armsaid ammuseid asju ja inimesi tuli meelde.
tavalugejale hoiatuseks, et väga palju tehnilist žargooni on siin (oh neid vanaaegsete arvutite ja võrkude parameetreid. mul isiklikult tuleb muidugi liigutuspisar silma, kui üle mitmekümne aasta jälle sellisest ühikust nagu bood kuulen) ja kohati läheb ikka väga insiderite jutuks ära. aga koostaja ja toimetaja on ääremärkustega siin hea töö teinud ja põhiosas võiks olla loetav küll ka kellelegi, kes ise seal ei olnud.
February 18, 2023
Väga põnev raamat! Huvitav oli teada saada, kuidas on praegused suured tegijad arvutite juurde jõudnud.
Väga soovitan lugeda!
Väga soovitan lugeda!
Displaying 1 - 2 of 2 reviews