What do you think?
Rate this book
Nullpunkt
«Nullpunkt» on aus ja ilustamata romaan 21. sajandi algusaastate Eesti koolinoorte elust. Peategelasel, probleemsest kodust ja halvast koolist pärit Johannesel õnnestub end ühte Tallinna eliitkooli sisse rääkida, kuid peagi avastab eluterve ja hea huumorimeelega poiss eneselegi üllatuseks, et erinevate kokkusattumuste tõttu on ta klassikaaslaste poolt jõuliselt heidikustaatusse tagandatud ning tema ees seisab vankumatu sotsiaalne blokaad. Esialgu proovib Johannes küll enda mainet päästa, kuid nagu rabalaukas üksida rappides vajub üha sügavamale ja sügavamale, kuni põhja enam pole ja lootust ei paista.
Kui tema elupüramiidi kolm peamist tahku – kodu, sõbrad ja kool – kokku vajuvad, avastab poiss, et elu ei ole sellisena enam elamist väärt ning nurkasurutuna, emotsionaalselt ja füüsiliselt läbiklobituna mõistab, et tal ei ole enam midagi kaotada. Ta jõuab nullpunkti. Ta ei taha enam elada, kuid leiab end kogudes enesetapule alternatiivse lahenduse: ta hakkab enda elu looma selliseks, nagu ise tahab. Johannes ei proovi muuta tingimusi enda ümber, vaid kohandab ennast just selliseks, nagu vaja. Ta töötab välja skeemi, kuidas saavutada populaarsus ja aktsepteeritus ning hakkab seda mineviku survest ja oleviku löökidest hoolimata jõuliselt rakendama.
Kirjanik Jim Ashilevi: «Nullpunkt» on raamat ülesaamisest. See on häbenematu ülestähendus ühest põrgust, kuhu «erilised» koolinoored päevast päeva saadetakse ja kust mõned neist iial välja ei tule. See raamat saavutab kõige raskema – sellest põrgust väljatuleku ja seda on raske pidada vähemaks kui suursaavutuseks. Õigupoolest võib raamatu kangelast kannustav tahe mõjuda küüniliste ja irooniliste stsenaariumidega harjunud inimesele võõristavaltki.
See on lugu ohjade haaramisest. Mitte oma elu välja teenimisest, vaid oma elu tegemisest. Otsusest olla see, kes oled. Otsusest olla hea. Tahtest olla õnnelik ilma, et keegi seda õpetada oskaks. See on saamislugu. Pole kahtlust, et see raamat jõuab vähemalt ühe noore inimeseni nagu köis sügavasse pimedasse kaanetatud kaevu. Ja mitte poomiseks, vaid selleks, et tulla välja päikese kätte. Sest kõigil on koht päikese all. Ja päikesel on sinust ükskõik. Aga sina armasta teda sellegipoolest, teadagi miks. Ja võib juhtuda, et kaevust välja tulles pole sind tervitamas päike, vaid lägane vilisev hall Eesti sügistalv. Siis hangid vihmavarju ja head saapad.
Margus Karu sündis 1984. aastal Tallinnas. 2003. aasta kevadel alustas õpinguid Tallinna Ülikoolis filmirežissööri erialal. Ta on töötanud produktsioonifirmas reklaami- ja filmiprodutsendina ning võitnud mitmeid erialaseid auhindu. «Nullpunkt» on autori esimene romaan.
Kui tema elupüramiidi kolm peamist tahku – kodu, sõbrad ja kool – kokku vajuvad, avastab poiss, et elu ei ole sellisena enam elamist väärt ning nurkasurutuna, emotsionaalselt ja füüsiliselt läbiklobituna mõistab, et tal ei ole enam midagi kaotada. Ta jõuab nullpunkti. Ta ei taha enam elada, kuid leiab end kogudes enesetapule alternatiivse lahenduse: ta hakkab enda elu looma selliseks, nagu ise tahab. Johannes ei proovi muuta tingimusi enda ümber, vaid kohandab ennast just selliseks, nagu vaja. Ta töötab välja skeemi, kuidas saavutada populaarsus ja aktsepteeritus ning hakkab seda mineviku survest ja oleviku löökidest hoolimata jõuliselt rakendama.
