Pikema vaikimise järele on Arved Viirlaid andnud jälle romaani teemal, mis tema senises toodangus kõige tugevam -- kaotuse läbi teinud sõduri elamused. Teos on kirjutatud mina vormis ja kujutab kodumaa tõrjelahinguis vangilangenud sõduri kogemusi, vangilaagrit, Siberi teekonda ja pääsu sealt kõige selle juurde kuuluva vapustava ja realistlikuga. Romaan on üles ehitatud autentsele materjalile ja seetõttu tõetruu, ehtne ning lugejat sügavalt kaasahaarav.
Arved Viirlaid (born April 11, 1922, in Padise, Harju County, Estonia) is an Estonian-Canadian writer.
Arved Viirlaid fought in the Estonian regiment in Finland during the Second World War, returning to Estonia in 1944. He escaped from Soviet-occupied Estonia, settling first in the United Kingdom, and then moving to Canada in 1953.
Viirlaid has published 9 novels and several collections of poetry. His first novel, Tormiaasta (The Year of Storms) was published in 1949. In 1952, he published Ristideta hauad (Graves Without Crosses), which has been translated from Estonian into seven other languages. The English translation appeared in 1972, with a preface by John Diefenbaker. His 1965 novel, Sadu jõkke (Rain for the River) has also been translated into English.
He was awarded the Order of the National Coat of Arms, 3rd Class, by the President of Estonia in 1997. The writer renounced the decoration.