Eesti: Notes sur l'Estonie

by Richard Millet

«Je suis arrivé à Tallinn dans la nuit, via Vilnius, par un petit bimoteur à peu près vide. Aéroport quasi désert, comme celui de la capitale lituanienne : nul policier, douanier, employé, voyageur, sinon deux ou trois ombres, furtives, de l'autre côté d'une paroi vitrée. Impression de voyager en songe, et dans la nuit des noms plus que sur la terre des hommes. L'Estonie me réconciliera-t-elle avec l'humain, dont le nombre m'inspire une horreur croissante? Dehors, il fait moins vingt-trois degrés. Je me jette avec ivresse dans le froid, entre de hautes piles de neige sale. Jamais je n'ai autant désiré le froid, lequel, à mon grand dépit, s'était dérobé, à Québec, en février 1998, comme il le ferait à Stockholm, en décembre 2001. Je garde en revanche un souvenir heureux de la longue nuit suédoise, où le peu de jour semblait le gant retourné de la nuit.»

Genres: Travel, France, Nonfiction

128 pages, Kindle Edition

First published January 1, 2011

Reviews

[Kristi · Rating 2 out of 5]

Igas reisiraamatus on sihtkoht ikka autori peakuju moodi. Antud raamatus oli autor minu jaoks nii domineeriv, et tema tagant oli raske ära tunda Eestit. Või on minu peakuju lihtsalt nii teistsugune. Ma pole seni lugenud ühtki Millet raamatut, aga selle väikese pilguheitmisega tema mõttemaailma, pole päris kindel, kas tahakski. Ta kordab siin-seal, kuidas tuli Eestisse, et enda mõtteraamist välja saada - ei teagi, kas see tal lihtsalt ei õnnestu või eksis uute mõtete mädasohu.

Kaks siinset rada on eriti kinni stampides ja ei midagi uut.
Esiteks, pole tüütumat asja maailmas, kui inimesed, kes halavad kogu aeg, kuidas tänapäeval enam raamatuid ei loeta. Kes muidu ei tea, näeb ka Goodreadsist, kuidas inimesed loevad üllatavalt palju. Ilmas on alati olnud neid, kes loevad vähe ja kes loevad saasta, aga seda ma ei usu kuidagi, et summaarselt inimesed vähem loevad ja kehvemat kirjandust. Pole ma selle väite juurde näinud ka mingit adekvaatset tõestust. Pigem on see mingi omamoodi poos.

Teiseks, igas linnas on ilu ja inetust. Kui jalutaja suudab näha vaid nõukogudeaegset ja modernsete klaasmajade masendust ning ise Kadriorus ööbides ei pane tähele sealset õdusust või vanalinnas ajastu väärikust, näitab see tahtmatust või suutmatust näha elu mitmed tahke, antud juhul kõike positiivset. Ju on põhjust, miks ta tahab näha ainult nii. Samuti pole mina suutnud aastakümnetega näha Eestis niipalju prostituute, kui autor paari nädalaga.

Hea vähemalt, et Eesti muusika imekombel on suutnud paremasse valgusse pääseda. Ja karget külma on meil tõesti rohkelt.

[Kadi Viik · Rating 1 out of 5]

Eesti naised on nii ilusad yada-yada-yada, mõni on kole ka ja ilmselgelt prostituut kuigi ma temast midagi ei tea yada-yada-yada. Iga kolme rea tagant märkan jälle Naist. Märkan teda ka siis kui ta kogemata sinatades rüvetab mu kaunist keelt. Lisaks veel tüütu etnotsentrism. Oeh.

[Kaur · Rating 2 out of 5]

Autor on ennasttäis prantsuse jobu.
Kaks punkti (mitte üks), sest kohati on naljakas.

[Eloise Sunshine · Rating 3 out of 5]

Lugesin eelnevalt teisi siinseid arvustusi ja olin juba täitsa hirmul, et mis pornot sealt nüüd tulema hakkab. Ei tulnudki. Olid jah oma vaatevinkli ja taustsüsteemi mõjutatud mõtted, mis alati päriselt Eesti või eestlastega kokku ei läinud, aga see oligi tema kogemus ja tema nägemus. Ei saa vaielda, me kõik tajume maailma omamoodi.
Üldiselt aga ei midagi hullu, üks keskealine prantslane on sattunud kummaliste põhjamaalaste hõimu igapäevaelu keskele ega oska esiotsa mõista, miks me säärased oleme. Aga kes käskis siis enda omadega võrrelda?!

***
"Reisida tähendab olla mittekeegi, loobuda kõigist eelarvamustest, vabaneda iseendast: võrratu vabadus."

[Toomas Nipernaadi · Rating 2 out of 5]

Pessimistliku ja pedantse valge mehe hädaldused eksootilise Põhjala otsingul. Aga tekst voolas kohati pingutuseta ning suutäiekaupa ja mõned toredad killud eksisid sekka. Nüüd juurdlen, kas see mis mulle meeldis pärineb autorilt või tuleb tänada ainult tõlkijat Eda Leppa?

[Mona · Rating 1 out of 5]

Nagu mõne söögi kohta öeldakse, et vägistasin selle endale sisse, siis selle raamatu lõpu kohta ütleks ma sama. Mu ema oli selle varemalt läbi lugenud ning lausunud: "Mis raamatu sa mulle andsid? Mingi kiimas vanamehe päevik...". Ausalt öeldes ei oskakski ise täpsemalt öelda.
Lisaks häiris see hala või kibestumus, et nüüdisaegne kirjandus on ikka nii halb ja hukka läinud. Kuidagi tõusiklik, snoob.

[Stiina · Rating 5 out of 5]

Väga hästi kirjutatud teos. Vahel muutub veidi liiga filosoofiliseks, kuid see on pigem värskendav. Sobib kõigile neile, kes soovivad lugeda Eestist välismaalase pilgu läbi või, kes soovivad küll lugeda reisimõtisklusi kuid vajavad puhkus Minu sarjast.