Kirjanik Jim Ashilevi: «Nullpunkt» on raamat ülesaamisest. See on häbenematu ülestähendus ühest põrgust, kuhu «erilised» koolinoored päevast päeva saadetakse ja kust mõned neist iial välja ei tule. See raamat saavutab kõige raskema – sellest põrgust väljatuleku ja seda on raske pidada vähemaks kui suursaavutuseks. Õigupoolest võib raamatu kangelast kannustav tahe mõjuda küüniliste ja irooniliste stsenaariumidega harjunud inimesele võõristavaltki.
See on lugu ohjade haaramisest. Mitte oma elu välja teenimisest, vaid oma elu tegemisest. Otsusest olla see, kes oled. Otsusest olla hea. Tahtest olla õnnelik ilma, et keegi seda õpetada oskaks. See on saamislugu. Pole kahtlust, et see raamat jõuab vähemalt ühe noore inimeseni nagu köis sügavasse pimedasse kaanetatud kaevu. Ja mitte poomiseks, vaid selleks, et tulla välja päikese kätte. Sest kõigil on koht päikese all. Ja päikesel on sinust ükskõik. Aga sina armasta teda sellegipoolest, teadagi miks. Ja võib juhtuda, et kaevust välja tulles pole sind tervitamas päike, vaid lägane vilisev hall Eesti sügistalv. Siis hangid vihmavarju ja head saapad.
Margus Karu sündis 1984. aastal Tallinnas. 2003. aasta kevadel alustas õpinguid Tallinna Ülikoolis filmirežissööri erialal. Ta on töötanud produktsioonifirmas reklaami- ja filmiprodutsendina ning võitnud mitmeid erialaseid auhindu. «Nullpunkt» on autori esimene romaan.
365 pages, Paperback
First published January 1, 2010
13 people are currently reading
337 people want to read
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 30 of 47 reviews
January 15, 2022
sügavalt häiriv LGBT representation ja laskesuusatamise mahategemine ://
February 14, 2024
depressiooni lahendus on jooksmine?
December 17, 2020
Kui oled kaelani sitas ei saa pead norgu lasta ja just sellest see raamat räägibki. Kuidas võidelda läbi sita ja teha ISE endale parem elu selmet lihtsalt vinduda.
February 9, 2025
“minu kaastunne sai nii palju kolki, et ta kolis lihtsalt minema ja tema asemel on nüüd suur auk, kust kõik, kes kaastunnet otsivad, lihtsalt läbi lipsavad ja minevikku kaovad.”
ma ei tea, kas see on sellepärast, et see on esimene raamat, mille ma viimase aasta jooksul ilma pikkade pausideta ära lugesin, aga see väga meeldis mulle. see oli väga kaasahaarav ja ma ei saanud seda eriti lihtsalt käest ära panna. love it, et kõik GAG reference’id olid tuttavad, aga rootsi õpetaja pille DEFO pole juta ;). siiski see lõpplahendus andis veits “kui sa oled õnnetu, ole lihtsalt õnnelik” vibe aga whatever. hurraa!!!
ma ei tea, kas see on sellepärast, et see on esimene raamat, mille ma viimase aasta jooksul ilma pikkade pausideta ära lugesin, aga see väga meeldis mulle. see oli väga kaasahaarav ja ma ei saanud seda eriti lihtsalt käest ära panna. love it, et kõik GAG reference’id olid tuttavad, aga rootsi õpetaja pille DEFO pole juta ;). siiski see lõpplahendus andis veits “kui sa oled õnnetu, ole lihtsalt õnnelik” vibe aga whatever. hurraa!!!
March 29, 2015
"Mida sa kõige rohkem kardad?" küsib Saša Johannese käest. Vastuseks on "Isolatsiooni!". Hirm isolatsiooni ees on ilmselt enamike inimeste suurimaks hirmuks ja seda olenemata vastaja vanusest või hetke "õnneastmest" (surm või üksindus on tegelikult ju ainult isolatsiooni võimalikud variatsioonid). Isolatsiooni sattumine võib juhtuda vägagi kergekäeliselt või ka täieliku juhuse läbi. Näiteks asetades klassiõelt laenatud rootsi keele vihiku oma kirjutuslaual nullpunktist 40 cm paremale kannad järgneva kooliaasta vältel tiitlit "Uus poiss!", aga asetades vihiku 40 cm vasemale pälvid tiitli "Sa kuradi tropp!". Margus Karu romaani "Nullpunkt" peategelane Johannes asetas laenatud vihiku kahjuks 40 cm vasakule ja temast sai paaria oma klassis.
