Sügisball

by Mati Unt

Teose kollektiivseks peategelaseks on üks uuem linnaosa koos oma probleemidega. Me kohtume mitme inimesega, linnaosa rajajatest tema põhjakihini. Autor on püüdnud selle mudeli kaudu öelda oma sõna tänapäeva linnatsivilisatsiooni kohta.

Genres: Fiction, Classics

184 pages, Paperback

First published January 1, 1979

About the author

Mati Unt was an Estonian writer, essayist and theatre director.

Unt's first novel, written at the age of 18 after having finished high school, was Hüvasti, kollane kass (Goodbye, Yellow Cat). This made him famous all over Estonia. He studied literature and journalism at Tartu University in Tartu, Estonia.

After this precocious beginning‚ Unt arranged a wide call in the artistic and intellectual circles of Estonia as a writer of the fiction, plays, and criticism. His books The Moon Like the Outgoing Sun, The Debt (1964), On the Existence of life in space, and The Black Motorcyclist rocketed Unt to the top of the novelist world in Estonia. In addition, he served a purpose in bringing avantgarde theatre to post-Soviet Union Estonia. Unt was well known as a theatre director. In 1981, he became a director of the Youth Theatre in Tallinn.

In 1979, his novel Autumn Ball (adapted to a movie in 2007 by Veiko Õunpuu) brought him international recognition. Other books include 1990s Notebook of a Donor and the 2001 play Graal!. Films based on Unt's works Tühirand and Sügisball have been created after his death.

Mati Unt died in 2005. He is buried in the Metsakalmistu cemetery in Tallinn.

Reviews

[Piret Tänava]

Luuletaja peaks nagu ikka häbenema, et ta on ja et ta luuletab. Luulet hinnatakse küll, ja luulet ostetakse, ja ehk loetaksegi, aga üldiselt arvatakse, et kõike, mis pähe tuleb, ei maksa ka välja öelda, ja meest hinnatakse seltskonnas ikka vaikimise järele, luuletaja aga ei saa ju kunagi suud pidad, kirjutab kohe üles, teeb luuletuse...
ma ei tea mulle lihtsalt meeldis see Eero mõtisklus.

[iiris]

see oli lausa pöörane, ei oodanud midagi nii lahedat. nii põnev pala arhitektuuri- ja eluhuvilistele. läksin kohe vanaisale mustamäele külla, temale istub küll. ja no see naljakus, lihtsuse geniaalsus, lapsepõlve tähelepanelikkus ja jagatud mõtted, milles oleme enda arvates üksinda. ja meeste himurus ja naise leplikkus, kui vaatan korra sinu poole siis võiks ju ka abielluda, paar kuud hiljem pettun. ja et elate tuhandekesi koos, aga otsa ei vaata, vb astud kord valest uksest sisse ja ei saa arugi. kuidas leida sütiste teel oma armastatu ust???

[Elisabeth Tiidelepp]

Tuleb välja, et minu sees on alati olnud Mati Undi teksti kujuline auk. Tunnen end ta tekstis hubaselt; see, kuidas ta sõnadega ümber käib, sügab mu jaoks täpselt õiget kohta.

Tema kirjutamisviis mõjub sarnaselt mõtetele – jadad, hästi seoslik liikumine ühelt asjalt teisele; kõige lihtne ja puhas kõla. Tal on minu meelest oskus arutleda väga süüdimatul moel.

Aga ma nautisin seda entsüklopeedialikku vaibi ka, lausa väga. Kuidas ta tegelaste kaudu mingite spetsiifiliste teemadega tegeleb (arhitektuur, ajalugu, luule/looming, bioloogia jpm), sealjuures lihtsalt sülitades fakte. Lisaks kohtasin nii palju võõraid sõnu!

Ma muigasin ja turtsatasin väga mitmeid kordi.

Aga nüüd kõige olulisema juurde – mida teeb kellakägu oma vabal ajal???

[Peeter Talvistu]

Selle raamatu peategelaseks on linn nagu väga mitmetes teistes maailmakultuuri seisukohalt olulistes teostes (ja mitte ainult raamatutes). Või isegi täpsemalt Mustamäe ja seda ajal kui veelgi moodsamana valmib kõrval Õismäe ja Lasnamäe on oma järge ootamas. Ehk siis linn, kui inimest või lausa inimest kui niisugust muutev keskkond. Kuigi Unt on raamatusse pununud sisse ka positiivseid aspekte, on tema arvamus sellisest linnaplaneerimisest suhteliselt selge.

