Raamat selgitab ristiusu, Jeesuse ja kiriku tausta. Kuidas võiks midagi mõista või mida miski tähendab. Mõned selgitused on väga lihtsad ja seega ka huvitavad ja harivad. Aga mõned on nii keerulised, et ikka vajavad täiega seedimist ja ilmselt veelkord analüüsimist (täiendavat lugemist).
Mõned mõtted ja tsitaadid raamatust: "Inimlik oli eksida, aga kuratlik on uhkuse tõttu eksitusse jääda." lk 14 "Iga inimene võib eksida! Mitte keegi peale rumala ei hoia kinni eksitusest." lk 14 Enne tuleb küsida: kuhu see tee viib? Ja siis saada teada: "Et tee ei vii kuhugi, ise tuleb minna." lk 25 "Mina usun jumalat küll, aga kas tema mind usub?" lk 26 Sarkastiliselt öeldult - mõne inimese jaoks ongi olemas ainult nn üheteistkümnes käsk: "Sina ei tohi vahele jääda!" lk 61 Issand, anna mulle meelekindlust leppida asjadega, mida ma ei saa muuta, julgust muuta asju, mida ma muuta saan, ja tarkust nende vahel alati vahet teha. lk 111 Jeesus ütles: "Ärge siis hakake muretsema homse pärast, sest küll homne päev muretseb ise enese eest. Igale päevale piisab oma vaevast." lk 119 Arvad, et kiirustades elad küllalisemalt, tegelikult sa ei märka, kuidas elu mööda läheb. Või ongi see hea, et ei märka? ... lk 157 "Iga teed mööda saab minna ainult üksainus kord. Seepärast pean ma praegu kohe tegema kõik heateod, mida suudan teha, ning jagama kogu kaastunde, mis mul on jagada. Ma ei tohi midagi edasi lükata ega tegemata jätta, sest seda teedmööda ei kõnni ma enam iialgi." lk 158
Tahtsin kindlasti selle veel 2023. aastanumbri sees loetud saada.
See raamat jõudis minuni eneseavastuse teekonnal soovitusena ning alguses ma ei teadnudki, et tegemist on leeriõpikuga. Sellegipoolest võtsin varasema usuvastasena eesmärgiks see läbi lugeda ja seedida.
Siiski saab teos minult kolm tähte, sest ta jääb mõttetult keeruliseks. Kõik kirjas olevad mõtted olid tegelikult arusaadavad, aga ma ei mõista seda, miks peab seda nii keerukalt sõnastama? Tuletab mulle meelde mõnda ülikooli bakakursuslase uurimistööd, kus üritatakse näida võimalikult peen ja haritud.
Kuigi mõistan, et teos on ju sirguvatele kristlastele mõeldud, siis jäi mind häirima ka kohatine liialt emotsionaalne käsitlusviis ja hinnangud. Nt miks arvata, et uurimine ja uudishimu on lapsik? Tehti seal maha ka nii mõndagi muud.
Iseenesest annab see hea ülevaate mingitest põhitõdedest veidi vabamas vormis ja teksti sees on mõnusad seletused heebrea ja kreeka keeltest koos toonase ühiskonnatoimimise seletustega. Lisaks sellele on olemas ka piibliviited, mida soovitatakse selle tekstiga paralleelselt lugeda.
Kahju, see oleks võinud nii palju parem kogemus olla, aga tundub, et ma võiks hoopis Masingut lugeda.