Vahel läheb lihtsalt nii, et kõik halb mis juhtuda saab juhtub sinuga. Johannese elus jookseb paari kuuga kõik karidele. Perekond, uus kool ja vanad "sõbrad". Mitte midagi ei õnnestu ja enne rohekalt helendanud "Väljapääsu" silt koridori lõpus hakkab juba kahtlaselt vilkuma. Samas ei ole Johannes allaandja tüüpi ning otsustab oma uueks juhtmõtteks võtta moto "When life gives you lemons, make lemonade".
Margus Karu romaani suurimaks plussiks on eitav suhtumine mõtteviisi: "Kannata ära see aeg! Varsti lähed ülikooli või tööle. Siis õige ellu alles algab!". Miks peaks ükski noor oma aastaid raiskama kannatades ja püsivat hirmu tundes? Ootama vaikides seda "helget homset", mis ei pruugi kunagi tulla. Kohe tuleb tegutsema hakata! Juba täna tuleb enda juures või ümbritsevas maailmas midagi muuta! Mõistmine, et maailma kõige kallim ja defitsiitsem "maavara" on tegelikult aeg, saabub enamike inimesteni kahjuks lootusetult hilja.
Johannes otsustabki nii endale kui ka maailmale tõestada, et tegemist ei ole "täieliku idikaga". Seda tehes avaldub Johannese tegelik kahepalgelisus. Nimelt on tema eesmärgiks kuuluda oma klassi "vaprate ja ilusate" hulka ning kustutada igaveseks heidiku kuulsus. Eesmärgini jõudmiseks tõrjub Johannes koheselt kõrvale Stinwaldi sõbrunemise katsed ja lahterdab klassivenna "totaalsete veidrike kategooriasse". Mille poolest erineb Stinwaldi lumelaua leiutaja küsimus Johannesse nähtamatute sõprade naljast? Tegelikkuses püüavad mõlemad poisid sotsiaalseid barjääre maha lõhkuda, kuid sõnaosaval ja huumorisoonega Johannesel tuleb see lihtsalt palju loomulikumalt välja. Stinwald peab leidma enda tugevamad küljed ning sarnaselt Johannesele need maksma panema.
Kindlasti ei ole tegemist ainult koolinoortele mõeldud teosega. Teos on omamoodi ajakapsel kõigile lugejatele, kelle kooliaastad jäid sajandivahetuse perioodi (olgu need veedetud geto- või eliitkoolis). Mobiil oli veel imeasi ja Viru Keskus oli kaetud alles tellingutega. Isiklikult oleksin olnud Johannese koolivend tema Lasnamäe perioodist (selgus, et raamatu autoriga ma olingi!). Paar klassi madalamal käiv pätakas, kellest poleks koridori peal kunagi välja tehtud. Kaheaastane vanusevahe tähendas ju põhi- ja keskkoolis kuulumist täiesti teise põlvkonda.
"Nullpunkti" populaarsust noorte lugejate seas on juba tõestanud edukad müüginumbrid raamatupoodides, lavastus Rakvere teatris ja mõned kuud tagasi kinodes esilinastunud film. Paljudes koolides on romaan end ka sisse murdnud kohustusliku kirjanduse nimekirjadesse. Mõnda vanemat lugejat võib muidugi ära kohutada teoses leiduv keelekasutus, kuid siin tuleb jääda ikkagi realistideks ning tõdeda, et lilledest ja päiksepaistest koolinoored omavahel just ei räägi. Proovige lasta kõrvust mööda mõned vängemad sõnad ning kuulake millest noored tegelikult omavahel räägivad. Täpsemalt, miks nad mõnega enda seast üldse ei räägi!
PS: Lõpetuseks ühe endise lasnaka näpuviibutus teisele endisele lasnakale:
"Mihkli maja on Lasnamäe piiril Pirita-Kosel, kust saab kenasti Hundikuristikust üles ronida ja mööda Paevälja tühermaad koju kõmpida."
