Hind

by Tõnu Õnnepalu

Armas Lugeja,
Võib juhtuda, et Sa oled seda raamatut lehitsenud, siit-sealt ehk lugenudki mõne rea, siis aga lasknud köitel sülle langeda ja küsinud - või soovinud kü Mis see on? Mida see tähendab?

Olgu Sulle siis kinnitatud, oh Lugeja, et Autor satub sedalaadi küsimuste ees alati suurimasse kimbatusse. Juhul kui need esitatakse talle palgest palgesse, võib ta isegi punastada, kokutama hakata... või ebaviisakalt selja pöörata.

Esimene Seletus on klassikaline (ühtlasi kõige käepärasem) ja kõlab
See raamat on üks lugu - mis ta ka mingil määral ju on? - ja iga lugu, nagu Sa tead, mu Heatahtlik Lugeja, on muinasjutt.
Selle raamatu muinasjutt on niisiis ühest Joonatanist, kes tõmbas kardina eest ära, sest ta tahtis vaadata, mis seal on. Ja seal oli teine kardin. Ja siis ta tõmbas selle eest ära ja sealt nagu paistis midagi... Ja ta võttis kepi ja koti ja läks rändama. Ja see, mis kaugelt paistis millegi muuna, oli ikka ja jälle üks kardin...

Teine Seletus on barokne ja juba sellepärast mulle, Autorile, südamelähedasem.
See Surmatants.

Kolmas seletus kõlab
See raamat on postipõld. Mina olin selle kutsar.

Genres: Fiction

206 pages, Paperback

First published January 1, 1995

About the author

An Estonian author and poet who also writes as Emil Tode and Anton Nigov.

Õnnepalu was born in Tallinn and studied biology at the University of Tartu from 1980 to 1985. He began his writing career as a poet in 1985 and has published three collections of his works. In 1993 he garnered international attention when his novel Piiririik (English translation: "Border State") was published under his pen name 'Emil Tode'. The book was translated into 14 languages and became the most translated Estonian book of the 1990s. That year, he received the annual literary award given by the Baltic Assembly.
Õnnepalu's work often explores topics such as homosexuality, isolation and betrayal.

In 1992, his poem "Inquiétude du Fini" was performed as a choral piece, with notable Estonian composer Erkki-Sven Tüür acting as conductor.

In addition to writing novels, Tõnu Õnnepalu has translated works into Estonian from the French language by such authors as François Mauriac, Charles Baudelaire and Marcel Proust and has written for such English language publications as the Poetry Society. Tõnu Õnnepalu is also a member of the Board of Governors of the Eesti Maaülikool (Estonian University of Life Sciences) in Tartu.

From: https://en.wikipedia.org/wiki/T%C3%B5...

Reviews

[Piret · Rating 4 out of 5]

“Aga ta jõuab näha ainult seda, kuidas surilinade valevus kaante alla kaob ja selle hetke jooksul jõuab ta veel näha - ja ta on selles täiesti kindel, kuigi seda näha on peaaegu võimatu ja kuigi ta sellest kellelegi rääkida ei kavatse -, et väikestele kokkupandud kätele, vahajatele sõrmenukkidele, mis oma värvi poolest vaevalt eristuvad linadest, laskub just enne kaane langemist üks suur valge liblikas, hiigelsuur ja lumivalge, aga selgete mustade tiivasoontega. Paneb tiivad kokku ja lööb lahti, ja siis langeb kirstukaas ja kohe selle järel langevad kirstukaanele esimesed rasked vihmapiisad - nagu oleks liblikas veel viimasel minutil vihma eest varju lipsanud.”

[Grete Kaio · Rating 3 out of 5]

Ma olen Õnnepalu päris palju lugenud. Mulle tundus, et selles teooses kajas väga palju "Flandria päevik" noote. Aga ma ei leidnud endale midagi. Sōnad olid ilusad, lugu ka, aga järelikult minu jaoks vale aeg.