Frenchi ja Koulu reisid

French ja Koulu #3

by Indrek Hargla

Kolmas osa menukast sarjast, milles on ühendatud nii klassikaline kelmiromaan, aternatiivajalugu kui fantaasiakirjandus. Taas seiklevad juba lugejatele tuttavaks saanud tegelased: Maavalla rahvalaulik ja arbuja Koulu, tema ustav ori, Burgundia päritolu pisisuli ja ümberriietumisgeenius French, libahundineiu Nell ja poetess Imbi. See maailm meenutaks nagu meie ajaarvamise retrohõngulisi 1920. aastaid, kuid sellele lisandub veel paras ports situatsioonikoomikat ja maagiat. Ehkki taeva all liuglevad küll dirižaablid ja tehnikaajastu tungib peale, pole võlukunst sellest maailmast veel päriselt kadunud. Sedapuhku aga ei toimu tegevus enam Maavallas vaid French ja Koulu peavad ette võtma seiklusküllase rännaku Euroopasse. Nad loobuvad mugavast kodanlaseelust ja asuvad teele Capri saare poole, kus iidsetest aegadest olla säilinud kuulsa nõia Eudoxia saladused, mis võivad Nellile tagasi anda libahundivõime. Frenchile ja Koulule aga sigineb uus vaenlane, kõikvõimas ja mõistatuslik vikont, kes juhib salapärast vabamüürlikku organisatsiooni Dagoberdi Leegion.

Genres: Fantasy

616 pages, Hardcover

Published January 1, 2009

Reviews

[J.j. Metsavana · Rating 3 out of 5]

Lolmanda raamat tegevus on kohati jumalast bueno aga ülemäära ekstreemsused rikuvad vahepeal muljet. Ehk on natuke põnevust, paar isegi päris lõbusat seika ja siis jälle raksti lähevad käiku sellised üledimensioneeritud naljad nagu: Koulu-Väldo-suguelund, Nelli saab kõigest valesti aru jms.

Üks asi mis mind veel häiris oli asjaolu, et Imbist oli tehtud sisuliselt nümfomaan. See tegelane oli tüütu juba ilma selle täiendava tõsiasjata. Nüüd oli ta aga suisa väljakannatamatu. Näiteks pikad kirjeldused kuidas naispoeet üritab rajalt maha võtta absoluutselt iga mehe kes läheduses, sageli kohe mitu neist korraga ja mingile parunile või krahvile tegi terve lõunasöök khm veidraid vihjeid. Lakkus keelega meelalt paberossi ja tegi muud vigurit.

Frenchi ja Koulu siiras-naiivne ja lausa kohati naksitrallidelikult lastesõbralik Maavalla ja Burgundia maailm ei ole sobilik selliste ümber augu käivate naljade jaoks. Kui te ei usu siis proovige kujutada ette stseeni, kus Kingpool kuuleb furgooni uksetaga jäätist limpsivate Muffi ja Sammalhabeme dialoogi ja hakkab selle alusel uskuma, et tegelikult tegid mehed oraalseksi. No ei ole päris õige.

Lisaks siis muidugi veel see ebameeldiv kogu teose cliffhangeriga lõpetamine. Kokkuvõtteks parem kui teine aga mitte nii hea kui esimene.

[Vairo · Rating 4 out of 5]

Seekord on lugu laia-haardelisem, minnakse reisile Lõuna-Euroopasse. Tore oli jälle leida suures koguses muhedaid kahe-mõttelisi, st. ühemõttelisi nalju. Omapärane osa oli "pügamise nipid-trikid" - reaalsed näited, kuidas kellegil nahk üle kõrvade tõmmata.
Raamat ise on korralik telliskivi - et eks on ka aeglasemalt kulgevaid kohti ja kohati on autor üldisest lõbusast taustast tumedamad toonid ja rohkem müstikat sisse lisanud. See nii-öelda põhiliin mulle eriti huvi ei pakkunudki.

[Linda L]

Hoogsam ja huvitavam kui eelmised kaks raamatut. Siiski jäid õhku nõned lahtised otsad ja küsimised. Loodetavasti on tulemas ka järg. Triloogia tugevaim raamat.

