Palju tavapärast juttu ja siis umbes viimasel leheküljel juhtub midagi huvitavat. Lühikesed lood, aga minu jaoks tundus nagu liiga pikk see jutt mis eelnes millegile põnevale. Hästi palju keerulisi tegelaste nimesid, mis lõpuks lihtsalt muigama panid. Klassikalised võtted, tavapärased. Mõtlen seda kuidas mingit maja/lossi/mõisa hirmsana kirjeldatakse või mingit karakterit kujutatakse pika, kiitsakana ja/või küürakana. Ei midagi ootamatut, aga ei olnud ka väga halb lugemine. Ühe loo viimane lõik pani eriti muigama - "Hoiduda kõrvale nagu katkust igasugustest kokkupuudetest ja sidemetest inimestega, kes on pärit Baltimaadest ja eriti Eestist, sest need territooriumid on põrgumaagia ja deemonite päriskodumaaks" ("Suursugused sugulased").