Hundikuristik asub Kadrioru pargi juures, mitte Pirita-Kose kandis.
Teisi minu arvustusi saate lugeda blogist aadressil:
http://kirjanduslikpaevaraamat.blogsp...
Vahel läheb lihtsalt nii, et kõik halb mis juhtuda saab juhtub sinuga. Johannese elus jookseb paari kuuga kõik karidele. Perekond, uus kool ja vanad "sõbrad". Mitte midagi ei õnnestu ja enne rohekalt helendanud "Väljapääsu" silt koridori lõpus hakkab juba kahtlaselt vilkuma. Samas ei ole Johannes allaandja tüüpi ning otsustab oma uueks juhtmõtteks võtta moto "When life gives you lemons, make lemonade".
Margus Karu romaani suurimaks plussiks on eitav suhtumine mõtteviisi: "Kannata ära see aeg! Varsti lähed ülikooli või tööle. Siis õige ellu alles algab!". Miks peaks ükski noor oma aastaid raiskama kannatades ja püsivat hirmu tundes? Ootama vaikides seda "helget homset", mis ei pruugi kunagi tulla. Kohe tuleb tegutsema hakata! Juba täna tuleb enda juures või ümbritsevas maailmas midagi muuta! Mõistmine, et maailma kõige kallim ja defitsiitsem "maavara" on tegelikult aeg, saabub enamike inimesteni kahjuks lootusetult hilja.
Johannes otsustabki nii endale kui ka maailmale tõestada, et tegemist ei ole "täieliku idikaga". Seda tehes avaldub Johannese tegelik kahepalgelisus. Nimelt on tema eesmärgiks kuuluda oma klassi "vaprate ja ilusate" hulka ning kustutada igaveseks heidiku kuulsus. Eesmärgini jõudmiseks tõrjub Johannes koheselt kõrvale Stinwaldi sõbrunemise katsed ja lahterdab klassivenna "totaalsete veidrike kategooriasse". Mille poolest erineb Stinwaldi lumelaua leiutaja küsimus Johannesse nähtamatute sõprade naljast? Tegelikkuses püüavad mõlemad poisid sotsiaalseid barjääre maha lõhkuda, kuid sõnaosaval ja huumorisoonega Johannesel tuleb see lihtsalt palju loomulikumalt välja. Stinwald peab leidma enda tugevamad küljed ning sarnaselt Johannesele need maksma panema.
Kindlasti ei ole tegemist ainult koolinoortele mõeldud teosega. Teos on omamoodi ajakapsel kõigile lugejatele, kelle kooliaastad jäid sajandivahetuse perioodi (olgu need veedetud geto- või eliitkoolis). Mobiil oli veel imeasi ja Viru Keskus oli kaetud alles tellingutega. Isiklikult oleksin olnud Johannese koolivend tema Lasnamäe perioodist (selgus, et raamatu autoriga ma olingi!). Paar klassi madalamal käiv pätakas, kellest poleks koridori peal kunagi välja tehtud. Kaheaastane vanusevahe tähendas ju põhi- ja keskkoolis kuulumist täiesti teise põlvkonda.
"Nullpunkti" populaarsust noorte lugejate seas on juba tõestanud edukad müüginumbrid raamatupoodides, lavastus Rakvere teatris ja mõned kuud tagasi kinodes esilinastunud film. Paljudes koolides on romaan end ka sisse murdnud kohustusliku kirjanduse nimekirjadesse. Mõnda vanemat lugejat võib muidugi ära kohutada teoses leiduv keelekasutus, kuid siin tuleb jääda ikkagi realistideks ning tõdeda, et lilledest ja päiksepaistest koolinoored omavahel just ei räägi. Proovige lasta kõrvust mööda mõned vängemad sõnad ning kuulake millest noored tegelikult omavahel räägivad. Täpsemalt, miks nad mõnega enda seast üldse ei räägi!
PS: Lõpetuseks ühe endise lasnaka näpuviibutus teisele endisele lasnakale:
"Mihkli maja on Lasnamäe piiril Pirita-Kosel, kust saab kenasti Hundikuristikust üles ronida ja mööda Paevälja tühermaad koju kõmpida."
