Kui ma loen raamatut üle kuu aja, siis tal peab midagi viga olema, seega üle kolme tärni ei paneks. Algus oli nagu ajalooõpik, mistõttu seedisin seda infot nagu saepuru: palju nimesid, numbreid, sümboleid, mis ei mahtunud kõik pähe. Eks oleks ilmselt kasulik ajalugu tunda, aga see pole minu teema...
Viimane osa, kus esitleti geeni definitsiooni muutumist transposonite (jumping genes), miRNA, siRNA, epigeneetilise pärilikkuse ja üldiselt DNA "mitte-kodeeriva" osa keerukuse avastamise tõttu, oli väga huvitav. (DNA-l ei ole kõige tähtsam roll? Relativistlik käsitlus DNAst?) lmselt ka selle tõttu, et autor väljendas lõpuks oma arvamust ja arutles, mitte ei ladunud tuimalt infot lauale.
Igatahes tahaks sellest keerukast geneetika ja evolutsiooni, genotüübi ja fenotüübi seosest paremini aru saada. Peadpööritavalt keeruline ja detailne, aga väga äge:)
P.S. Ma peaks siiski vahepeal midagi peale "õpikute" ka lugema, pea hakkab plahvatama