Teisalt on tegu mitmikromaaniga, kus ümbritsevat vaadeldakse erinevate (pea)tegelaste pilgu läbi. Ütlen spoilerina ette ära, et lõpuks saavad nad kõik kuidagi kokku ja see on meeletult kohmakas ja nõme a la 2004. aasta film "Crash", mis võitis küll parima filmi Oscari, kuid mida keegi enam kunagi meenutada ei taha.

Karakteriseeringus ja inimloomusesse kiikamises on Unt tabanud tõeliselt nauditavaid aspekte ja suudab meile pakkuda väga läbinägelikke tõdemusi, kuid millegi pärast soovib ta läbi tegelaste meiega .... ehk on õige sõna "moraliseerida"? ning valib selleks mingi totaalselt jubeda ja iga korraga üha närvidele käivama üleslugemise või entsoklüpedismi võtte, mis kohati muudab teose suhteliselt loetamatuks.

Ühesõnaga, soovitan lugeda ja usun, et võib paljudele meeldida, kuid vähemalt minu jaoks lõi mingid tõsised blokid ette. Oli nagu mingi stiililine ilulemine puhtalt selle pärast, et näidata, kui lahe kirjanik ta suudab olla. Aga jah, head kohad on HEAD kohad!

[Gertrud Soone]

Mõnus laupäevaõhtune mõttemõlgutus Mati Untiga niivõrd igapäevastel teemadel.

Aga miks öelda inimestele, kelle vaadetega me ei nõustu "Käi kuu peale!"? Milline vastutustundetu sooviavaldus - mis küll toimuma hakkaks?!? Autori mõtisklus samal teemal: "Toidujäänustega taldrikuid ja õllepudeleid lendaks Maa poole. Orbiitidel tiirleks okset. Pätid murraksid Kuu küljest kamakaid. Lastele näidataks öösel kosmiliste jõudude heitlusi. Mehed Kuu peal - elu käib!"

Teos, mis pealtnäha räägib mittemillestki ning mille mittemiski peidab endas nii paljut.

[leena]

kummalisel kombel ei saagi tihti aru, kui palju me lähedal elavate inimestega üksteist mõjutame, seoseid loome. organiseerume üksteisest niimoodi mööda, mõistmata situatsioonide tähtsust, mis määravad meid ja me elusid.

tõesti väärt lugemine!

[Helin Puksand]

Kuigi raamat on ammu läbi loetud, siis ometi ei ole ma jõudnud sellest kirjutada. Raamat räägib Mustamäe elanikest, kellel igaühel on oma elu, kuid ometi viib elu neid kokku.

[matilx]

poetasin yhe pisara a muidu oli intrigeeriv 👍mustamäe olemus oli oli midagi

[Pille-Riin Joosu]

tore, humoorikas ja lihtne lugemine, samas undilikult palju detaile ja fakte. lõpplahendus oli okei.

"Kunst, kus tungitakse elu sisse, vaadatakse silma, karjutakse, muudetakse kuju, kaotakse ära, käiakse teises maailmas. Kus kunsti haardest ei pääse" !!!

"Luuletajad on ise lapselikud ega armasta seetõttu lapsi"
"Arhidektid olid arhidektuurist nii tüdinenud, et eelistasid lagedaid välja ja ööbisid telkides"

[Miia]

see oli midagi imelist. fantastiline raamat. puhas 5/5.

[Maarja Lünekund]

See teos oli melanhoolselt kaunis. Nii lihtne, kuid samas võluv sisu. Realistliku igapäevaelu peegel. Mulle meeldis, millise terviku nende inimeste elud ja lookesed moodustasid. Tegelikult on ju päriselus ka nii, me ise lihtsalt ei mõtle sellele või ei pane seda tähele. Igatahes jääb kummitama.

[Mia Lisette]

mans refereerib romaanis

[h-birgit]

august kask ajas mind nii närvi

[säde]

Sügisball. Ma olin kaua tahtnud seda lugeda. Mu praegune eesmärk on lugeda läbi kõik raamatud, mille põhjal Veiko Õunpuu enda filme on teinud.