Hundikuristik asub Kadrioru pargi juures, mitte Pirita-Kose kandis.
Teisi minu arvustusi saate lugeda blogist aadressil:
http://kirjanduslikpaevaraamat.blogsp...
July 8, 2018
Johannese tõus klassihierarhias käis veidralt kiirelt ja lihtsalt. Tõmba aga ennast vormi, osta kallid riided ja hakka klassi klouniks. Samuti mind häiris Johannese iseloom. Et ta lõpuks oli enda meelest välja teeninud selle positsiooni, samas teiste heidikute norimine ja ignomine oli nagu ok, peaasi et see tema polnud. Samuti ei suutnud ma temaga samastuda. Mul ei olnud kooli ajal sellist kuuluvusevajadust, et hirmsasti tahaks nüüd kooli poppide lastega läbi käia. Mul on sügavalt pohhui neist, ma ajasin juba siis oma asja. Hirm isolatsiooni ees? Ma ei tea, ei kurdaks.
Aga eks see on iga inimese asi, miks ta raamatuid loeb - kas tahab realismi, mis vahel on masendav ja tihti ebaõiglane, või tahab õnneliku lõpuga muinasjuttu, kus pahad saavad karistuse/õppetunni ning kannatusi talunud kangelane saab tüdruku ja pool kuningriiki (ehk siis Bianca, raha.. Ja terve ema).
Aga eks see on iga inimese asi, miks ta raamatuid loeb - kas tahab realismi, mis vahel on masendav ja tihti ebaõiglane, või tahab õnneliku lõpuga muinasjuttu, kus pahad saavad karistuse/õppetunni ning kannatusi talunud kangelane saab tüdruku ja pool kuningriiki (ehk siis Bianca, raha.. Ja terve ema).
This entire review has been hidden because of spoilers.
May 12, 2025
Halb LGBT representation, aga ilma selleta oli raamat fantastiline. Ma ikka mäletan kui kodu lähedale see lõi kui vend rõdul istus ja mõtles kas hüppab või mitte. Ma olen väga õnnelik, et minu põhikooli õpetaja pani meid seda lugema. Peaaegu terve klass oli selle ära lugenud ja kõigile meeldis. Vaatasime lausa filmi ja kõik koos kollektiivselt nõustusime, et raamat oli 1o0% parem.
Väga soovitan
Väga soovitan
March 17, 2019
Elutruu.
Hästi ja ladusalt on sõnad ritta seadud. Mõtte leiab siit loost ka igaüks ja mis iganes "küpsusastmes" keegi on. Väga hästi on kinni püütud see tunne, kui hing tahab suutmatusest enam üldse eluga jamada kinni jääda...
Hästi ja ladusalt on sõnad ritta seadud. Mõtte leiab siit loost ka igaüks ja mis iganes "küpsusastmes" keegi on. Väga hästi on kinni püütud see tunne, kui hing tahab suutmatusest enam üldse eluga jamada kinni jääda...
June 25, 2023
Ammu pole peaegu päevaga raamatut läbi lugenud, et tekkis tore tunne, kui kell 2 öösel ta lõpetatud sai ja rahuloleva tundega magama minna.
Lugu ma ise ei oska väga kirjeldada väga huvitavalt ega teise pilgu alt, millega teised seda juba on, et võib öelda, et see on klassikaline enesearendus romaan, kus peategelane, kes langenud oma maldamasse punkti ei anna alla ja hakkab ennast parandama, et muuta oma elu selleks, mida ta soovib elada.
Suurim kriitika, mida loole saan anda on see, et see on liiga sõltuv kokkusattumistest, mis on sinna pandud, et lugu viia sinna poole kuhu autor seda soovib. Need ei tunud nii naturaalsed ja andsidt lugedes tunde, et okei nüüd peame selle poole minema, aga mul ei tule pähe kõige sujuvamat üleminekut. Olgus see nende plaanitud kokkusaamine teise riigi õpilastega, ühe inimese üllatuslik rikas pere liige või inimese loomingulise karjääri plahavtuslik algus, mis toob talle palju tähelepanu ja teised väiksemad ning suuremad juhtumised. Nende ülerohkus tekitab sellise tooniga loos, kus tahab autor näidata lugejale ja eriti lugejale, kes võib samades olukordades, et asjad lähevad paremaks, kui pingutada. Kas poleks parem nädata lugu, kus tegelane enda olukorda parandades kõige ei saavuta edukust, aga ei anna alla, sest ajutised tagasilükked ei peata sind igavesti elus, kui see, et tegelase päästab tema just saadud uue sõbra ootamatu rikkus või tema mitte varem mainitud talent kirjutamisele, millega ta koheselt edukust saavutab?