[Gilraen Pendragon · Rating 4 out of 5]

Kolmas raamat oli siis üks terviklik lugu (esimeses kahes on mitu lugu) ühest väga pikast otsast, kui Frenchi kõnepruuki laenata (ja Frenchi ning üldse F&K universumi kõnepruuk on kangesti külgejääv). Mis mulle koledal kombel meeldis, oli see, et viimaks ometi jõudsid tegelased (antud juhul siis French ja IMBI!!!) välja ka pügamiseni, milles Imbi osutus üliedukaks.
Lisaks juba klassikalist müsteeriumi, mis muutub iga kord, kui sa hakkad arvama, et sa tead, mis juhtub - või vähemasti iga kord, kui hakkab tunduma, et mõni tegelane teab, mis tegelikult toimub. Muidugi, vahel võiks neil ka õigus olla :p
Mõningane kapsas kiviaeda või lihtsalt imelik on aga see, et vaatamata sellele, et antud universis ei peaks naised mingi eraldi Looduskaitse all olev liik olema, siis French ja Koulu küll arvavad nõnda, nimelt et naisterahvad on mingi uus ja väga eriline liik, kes ei toimi üldse nii, nagu mehed ja kellest ei ole võimalik õigesti aru saada ja kes ise saavad igal võimalusel asjadest valesti aru (vähemalt Nell!) ja kelle psühholoogia ja roll võib peaaegu lambist muutuda ühest seinast teise ja siis kolmandasse (Imbi!). Ma siiralt loodan, et kirjanik ise oma meestegelaste säärast puuet ei jaga :p
Aga nalja sai palju (ehkki jah, see raamat oli oma olemuselt tõsisem kui eelmised ning igasugu üllatusi tuli kah iga kandi pealt) ja hullult põnev oli. Ja minu jaoks jäi lõpp sihukeseks cliffhängeriks, et ma pean vist järgmine kord Indreku käest isiklikult küsima, et järge, jah, palun, kas, kunas???

[Heidi (Heidi's Bookish Adventures) · Rating 3 out of 5]

Sisu oli romaanil väga hea: põnev, leidlik ja sundis pidevalt edasi lugema. Frenchi ümberkehastumised ja pettused rahaga meenutasid The Lies of Lock Lamorat, mis on nüüdisaegsest fantaasiakirjandusest üks parimaid. Kahjuks aga jätkusid juba sarja teisest raamatust tuttavad labased naljad, mis rikkusid üldpilti ikka päris korralikult. Romaani toon ei olnud ka ilma nende naljadeta teab kui tõsine, nii et need "naljad" olid üsna ebavajalikud. Teose lõpus olev cliffhanger ajas närvi, eriti kuna neljandat raamatut pole silmapiiril juba ei tea kui kaua olnud. Teisest tunduvalt parem, aga esimesega päris ühele pulgale seda ei seaks.

[Bärbel · Rating 5 out of 5]

Ei saa kuidagi öelda, et Frenchi ja Koulu elu igav on. Raamat tundus olevat kui üks pikk situatsioonikomöödia. Muudkui samad tuttavad naljad, aga iga kord veidi teistsuguse maskeeringuga. Maagiat on ka täpselt parajas koguses.
Eriti kiidaks sõnavara. Näiteks juurdlesime Imbiga kahekesi põnevusega, et mis kaagid need hegedüssid on, keda teised kardavad. 😃 See iseäralik sõnavara aitab romaani alternatiivuniversumisse palju paremini sisse elada!
Raamatu lõpp oli justkui lahtine, aga tundub, et rohkem pole F&K seeriasse raamatuid juurde kirjutatud. Kahju.

[Jakob Rosin · Rating 5 out of 5]

Tegemist on raamatuga, mida võib lugeda kordi ja kordi.
Seda teost võib klassifitseerida nii ulmeromaani, kui ka kelmi, või kriminulli alla. No jah, võibolla see viimane ei olnud kõige parem pakkumine.
Triloogia kolmest raamatust on ta minu lemmik. Võib-olla ehk sellepärast, et vahemere maade loodus on ääretult põnev ja sealne tegevus samuti. Samuti ei olnud selles osas üleliia tähtsustatud maagiat, vaid enamus juttu käis ju situatsioonide ümber, mis oleks võidud luua ka ilma maagiata.