Sügisballi peategelaseks on Mustmäe. Huvitav oli lugeda sellest kui ''uuest linnaosast''. Raamatu ülesehitus on väga omapärane. Unt väljendab nõnda erinevaid isiksusi nii usutavalt, et leidsin kohe enda elust paralleele inimestega, keda tunnen. Vahepeal tundub nagu Unt proovib enda alteregosid ning nende huvisid selle raamatu kirjutamise kaudu läbi elada. Suur osa raamatust on hunnik suvalisi fakte, mis aitavad kaasa tegelaste mõttemaailma mõistmisele, kuid on vahepeal tüütud lugeda. Kõikide tegelaste loomuste vahel on suur kontrast - ainuke asi, mis neid ühendab, on alkohol.

Raamat väga eestipärane ning usun, et raamatu mõistmiseks peab eesti päritolu olema.

Ma armastan Undi raamatuid ja seda oli hea mõnus kerge lugeda, kuid see ei ole kindlasti tema lemmikteos.

[Kristin Soone]

“pimedas on inimene jõuline, üleliigsed aistingud on välja lülitatud. päeval segab pisiasjade küllus. öö on tähetund nii sõna otseses kui ka kaudses mõttes.”

väga filosoofiline ja poeetiline, räägib erinevate inimeste elust mustamäel ja suudab nad kõik kuidagi lõpuks põimida. väga sügavamõtteline ja tänu sellele läheb kiiresti igavaks. ei loeks uuesti

[Melody Villers]

aga ma ju Armastan nüüd
ütles ta endale iseteadvalt
olen peaagu kindel
et üle pika aja jälle Armastan
ja kas siis Armastuse jõud ei vii meid kokku
kas Armastus pole piisav argument
ja kui ei ole
siis mis ajast ei ole

[Kaisa Sofia]

sobib annelinna sügisesse väga hästi

[Kätrin Välba]

3,5⭐️ Suht huvitav lugeda inimeste teadmatust mõjust teineteisele

[Delfi]

Väga ilus kokkumäng lõpus. Ma sooviksin väga, et mul oleks raamatust oma eksemplar, et ma saaksin mitmeid lõike alla joonida ja uuesti lugeda.

[nietzscheanista]

sügisballi ei toimunudki, mati tõmbas haneks


mida ma nyyd teen kui mul kõik ta jutustused ja romaanid loetud on? keset elu me oleme surmas…🚬🚬💔💔💔

[Kushev]

Despite architect Maurer’s optimistic vision of Mustamäe, the planned neighbourhoods of Eastern Europe did not live up to their idealism. I would describe this book as a great piece of common culture of all planned neighbourhoods, regardless of their country.

‘My, how the world has changed! Maurer thought. In antiquity as many slaves had lived in Athens as there were now inhabitants of Mustamäe. In the thirteenth century, only twice the number the inhabitants of present-day Mustamäe lived in the whole of Estonia. One could probably say walk days before one saw another soul, Maurer thought. It was back in those times that people were strangers to each others, because they never met. Nowadays, on the contrary, they were not strangers but experienced some strange, exciting and encouraging feeling of constant support.’ (52, Unt)

Cheers for Keila Raamatukogu for having this old English edition, released in 1985 by Perioodika.

[Leelo]

järjekordne kuri nali universiumi poolt

aga ma ju Armastan nüüd
ütles ta endale iseteadvalt
olen peaaegu kindel
et üle pika aja jälle Armastan
ja kas siis Armastuse jõud ei vii meid kokku
kas Armastus pole piisav argument
ja kui ei ole
siis mis ajast ei ole

[Loona Mets]

Paneelmaja hingeelu.

[kirkeloom]

ma tahan yhte eerot endale

[aditi]

2.5 tegelikult

[reading instead of sleeping]

i really didnt think a lot throughout this book

[Liisa Pilt]

Üks üheotsapilet Mustamäele, palun. (Ma varsti kirjutan pikemalt)

[liis]

kohati segane, kuid moodustas geniaalse terviku

[Helene]

see raamat oli poolteist aastat mu laual sisustuselement, sümbioosis ühe kunsttaime ja küünlaga
üks päev avastasin, et see on EK6 lugemisvaras olemas ehk mõtlesin miks mitte, ju tuli nüüd siis see aeg
mul on siiralt hea meel, et see aeg lõpuks tuli

[Lotte Suurküla]

Muidu suht chill lugemine aga ma ei saa aru miks seal seda Cunninghami asja nii palju oli?! Lõpp oli äge plottwist muidu