Muid suuri vingumusi raamatu kohta mul pole öelda, et võin kokkuvõtval öelda, et see on tegelt ikka parimate eesti noorteromaanide hulgas ja saan aru, miks see nii loetud on ning samuti soovitaks lugeda nii noortel, kui vanematel inimestel.
Nagu Jim Ashilevi ütles: "Selline raamat võib päästa elusid."
Lugu ma ise ei oska väga kirjeldada väga huvitavalt ega teise pilgu alt, millega teised seda juba on, et võib öelda, et see on klassikaline enesearendus romaan, kus peategelane, kes langenud oma maldamasse punkti ei anna alla ja hakkab ennast parandama, et muuta oma elu selleks, mida ta soovib elada.
Suurim kriitika, mida loole saan anda on see, et see on liiga sõltuv kokkusattumistest, mis on sinna pandud, et lugu viia sinna poole kuhu autor seda soovib. Need ei tunud nii naturaalsed ja andsidt lugedes tunde, et okei nüüd peame selle poole minema, aga mul ei tule pähe kõige sujuvamat üleminekut. Olgus see nende plaanitud kokkusaamine teise riigi õpilastega, ühe inimese üllatuslik rikas pere liige või inimese loomingulise karjääri plahavtuslik algus, mis toob talle palju tähelepanu ja teised väiksemad ning suuremad juhtumised. Nende ülerohkus tekitab sellise tooniga loos, kus tahab autor näidata lugejale ja eriti lugejale, kes võib samades olukordades, et asjad lähevad paremaks, kui pingutada. Kas poleks parem nädata lugu, kus tegelane enda olukorda parandades kõige ei saavuta edukust, aga ei anna alla, sest ajutised tagasilükked ei peata sind igavesti elus, kui see, et tegelase päästab tema just saadud uue sõbra ootamatu rikkus või tema mitte varem mainitud talent kirjutamisele, millega ta koheselt edukust saavutab?
Muid suuri vingumusi raamatu kohta mul pole öelda, et võin kokkuvõtval öelda, et see on tegelt ikka parimate eesti noorteromaanide hulgas ja saan aru, miks see nii loetud on ning samuti soovitaks lugeda nii noortel, kui vanematel inimestel.
Nagu Jim Ashilevi ütles: "Selline raamat võib päästa elusid."
May 31, 2022
Tegin üle pika aja gastrolli noorsookirjanduse maailma. Päris kosutav retk. Olen täitsa nõus nende pedagoogidega, kes on selle raamatu põhikooli lõpuklassides kohustusliku kirjanduse sekka on arvanud. Hästi inimlik lugu, mille sarnaseid tiksub meie kõrval vist iga päev, tohutult sümpaatne peategelane ja päris tabavalt kirjeldatud nullindate alguse Tallinna vaib. Liiga sügavad ülejäänud karakterid just pole, aga kellel sellest täisealiseks saamise ajast ikka mega sügava hingeeluga tegelasi meenub. Ja eks kogu see seltskond ole ka peategelasele kulissiks ju. Igatahes teismelistele inimestele hea lugemine kindlasti ja mulle tõi hardunud naeratuse näole kohati. Vahel aga oli peategelasest kohe täitsa päriselt ääretult kahju. Lisaks näitas see lugu suht halastamatu selgusega, kui lambist võib koolikollektiivis sotsiaalne suhtlus täiesti ära keerata, millised haledad karjaloomad kooliskäijad olla võivad ja kui keeruline on seda kõike ree peale tagasi saada. Ja raamat sisaldas vähemalt üht suurepärast tsitaati: “Ega kolmekümneaastased inimesed ei hakka sellepärast maha rahunema ja kodusemaks jääma, et nad on kolmkümmend ja et nii on kombeks. Mingil ajal hakkad lihtsalt tahtma teisi asju elus, ei taha enam iga nädal kolm korda purju juua ja ööklubis lantida ja pärast mitte midagi mäletada. Tahad hoopis veini juua ja raamatut lugeda.” Vaat nii :)
May 13, 2025
Alguses jääb mulje, et Johannes soovib elus uue lehe keerata. Ta vahetab kooli, sest soovib saada paremat ja tugevamat haridust. Vanas koolis jagatud häid hindeid „naeratuste“ eest. Nägin soovi vabaneda vanadest alkoholi lembestest semudest, kes segasid noormehel keskenduda õppimisele jne, jne. Hulk kurbi ja kurbust täis lehekülgi.
