Ordu sügis: Saksa ordu 16. sajandi Liivimaal

by Juhan Kreem

Saksa ordu valitses Liivimaal üle 300 aasta. See raamat võtab vaatluse alla orduvõimu viimased aastakümned keskaja ja varauusaja piirimail. Jutuks tulevad nii organisatsiooni sisemised muutused kui ka järjepidevus. Saksa ordu rüütliks olemine tähendas ühelt poolt kuulumist vaimulikku vennaskonda, millel olid valdused paljudes Euroopa maades ja pikad ristisõjatraditsioonid. Teiselt poolt oli vendade argipäeva keskmes pigem kohalike maavalduste haldamine ja muu ilmalik elu. Ilmalik ja vaimulik põimusid ka orduvendade reaktsioonis luterlikule reformatsioonile. Uurimise tulemused näitavad, et reformaatorlikud ideed olid ordus palju enam levinud kui seni on arvatud. Saksa ordu suutis varauusajal teiseneda sõjalisest rüütliordust vaimulikuks aadlikorporatsiooniks, hiljem puhtalt vaimulikuks orduks, mis tegutseb tänapäevani. Liivimaad 16. sajandi keskpaigas tabanud kriis, eelkõige naabrite surve, viis aga siinse keskaegse valitsemissüsteemi kokkuvarisemiseni ja ordu likvideerimiseni Baltikumis. Nende sündmuste analüüs näitab ordu struktuuride sitkust ja vastupanuvõimet, aga ka saatuslikke nõrkusi.

Juhan Kreem on ajaloolane, Tallinna Linnaarhiivi ja Tallinna Ülikooli teadur. 2008. aastast kuulub ta rahvusvahelisse Saksa ordu ajaloo uurimise komisjoni. Raamatu keeletoimetaja on Hille Saluäär ja kujundaja Mae Kivilo. Raamatu illustreerimisel on kasutatud fotokunstnik Arne Maasiku pildiseeriat Saksa ordu linnustest.

584 pages, Hardcover

Published November 23, 2022

Reviews

[Koit · Rating 5 out of 5]

„Ordu sügis“ on äärmiselt vajalik teos. Oma teemalt on see üks väheseid käsitlusi keskajast, mis ei lasku ebasobivasse romantikasse või rahvuslikusesse. Liiga lihtne on Liivimaa keskaeg taandada iganenud anastajate ja orjade tasemele. Õnneks aga on härra Kreem tõsine ajaloolane, kes tugineb allikatele ning sealjuures kipub veel ära märkima, et ilmselt paljud allikad kajastavad vaid ebatavalisi sündmuseid.

Liivimaa orduharu tegevus 16. sajandil käsitleb aega, kus tõusmas on reformatsiooni tuuled ning väga suur osa raamatust käsitleb ordu ja ordukäskike usutunnistust. Kuna tollal oli tegu poliitilise teemaga, on rõhuasetus igati õigustatud. Ordumeistrite puhul jõuab autor uurida ka nende isiklikke vaateid, kuid enamike käsknike puhul on see liiga suur teema, mida käsitleda. Huvitav oleks olnud suurem rõhuasetus maaisanda ja väikelinnade suhetele reformatsiooniajal. Samuti jäävad üldised ordu suhted enda linnadega pigem hägusaks kuivõrd vaid Riia ja Tallinn on eraldi välja toodud.

Kõiki raamatus tehtud valikuid saab õigustada. Oluliseim on aga teose tulemus: Liivimaa orduharu ei olnud mitte pöördumatus languses vaid alatises muutuses. Ning muutuvad ju kõik riigid oma olemasolu vältel. Seega ei tasu meil meeles hoida baltisakslaste “Plettenbergi kõrgaega” peale mida väidetavalt Liivimaa allakäik oli pöördumatu. Samas, härra Kreemi eesmärk pole ka baltisakslaste ajalookäsitlust täiesti ümber lükata ning Plettenbergi ja tema järglaste vahelised hoiakumuutused on pigem kajastatud struktuursetes teemades kui poliitilises ajaloos.

Soovitan soojalt!

Postitasin arvustuse algselt enda blogis.

[Annar Alas · Rating 4 out of 5]

Väga põhjalik töö, elutöö.
Üllatuseks oli see kui vähe oli Liivimaal orduvendi. Huvitav oli teada saada kuidas jagunes võim piiskopi ja ordumeistri vahel. Lisaks veel keisri, Poola, Rootsi ja Taani roll. Ühes allikas (the Great Rupture) kirjeldab autor, et lääs läks idast mööda alates 15 sajand sest oli mitmeid võimukeskuseid, mis omavahel võistlesid ja seeläbi säilis eraomand, sest võistlejatel oli vaja poolehoidjaid.
Mitte ajaloolasena teeks mulle lugemise lihtsamaks kui:
- viited ja kommentaarid oleksid eristatud; kuna enamus viiteid viitab allikatele, siis ei vaadanud ma mõne aja pärast viiteid, samas sedasi võis mõni autori kommentaar vahele jääda
- rahaühikutes on välja toodud nt mitu riia marka on nii ja nii mitu killingit vms, aga mul pole arusaama, mida see tegelukult tähendab; kasuks oleks kirjeldus, kui palju keskmine inimene teenis ja kulutas, et tekkiks perspektiiv.