Ilmselgelt vajalik raamat ja kindlasti mõjus autorile kõige selle väljakirjutamine hästi. Samas ma oleksin selle lugejate jaoks siiski lühemaks toimetanud, sest kõik need arvutud haiglas olemised olid nii sarnased ja aina kordusid. Võib-olla poleks nii pikalt olnud vaja sellest kirjutada, kuigi eks see näitaski hästi, millise tohutu trauma intsest põhjustab. Üsna delikaatselt oli intsesti kirjeldatud, oleks vast isegi tahtnud rohkem teada, mida üks isa oma lapsega teeb. Ja kummaline, et ema kohta pole siin mingit hinnangut - väga raske uskuda, et ema asjast ei teadnud, kuna kuriteod toimusid nii paljude aastate jooksul. Lugedes tekkis kordi ja kordi küsimus, mis peab olema sellel isal valesti läinud, et tal nii väärastunud seksuaalsed vajadused olid? Et kuidas pealtnäha täiesti tavaline, haritud, viisakas ja lugupeetud mees, ei suuda oma tunge alla suruda ja oma lapsega nii teeb? Täiesti mõistetamatu.
Kuna ravi kestis nii palju aastaid, siis neid kirjeldusi lugedes tekkis isegi vahepeal kärsitus Ida suhtes, et võta end ometi kokku ja lõpeta see lõikumine. Tõesti tuli tahtmine tõmmata paralleel alkohoolikuga, kes aina leiab endale vabandusi, et mitte terveks saada ja aina jätkab. Ilmselt on see minust ebaõiglane, sest ilmselgelt oli Ida haige ja väga tugevalt kahjustatud, samas nagu raamatu lõpp ka näitas - kui ta lõpuks ise otsustas, et ta tahab terveks saada, siis õnnestuski tal sellest haiglate ringist välja murda.
Väga vajalik ja õpetlik raamat kõigile, kes võivad intsesti ohvritega kokku puutuda.