Vahepealne osa.
Vaatamata sellele, et uues koolis ei läinud kõik päris plaanipäraselt, suudab Johannes siiski jalul püsida ja edasi liikuda. Kuid siis, kui kõik hakkab Johannese jaoks ülesmäge minema muutub raamat kahtlaseks. Mingil põhjusel ei ole parem ja tugevam haridus tema jaoks enam prioriteet number üks. Oluline on ainult, et kool saaks lõppeatud ja seda ükskõik millisel viisil. Vanad joodikutest sõbrad vahetatakse uute peoloomade vastu ja joomapeod jätkuvad jne, jne. Tekkib küsimus, milleks üldse kooli vahetada vaja oli?
Ning lõpp.
Mis siis muutis Johannese populaarsekt: sportlik keha, Saša ostetud kallid riided ja klouniks olemine. À la „Tule, tee nalja!“
Ühesõnaga, saab ring mõneti täis ja lõpp on sama tume kui algus. Kui oled populaarne ja popid õpilased armastavad sind, võid klassi heidikutele selja keerata.
Vahepealne osa.
Vaatamata sellele, et uues koolis ei läinud kõik päris plaanipäraselt, suudab Johannes siiski jalul püsida ja edasi liikuda. Kuid siis, kui kõik hakkab Johannese jaoks ülesmäge minema muutub raamat kahtlaseks. Mingil põhjusel ei ole parem ja tugevam haridus tema jaoks enam prioriteet number üks. Oluline on ainult, et kool saaks lõppeatud ja seda ükskõik millisel viisil. Vanad joodikutest sõbrad vahetatakse uute peoloomade vastu ja joomapeod jätkuvad jne, jne. Tekkib küsimus, milleks üldse kooli vahetada vaja oli?
Ning lõpp.
Mis siis muutis Johannese populaarsekt: sportlik keha, Saša ostetud kallid riided ja klouniks olemine. À la „Tule, tee nalja!“
Ühesõnaga, saab ring mõneti täis ja lõpp on sama tume kui algus. Kui oled populaarne ja popid õpilased armastavad sind, võid klassi heidikutele selja keerata.
November 26, 2018
See raamat räägib Johannesest, kes on pärit halvast koolist ja probleemsest perekonnast, kuid ta räägib ennast ühte eliitkooli sisse. Paraku varsti ta taipab, et kõik ta klassikaaslased on ta heidikustaatusesse taandanud. Kui ta elu kolm tahku - kodu, kool, sõbrad - kokku vajuvad, mõistab Johannes, et ta on jõudnud nullpunkti. Ta töötab skeemi, kuidas saavutada populaarsus ja aksept teiste klassikaaslaste poolt ning hakkab seda kõigest hoolimata rakendama.
Autor ütleb selle raamatuga: "Sa võid olla see, kes olla tahad, ja elada täpselt sellist elu, nagu tahad, sõltumata sind ümbritsevast ja süüdistamata kedagi!"
Väga hea raamat!
Autor ütleb selle raamatuga: "Sa võid olla see, kes olla tahad, ja elada täpselt sellist elu, nagu tahad, sõltumata sind ümbritsevast ja süüdistamata kedagi!"
Väga hea raamat!
This entire review has been hidden because of spoilers.
December 4, 2022
Tugev ja terav noorteromaan nii sisu kui keele poolest. Eluvõõrale nagu mina tekitas muidugi küsimusi, kui realistlikuna seda lugeda saab; dialoogid ja karakterite arendus oli kohati ebausutav. Hea ja ilus poiss läheb keskkooli ja satub mitmete probleemide rägastikku, sh kiusamise ohvriks, siis aga hakkab sporti tegema, leiab sõbrad ja enesekindluse, ja saadab kiusajad sinna, kuhu päike ei paista, ja/või paneb nad oma tahte järgi tantsima. Pani mõtlema, mis kogemused meid vormivad ning kas ja kuidas (sulle, teistele) tehtud halba unustada. Toorust ja vulgaarsust tasakaalustab tundlikkus ja headus, nii et soovitan.
September 30, 2024
Ütleksin, et raamat on väga huvitav. Tunnen, et minu ja Johannese mõtteviis on päris sarnane ja arvame täpselt sama paljude asjade suhtes. Mulle väga meeldisid Johannese metafoorid. Raamat näitab raskusi ja kuidas nendega ei ole nii lihtne tegeleda. Kuidas probleemid nääivad välja kannatanu vaatepildist. Ausalt võin öelda, et see on kindlasti mu üks lemmikumaid raamatuid.
March 1, 2025
yldiselt hea raamat oli, ja ruttu läks ka kuna pinge hoiab raamatu taga. mul oli kuidagi lugedes vahel alateadlikult selline meelestatus üleval, et hea meel, kui johannesel jälle paremini läks, aga “kuna see siis kõik jälle alla kukub”. kuid minu õnneks seda palju enam peale nullpunkti (pun) edasi ei tulnudki.
July 12, 2017
Väga naiivne maailm- kõik võib laheneda nipsti, kui vaid keegi ootamatult rikkaks saab ja multitalendist kutile moekad riided ostab- koolikius kaob koheselt, ema pole enam hull, isa kolib koju... Loodan, väga loodan, et polnud autori autobiograafiline lugu.
June 2, 2021
Raamat oli huvitav. Mulle meeldis Zuidas teda alguses kiusati ja siis ta otsustas ennast kätte võtta. See raamat meeldiski sellepoolest kõige rohkem, et see kõnetas päris palju minu enda elust. Oli väga südant soojendav raamat.
December 28, 2022
kohati nag on hea ja kohati nag ei ole ka
votaks kokku umb nii et enne nullpunkti on vaga sitt ja halb lugemiselamus ning parast nullpunkti laheb paris heaks ja on taitsa monus lugeda
eneseabi raamat noortele
votaks kokku umb nii et enne nullpunkti on vaga sitt ja halb lugemiselamus ning parast nullpunkti laheb paris heaks ja on taitsa monus lugeda
eneseabi raamat noortele
June 21, 2017
See raamat oleks võinud olla olemas 20 aastat tagasi.
July 25, 2019
Lugesin seda kui olin haige. Sobis.
January 27, 2020
Kõigil samal ajal "Tallinna Rootsi Gümnaasiumis" käinutel on siin palju tuttavaid elemente, tegi südame soojaks :)
Jõhker. Hästi kirjutatud. Haarav.
Jõhker. Hästi kirjutatud. Haarav.
August 17, 2022
imeliselt hea ja huvitava sisuga raamat.
March 5, 2023
Kohati ajas südame pahaks ja ngu keegi Markus siin kirjutas ss tõesti vga häiriv lgbtq+ represation, kui sellest kõrvale vaadata, siis on see tõeliselt kaasahaarav ja hea raamat👍👍
December 15, 2023
see on portree minust ju
January 22, 2024
Sobib eneseotsivatele tiinekatele. Täisealisena lugedes jääb kaugeks. Kuid ma mõistan et lihtsalt ma ei ole sihtgrupp.
Sõna pede on ikka raamatus väga palju.
Sõna pede on ikka raamatus väga palju.
July 1, 2024
Hea raamat, et harjutada ja areneda minu eesti keelt. Autor kirjutab hea huumoriga, mis mulle väga meeldis.
August 1, 2024
hea raamat aga johannes oleks võinud kõigile karmilt kätte maksta.. keegi oska oma arvamusi teistest moodustada misasja
August 21, 2024
suht ok
Displaying 1 - 30 of 47 reviews